RSS VOOG Millised firmad veavad meid kriisist välja?

Ülemaailmse majanduslanguse taustal on üheks olulisimaks teemaks kerkinud see, kuidas suudaks Eesti kriisist välja rabeleda. Jõutud on tõdemusele, et meie majandusmudel vajab üsna kardinaalseid muudatusi ning et vaja on ettevõtteid, kes suudavad oma toodete-teenustega edukalt eksportturgudele trügida. Sest kes teine ikka meid sellest august välja tirib. Tänast kriisi silmas pidades meil selliseid ettevõtteid kahjuks pole - massi ja jõudu jääb lihtsalt vajaka. Üksikute ettevõtete poolt teenitav mõnesaja miljoni kroonine eksporditulu palju kaasa ei aita ning on täiesti selge, et ühest Skypest või Elcoteqist jääb väheks.

Millistel meie tehnoloogiafirmadel on aga üldse potentsiaali välisturgudel läbi lüüa?  Kellel on võimalik märkimisväärselt laieneda, paisata turule innovaatilisi tooteid-teenuseid ja sel moel Eesti rikkust kasvatada? Ehk kes võiksid olla need tegijad, kes raskematel aegadel kujuneksid Eesti päästerõngaks? Kui mitte täna, siis ehk tulevikus?

Tehnoloogiasektoris täna see nimekiri kuigi pikk pole. Välisturgudel tegutsejaid küll on, kuid sealsed müügimahud on kaunis tagasihoidlikud.

MicroLinki juhatuse esimees Enn Saar ütleb selle peale tabavalt: „IT-sektor vajab sarnaselt teistele tööstusharudele ümberstruktureerimist."See tähendab, et meie suuremad IT-firmad on ikkagi liiga väiksed oma ressurssidelt (nii inimressursid kui finantsvahendid), et konkurentsivõimeliselt siseneda välisturgudele ja saavutada seal kiire läbimurre.

Mida aga arvavad meie tehnoloogiafirmade võimekusest erinevad ettevõtjad ning spetsialistid? Arvutimaailm pani nende hinnangule tuginedes kokku nimekirja firmadest, kellel nii täna kui tulevikus paremad väljavaated majandusmootoriks kasvamisel. Kuigi enamus saadud nimekirjast on laiemale avalikkusele teada-tuntud nimed, on heameel tõdeda, et Eesti on kasvulavaks ka hoopis väiksematele tegijatele, kellest mõne nimi tasub kindlasti meelde jätta.  Alljärgnevalt toome ära 15 ettevõtet, kelle puhul näeme jõudu, ambitsiooni ning võimekust Eestit kriisist välja aidata.

1.Elcoteq

Mass loeb. Elcoteqil aga massi jagub. Kuigi ettevõtte juhtkond teatas veebruaris suurest koondamisest, mille käigus kaotab töö üle 350 inimese, ei saa ettevõtte panust meie majandusse alahinnata. Ekspertide sõnul on täiesti lubamatu, et kuulame südamerahus mõnel kohalikul konverentsil Elcoteqi juhi sõnavõttu, kus viimane teatab, et ettevõte koondab Eestis 350 või 400 töötajat. Tegelikult peaks meile vägagi korda minema, et midagi sellist ei juhtu. Värskendame veidi oma mälu:  Elcoteq on olnud aastaid Eesti majanduse suurim ekspordimootor. Ja seda selle sõna otseses mõttes. Selle kümnendi alguses andis Elcoteq Eesti riigi koguekspordist 20-25 (!) protsenti. Arengufondi eelmise aasta aruande kohaselt on hetkel Elcoteqi ekspordipanus ca 4 protsenti. Ka see on arvestatav hulk. Vahepealsete aastatega on muutunud nii palju, et kukkunud on Elcoteqi tootmismahud, samal ajal on Eesti muu eksport kasvanud kaks korda. Hetkel vaatab Elcoteq Tallinn kurva pilguga maailmamajanduses toimuvat. Firma tellimused vähenevad absoluutselt kõigis kliendigruppides. Samas ei tasu Elcoteqi osas optimismi kaotada: ootame, mil ettevõtte klientidel jälle paremini hakkab minema, siis  läheb ka ettevõttel endal paremini.

