Teata uudisest

Kui te soovite soovitada uudist Tehnopoli infokanalitesse, siis täitke alljärgnevad väljad:

RSS VOOG Peenmehaanik saab abi Protolabi katsetöökojast

14.05.2010

Peenmehaanik saab abi Protolabi katsetöökojast Peenmehaanik saab abi Protolabi katsetöökojast

Poole aasta eest Tartu teaduspargis avatud Protolabi katsetöökoda on võtnud endale eesmärgi pakkuda peenmehaanika alal nii konsultatsioone kui ka abi disainimisel ning tehnoloogiate väljatöötamisel.
Protolabvõrgustiku tootearendusalased tugiteenused on suunatud ettevõtetele ja teadus-arendusasutustele. Võrgustiku klientidele pakutakse prototüüpimise täisteenust.
Protolabi laborijuhataja Roman Muguri sõnul pakub Protolabi katsetöökoda peenmehaanikaalast tootearendusteenust.
"See võib sisaldada konsultatsioone uute toodete arendamise vallas ning abi nende toodete disainimisel, insenerilahenduste, sealjuures ka tootmistehnoloogia väljatöötamisel, samuti konstruktsiooni analüüsimisel," selgitab ta. "Pakume ka prototüüpide ja esikeksemplaride valmistamist ning katsepartiide ja väikeseeriate valmistamist."
Oluline koostööpartnerite grupp on Tartu Teaduspargi asukad, keda on kokku ligi seitsekümmend. "Neist tihedam koostöö on kujunenud seesuguste firmadega nagu OÜ LDiamon, OÜ Click and Grow, OÜ Interspectrum ning OÜ Jeko Disain," loetles Mugur. "Mitu ettevõtet väljastpoolt teadusparki on samuti meilt abi saanud."
TÜ Füüsika Instituudi nanostruktuuride füüsika labori juhataja Ants Lõhmus märkis, et kuigi Protolab pole veel lõplikult välja kujunenud, avaldab katsetöökoda lootustandvat muljet.
"Eks väljakujunemine ongi pikem protsess, päris selge pildi katsetöökoja tegevusest saab ehk ühe-kahe aasta pärast," selgitas Lõhmus. "Praegu pole Protolab veel leidnud oma kohta teadussüsteemis, nad alles valmistuvad suuremale turule minemiseks. Näen neis kindlasti suurt potentsiaali."
"Kui katsetöökoda saab öelda, et asi, mis näiteks mõnes tootmisettevõttes häid tulemusi annab, on nende tehtud, siis on see juba suur näitaja," nentis Lõhmus.
Naabriks saab Nanolab
Tartu Teaduspark soovib ehitada Baltimaade suurima puhasruumide kompleksi nanotehnoloogia ettevõtjatele vajalikuks arendustööks.
Pooltööstuslik labor valmib 2011. aasta kevadel. Nanolabis hakatakse välja töötama lahendusi, millel on potentsiaali jõuda toodetena kiiresti turule.
Näiteks saab loodavas laboris teha nanotehnoloogilisi funktsionaalseid pinnakatteid klaasitööstusele, läbipaistvaid elektroode, gaasisensoreid ning kontrollitava doosikiirusega mikrokapsleid ravimi- ja kosmeetikatööstusele. Nanotehnoloogiat on hinnatud üheks kõige kiiremini arenevaks tehnoloogiasektoriks.
Poole aasta eest Tartu teaduspargis avatud Protolabi katsetöökoda on võtnud endale eesmärgi pakkuda peenmehaanika alal nii konsultatsioone kui ka abi disainimisel ning tehnoloogiate väljatöötamisel.
Protolabvõrgustiku tootearendusalased tugiteenused on suunatud ettevõtetele ja teadus-arendusasutustele. Võrgustiku klientidele pakutakse prototüüpimise täisteenust.
Protolabi laborijuhataja Roman Muguri sõnul pakub Protolabi katsetöökoda peenmehaanikaalast tootearendusteenust.
"See võib sisaldada konsultatsioone uute toodete arendamise vallas ning abi nende toodete disainimisel, insenerilahenduste, sealjuures ka tootmistehnoloogia väljatöötamisel, samuti konstruktsiooni analüüsimisel," selgitab ta. "Pakume ka prototüüpide ja esikeksemplaride valmistamist ning katsepartiide ja väikeseeriate valmistamist."
Oluline koostööpartnerite grupp on Tartu Teaduspargi asukad, keda on kokku ligi seitsekümmend. "Neist tihedam koostöö on kujunenud seesuguste firmadega nagu OÜ LDiamon, OÜ Click and Grow, OÜ Interspectrum ning OÜ Jeko Disain," loetles Mugur. "Mitu ettevõtet väljastpoolt teadusparki on samuti meilt abi saanud."
TÜ Füüsika Instituudi nanostruktuuride füüsika labori juhataja Ants Lõhmus märkis, et kuigi Protolab pole veel lõplikult välja kujunenud, avaldab katsetöökoda lootustandvat muljet.
"Eks väljakujunemine ongi pikem protsess, päris selge pildi katsetöökoja tegevusest saab ehk ühe-kahe aasta pärast," selgitas Lõhmus. "Praegu pole Protolab veel leidnud oma kohta teadussüsteemis, nad alles valmistuvad suuremale turule minemiseks. Näen neis kindlasti suurt potentsiaali."
"Kui katsetöökoda saab öelda, et asi, mis näiteks mõnes tootmisettevõttes häid tulemusi annab, on nende tehtud, siis on see juba suur näitaja," nentis Lõhmus.

« Tagasi