RSS VOOG Eesti ettevõtjad pürgivad välismaiste sõjatööstuste varustajaks

Mitmed Eesti ettevõtted ponnistavad selle nimel, et saada jalg välismaiste kaitse- ja sõjatööstuste ukse vahele. Osal on see õnnestunud, teised kompavad alles võimalusi.

Hiljuti peeti Prantsusmaal militaarvaldkonna mess Milipol 2009, kus ka kaheksa Eesti firmat koostöövõimalusi otsis. Üritusel osalenud Tallinna Tehnopoli juhatuse liikme Pirko Konsa hinnangul on Eesti firmade väljavaated välismaiste sõjatööstuse ettevõtetega koostöö tegemiseks head.

Julgust ja pealehakkamissoovi lisab tõik, et mitu kohalikku tegijat on juba suutnud välispartnerite huvi äratada. OÜ Fortestar juhatuse liige Andrus Märtson tõdes, et Prantsusmaal käidi uusi koostöövõimalusi otsimas.

Ettevõte on juba suutnud tungida mitmetele välisturgudele ja seda üsna lühikese ajaga - tegutsetud on pelgalt kolm aastat. Kuigi Märtson riike ei maininud, müüakse ettevõtte toodangut neljal kontinendil: Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Euroopas.

Erinevad tooted

Põhiosa firmas valmistatust lähebki ekspordiks, kuid toodetega varustatakse ka Eesti kaitseväge. Fortestar teeb pürotehnilisi imitatsioonivahendeid, nagu suitsupommid ja lõhkelaengud, ning firma käive jääb paari miljoni euro ehk 30 miljoni krooni kanti.

Samuti Milipoli messist osa võtnud AS Galvi-Linda toodab aga kaitsetööstusele seljakotte ja rakmeid. Ettevõtte turundusjuht Tanel Tehu märkis, et messile mindi uusi kontakte otsima ning neid õnnestus ka luua.

Praegu on Galvi-Linda suurim seljakottide ja rakmete tarnija Eesti kaitseväele. Kaitseväelt saadud head iseloomustused on ka välismaale laienemisel suureks abiks olnud ning oma toodanguga varustatakse Soomet, Rootsit, Norrat ja Saksamaad.

Üleöö seesugune koostöö siiski ei sünni. Tehu sõnul pole midagi imestada, kui ettevõte teeb täna mõnele välismaisele sõjaväeasutusele oma pakkumise, kuid asjad hakkavad liikuma alles aasta pärast.

Moodustasid liidu

Ka Pirko Konsa sõnul nõuab militaarvaldkonnas kõik aega. «Koostöö on raske tulema, sest see on suhteliselt suletud sektor ja keegi ei taha sinna võõraid eriti ligi lasta,» nentis ta.

Samas kehtib osa militaarvaldkonna tehingute puhul vastuostu kohustus. Kui Eesti on endale soetanud näiteks õhutõrjesüsteemi või radari, peab partnerriik ka siinsete ettevõtete tooteid tellima.

Tänavu kevadel asutasid 22 tuntud Eesti ettevõtet Eesti Kaitsetööstuse Liidu (EKTL). Praegu kuulub liitu juba 65 firmat.

EKTLi tegevjuhi Veljo Raide sõnul on kohalikel ettevõtetel piisavalt võimeid, et oma toodangut välismaale militaarsektoritele müüa. Praegugi kuulub liitu viis-kuus sellist firmat, mis toodavad militaarsektorile lõpptoodangut.

Näiteks valmivad Eestis NATO standarditele vastavad tankitreilerid, lõhkeaine lõhkamiseks mõeldud aparatuur, miiniotsijad ning individuaalsed dosimeetrid, termo- ja öövaatlusvahendid jne.

Raide kinnitusel oleks sõjaväele tooteid pakkuvaid ettevõtteid Eestis isegi rohkem. Tema arvates võiks Eesti riik sõlmida lepingu näiteks USAga.

«Näen, et poliitilisel tasemel võiksime minna jänkidega sirge seljaga läbi rääkima,» sõnas Raide. «Me oleme tõestanud end nii Iraagi kui Afganistani lahinguväljadel, nüüd võiksime seda teha ka kaitsetööstuse turul.»

« Tagasi