2.Enics Eesti, logistika ja tehnoloogiaarendus asuvad Tehnopolis, tehas ja peakontor Elvas

Enics Eesti on 2004. aastal asutatud tööstus- ja meditsiinielektroonikat tootev ettevõte, mille peakontor asub Šveitsis. Meie tähelepanu pälvis ettevõte tänu oma viimaste aastate arengutele. Nimelt on Enicsi Eesti tootmisüksus kasvanud napi viie aastaga pea miljardi kroonise käibega tegijaks.Oluliseks muudab asja see, et sisuliselt sada protsenti firma tänasest käibest moodustab eksport. Käivet suutis aga ettevõte eelmisel aastal näidata ligi miljard  krooni ulatuses. Taaskord on tegu ettevõttega, mille puhul on oluline mass. Eriti teeb aga rõõmu see, et vaatamata majanduskitsikusele ei kavatse Enics pidurit tõmmata ning ka sel aasta on käibesihiks seatud miljardi krooni piir. Kuid sellega veel piiri ette ei tule. Kui kõik peaks sujuma plaanide kohaselt ja suuremaid tagasilööke turg ei anna, on ettevõttel võimalik näidata ka  70-75 miljoni eurost (1,1-1,2 mld EEK) käivet. Selle tulemini peaks eksportöör jõudma järgmisel aastal. Enics Eesti suuremad kliendid on ABB, Soome liftitootja KONE, USA telekommunikatsiooniseadmete tootja Scientific-Atlanta Arcodan jt.

3.Regio

Kümne aasta eest ühes intervjuus ütles Regio juht Teet Jagomägi, et tegemist on IT-firmaga. Mis siis, et paljud ei mõistnud, kuidas saab üks maakaarte valmistav ettevõte järsku IT-firmana kvalifitseeruda. Täna on Regio sektori üks tuntumaid ja tunnustatumaid tegijaid. Aktiivselt tegutsetakse 22 riigis ning ettevõtte käibest sisuliselt pool annab eksport. Huvitav on seejuures fakt, et suurimad ekportturud on Regiol täna Ladina-Ameerika riigid nagu Mehhiko ja Argentiina. On selge, et Regio on suunanud pilgu tulevikku ja panustab just tulevikus kasvavate turgude peale. On ju mitmed majanduseksperdid öelnud, et järgnevatel kümnenditel teevad maailmamajanduses ilma just need, n-ö „uued ja suured" turud. Regio on taas üks nendest ettevõtetest, kes majanduse üldist seisu arvestades vastuvoolu liigub ja vaatamata rasketele aegadele kahekohalist käibekasvu (protsentides) sihib.  Hea õnne korral on Regio puhul võimalik, et ta oma „sinilinnu" leiab ning mõne sellise lepingu otsa komistab, mis ettevõttele väga olulist käibekasvu tähendab. Olgu selleks siis mõni riik või niššiturg, kuhu ettevõtte ärimudel hästi sobib. Kui kõik Regio partneritest mobiilioperaatorite kliendid kokku lüüa, saab arvuks 160 miljonit! Regio 73 miljoni kroonisest käibest pool tuleb eksportturgudelt.

4.Skype Technologies, asub Tehnopolis

Skype on Eesti IT-ekspordist rääkidest kõige esimene näide,  mida tavaliselt esile tõstetakse. Pole ka ime, sest tänu Skypele on Eesti kui „IT-riik" leidnud tunnustamist globaalsel turul. Eksperdid on tegelikult juba pikemat aega korrutanud, et kui tahad suureks ja edukaks ettevõtteks saada, sea endale ka vastavad sihid. Ehk mine Ameerikasse, Hiinasse, Venemaale... Mõtle suurelt! Skype on parim näide sellest. Kuigi Eestis asuv Skype'i arenduskeskus on täna vaid suure kontserni üks osa, nähakse ettevõttes siiski väga häid väljundeid. Muuhulgas on õhku visatud idee, et Skype võiks sisuliselt naabruses  asuva Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga (aga ka teiste tehnikakõrgkoolidega) seljad kokku panna ning niimoodi olla ahvatlevaks tõmbenumbriks nii välistudengitele, -õppejõududele kui ka -ekspertidele. Kes teab - selle baasilt uute spin-offide ning teenusteni jõudmine võib olla täiesti reaalne. Kui uskuda Skype'i videokõnede tulevikku, võib ju püüelda selle poole, et Skype'i kasutajanimedest (aadressidest) võiks ühel heal päeval saada globaalne kommunikatsioonistandard ning praegused telefoninumbrid jääksid ajalukku. Mitmed spetsialistid näevad Skype'i kui Eesti IT-kompetentsi tõestust ning meie innovatsiooni kaubamärki.

5.Webmedia

Hiljuti teatas Webmedia oma ambitsioonidest Lähis-Ida ja Aafrika turgudel. Tõsi ta ju on, et ega ilma suurte ambitsioonideta saagi välisturgudel läbi lüüa. Üldine hinnang on, et firmadel, kel on lootust Eesti majanduse päästerõngaks saada, peab olema natuke ikka massi ka taga. 15 või 20 miljoni kroonise ekspordikäibega seda kahjuks ei saavuta - tulem peab olema ikka kordades suurem.  Selle suunas Webmedia täna töötabki. Võetud eesmärgid on julged ja sisukad: muuhulgas on tarkvaraarendaja seadnud sihiks viia mitmed Eestis edukaks osutunud lahendused nagu internetipangandus ja e-kool ka teistesse riikidesse. Webmedia viimaste aastate pingutused välissuunal on paljudele IT turgu tundvatele inimestele silma jäänud ning nende ponnistusi imetlevad isegi konkurendid. Webmedia ekspordipotentsiaali hinnatakse kõrgelt ning sel aastal tõotab ettevõtte ekspordikäive kasvada kaks korda. Viimaste aastate jooksul on ettevõte teenindanud kliente 15-s riigis ning sel aastal see nimekiri pikeneb. Ettevõtte eelmise aasta käibenumber ulatus 220 miljoni kroonini.

6.Helmes

Sisuliselt võiks Helmese ja Webmedia paigutada ka ühele pulgale - spetsialistide hinnangul on mõlema tarvkaraarendaja tulemusesed nii siin kui välisturgudel kiiduväärt.  Helmese puhul saab esile tõsta nende julgust ja tahet natuke teistsuguse kultuurilise taustaga turgudel tegutsemisel. Ettevõtte välisturud on jagatud sisuliselt kolme piirkonna vahel. Ehk siis Euroopa suund, Ida-Euroopa regioon ning Lähis-Ida. Neist viimase puhul on tegu piirkonnaga, mis jääb Pakistanist alla- ning Ukrainast ülespoole. Teisisõnu  püüab Helmes oma Eestis saavutatud edu mitmekordistada nendel turgudel, mis oma arengus jõudnud enam-vähem sarnasele tasemele üheksakümnendate aastate alguse Eestiga. Kui seal õnnestub ettevõttel „Eestit" teha, pole probleemi oma käivet ja ekspordimahtusid hüppeliselt kasvatada. On ju nimetatud turgudel toimuva hakkav laias laastus ennustatav. Hetkel moodustab eksport Helmese käibest ca 15 protsenti. Kui uskuda jutte, mille kohaselt on Helmes lähedal paarile väga tulusale diilile, pole midagi imestada, kui firma sel aastal 20 protsenti käibelisa teenib. Läinud aastal tegi ettevõte 212 miljonit krooni kasumit ja ligi 20 miljonit kasumit.

7.MarkIT

IT-toodete e-hanke keskkonna välja arendanud firma Euroopa vallutamise plaan, millesse aastate eest kerge skepsisega suhtuti, võib hakata tõeks saama. Ettevõte on esindatud juba enam kui kümnes riigis ning selle tegevjuhi poolt varem välja öeldud miljardi kroonine käibesiht ei tundugi enam nii võimatu. Kui kiiresti miljardi piir 2003. aastal tegevust alustanud ettevõtte jaoks alistub, on veel vara öelda. Tundub, et kui asjad oma loogilist rada pidi kulgevad ning suuremaid tagasilööke turult ei tule, võib juttu olla juba järgneval viiel aastal aset leidva sündmusega. Euroopa tänast majanduskliimat arvestades on MarkIT poolt pakutavad teenused paljudele ettevõtetele võimalus  ka oma kulusid vähendada ja elu mugavamaks muuta. Eelmise aasta käive oli MarkIT grupil 380 miljonit krooni, millest eksportturgudel teenitud tulem moodustas ligi 210 miljonit krooni. Eelmisel aastal. Alustas ettevõte tegevust viies uues riigis (Rootsi, Poola, Austria, Sloveenia, Hispaania).  

8. Now! Innovations

2003. aastal loodud firma leivanumbriks on mobiilimaksed, mobiilne parkimine ning mobiilsete läbipääsusüsteemide arendamine. Ettevõte on oma haarde jõudnud kaunis laiali ajada: tellimusi on saadud Ladina-Ameerikast (näiteks Ecuador ja Brasiilia), ent enda kaardile ära on märgitud ka Araabia Ühendemiraadid ning Lõuna-Aafrika Vabariik. Eelmise aasta kevadel käivitati mobiilne parkimine Kiievis, seejärel Makedoonias Skopjes. Sihikule on võetud USA kirdeosariigid, linnadest näiteks New Yorgi ja New Jersey.  Firma on tõusnud nelja aastaga maailma üheks suurimaks tegijaks omas vallas. Teenuse kasutajate arvu poolest ollakse juba peaaegu esikolmikus. Ajal, mil linnad autostuvad, polegi NOW! äril justkui suuri takistusi ega riske.

Ettevõtte saavutused räägivad enda eest. Mõned aastad tagasi sattus NOW! pooljuhuslikult Belgia turule, kus Antwerpeni linna tarvis töötati välja M-parkimise süsteem. Tänu sellele ollakse seal  ka väga tugevas positsioonis -  Belgia on pakkunud ettevõttele ideaalse tootearenduse ja katselabori turu. Mõne aasta pärast on lootust ettevõtte edukaimate turgudena näha Ukrainat, USA-d ja Ladina-Ameerikat.

9.OÜ Top Connect

Top Connect on ettevõte, mis teinud ilma kõnekaartide turul. Ja seda terves maailmas. Peale seda, kui EPL sel aastal ettevõtte juhti usutles, kerkis firma mitmete spetsialistide jaoks alles „kaardile". Ettevõtte üheks leivanumbriks on SIM-kaardid, mida kasutavad agaralt välismaal nii töö- või puhkusereisil viibijad. On ju mugav osta endale kohalikust kioskist kõnekaart, millel pole kuuarvet ega ahistavat lepingut. Kaardi uurimisel selgub aga suure tõenäosusega, et see on pärit Eestist ja kannab suunakoodi 372. Ettevõtte puhul on muljetavaldav selle areng.Pole ju  sadu miljoneid kroone käivet tegevate firmade puhul tavaline, et müügitulu aastaga näiteks kahekordistub. Top Connect on seda suutnud. 2007. aasta 338 miljoni kroonine käive kerkis eelmise aasta lõpuks 662 miljoni kroonini. Tihtipeale teiste IKT firmade varju jäänud tegija on sellega suutnud end märgatavaks teha. Ja veel kuidas!

10.Proekspert

72 miljoni kroonise käibega AS-i Proekspert ekspordimaht moodustab ettevõtte kogukäibest 51 protsenti ning teenuste käibest 65 protsenti. Ettevõtte põhiaur kulub oma klientidele suunatud tarkvara alase tootearenduse pakkumisele. Ka Proeksperdi puhul saab esile tõsta aktiivset uutel turgudel kontaktide loomist, mille tõestuseks on ettevõtte pidev käibe- ja kasumikasv viimastel aastatel. Proeksperdi poolt on suund seatud mitmetele suurtele turgudele: Põhjamaad, Inglismaa, Prantsusmaa, ning Holland.  On ju kohaliku IT-ekspordi kasvatamise juures põhiküsimus see, kuidas meelitada siia rohkem välispartnereid tarkavara arendama ja ka see, kuidas lihtsustada nende jaoks arenduskeskuste loomist ning teadmiste siirdamist. Ekspordisuuna aktiivne arendamine Proeksperdi poolt on olnud viimastel aastatel muljetavaldav.

11.MicroLink

Kuigi MicroLinki tänane ekspordiosakaal on suhteliselt tagasihoidlik, on lootust, et see olukord lähiaastatel muutub. Käibemahtu  ju ettevõttel koduturul on, eelmisel aastal ulatus see 371 miljoni kroonini. Nüüd jääb üle loota, et lisa tuleb ka välisturgudelt. Positiivne on, et MicroLink on hakanud oma Eesti turu kesksust viimasel ajal muutma: tõsiselt tegeletakse avatud innovatsiooni strateegiate väljatöötamisega ja uute teenuste otsimisega, millega hakata välismaale teenust pakkuma. Eelmisel aastal alustaski ettevõte oma teenuste pakkumist Lätis ja Leedus, käesoleval aastal on uutest turgudest on sihikule võetud Venemaa. Plussid saab MicroLink kirja ka omanimelise inkubaatori arendamise eest, mille kaudu on lootust uusi ja edukaid tehnoloogiafirmasid kasvamas näha.

12. Santa Monica Networks

Paljud võib-olla ei teagi, et andmeside integratsiooni, erinevate võrgu-, haldus- ja turvalahendustega tegelev Santa Monica Networks Grupp teenib enamuse oma tulust väljapool Eestit. Eelmisel aastal küündis ettevõte käive ca 422 miljoni kroonini ning poole miljardi piir pole enam kaugel. Vähemtähtis pole ka see, et jämedalt 70 protsenti grupi käibest annab eksport. Nagu ka MicroLink, kuulub Santa Monica Networks hiljuti Ülemiste Citys avatud demokeskuse asutajaliikete hulka. Eelmisel aastal sai SMN ka suhteliselt suure tunnustuse osaliseks. Nimelt omistas maailma suurim võrguseadmete tootja Santa Monicale esimese kohaliku IT-ettevõttena kuldpartneri staatuse. See loob ettevõttele rahvusvaheliselt kasvaval võrgulahenduste turul senisest veelgi edukama laienemise võimaluse.

13. Raintree

Tartu firma Raintree arendab juhtimistarkvara erinevatele meditsiiniettvõtetele rohkem kui 50 erineval suunal. Füsioteraapia ning kiirmeditsiini vallas on ettevõte saavutanud USA-s turuliidri positsiooni. Kokku on Raintreel USA-s ja Kanadas üle 2000 kliendi ning nende tarkvaral on üle 14 000 litsentseeritud kasutaja 47-s osariigis. Kui uskuda ettevõtte plaane, on USA turg on niivõrd suur, ei  seal ei paista hetkel tulevat tellimustele lõppu. Tellimusi on koguni nii palju, et uute turgude peale mõtlemiseks ei jää ettevõttel  hetkel isegi mahti. Raintree Estonia poolt loodud meditsiinitarkvara müüb USA-s  eraldi ettevõte, mille käibenumbrid jäävad ca 20 miljoni dollari kanti. Tegemist on USA turul väga suurt potentsiaali omava ettevõttega.

14. Mobi Solutions/Fortumo

Mobit võib pidada mobiiliteenuste arendamise lipulaevaks Eestis. Üks ettevõtte edutegur ja unikaalsus on n-ö igamehe mobiiliteenuste platformi loomine. Ehk siis põhimõte, et SMS-teenused pole ainult mobiilioperaatorite pärusmaa, vaid igaüks võib need endale teha, isegi kui puuduvad programmeerimisoskused. Ja mitte ainult teha, vaid nendega ka raha teenida.Viimasel ajal on ettevõtte põhiaur läinud välisturgudele suunatud tütarfirmale Fortumo.   Fortumo  „igamehe SMS-teenused" on kättesaadavad kümnekonnas

riigis, teiste hulgas Skandinaavias, Baltikumis ja Hiinas. Ettevõtte huviorbiidis on ka hiiglaslikud  USA ja Aasia turud. Eelmise aasta seisuga olid enam kui 6500 kasutajat loonud ettevõtte teenustele tuginedes üle 27 000 SMS-teenuse.

15.OÜ UnitedDogs and Cats, asub Tehnopolis

Ettevõte tegeleb lemmikloomapidajatele suunatud internetiportaalide arendamise ja opereerimisega. Põhirõhk on seatud välisturgudele, milleks on hetkel Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. Samas on firma portaalidel kasutajaid enam kui sajas riigis. Pole paha ettevõttelt, mis lõi oma esimese inglisekeelse saidi umbes paari aasta eest. Firma koduloomaportaalid on levinud mõnes kohas lausa kulutulena. Ettevõtte endagi jaoks oli üllatav see, kui aktiivselt hakati nende teenuseid kasutama näiteks Filipiinidel. Mõnedel turgudelon kasvud küündinud mitmekümne tuhande uue kasutajani kuus. Netiportaalide kasutajate hulk on viimastel andmetel kokku üle 200 000. UnitedDogs and Cats'i võetud suuna osas süstib kindlust seegi, et ettevõtte taga seisab tugev partner - Skype'i eestlastest  kaasasutajate loodud investeerimisfirma Ambient Sound Investment.

Äratoodud nimekiri tekitab kindlasti vaidlusi selle üle, kui täpne või objektiivne see on. Igal juhul sai selline list kokku erinavet asjatundjate hinnangul ning eks omajagu tõde selles peitub. 

Riskikapitalifirma MTVP partner Allan Martinson jääb „päästerõnga"-firmade otsingute juures kahe jalaga maa peale.

„Kui defineerida ülesannet nii, et kas näen firmat või klastrit, mis suudaks SKPd mõjutada vähemalt 1 protsendi ulatuses võrreldes sellega, mis meil hetkel on ( ehk umbes 2 miljardit  krooni - A.M. ), siis täna ma selliseid firmasid VEEL ei näe."

Tema sõnul on sellise mõju  saavutamiseks kaks viisi. Neist esimene kujutab  endast tugevat ekspordile suunatud firmat, a la Eesti Nokia. Praegu pole meil aga ühtegi high-tech firmat, mille ekspordikäive ületaks 100 miljonit krooni.

Martinson usub, et kahe miljardi kroonise ekspordipotentsiaaliga firma võib tulevikus olla küll Eesti peakorteriga, kuid siinsest inimpotentsiaalist ilmselt ei piisa, et kõnealused kaks miljardit siin toota suudetaks.

Teise võimaliku väljundina nimetab ta kohalikule turule suunatud firmasid või firmade klastreid. Siin on potentsiaal palju suurem. Paar hiljutist uurimust näitavad, et majanduskasvu mootoriks võivad olla mitte niirvõrd tehnoloogiat loovad, kui seda rakendavad firmad

Seega saab Eesti majanduskasvule  kaasa aidata suurem ja nutikam TMT (tehnoloogia, meedia, telekomi) tarbimine kohapealsel turul. Parimaks näiteks on broadband ehk lairiba. Kümnete riikide praeguse kriisiprogrammi osa (näiteks Soome, USA, Iiri) on just broadbandi investeeringud.

Kolm ettevõtet, mis Eesti majanduse aktiveerivad, tegutsevad täna Tallinna Tehnoloogiapargis Tehnopol.

« Tagasi