RSS VOOG Europrojektide varjatud võimalused ehk kuidas Elion saaks konkureerida Google’iga

Europrojektide varjatud võimalused ehk kuidas Elion saaks konkureerida Google’iga

Paljudel ettevõtetel assotsieerub sõnaga „europrojekt" rahastamistaotluse kirjutamine, pikk ja vaevaline protsess läbi otsustushammasrataste ning pidev aruandlus. On see protsess siis tegelikult nii raske? Milliseid võimalusi loovad projektid IKT sektori ettevõtetele konkureerimaks endast suuremate ja tugevamatega?

Tehnopoli ettevõte Euprocom on tänu tihedale seosele Prantsusmaal emafirmadega osalemas mitmetes üle-Euroopalistes IKT valdkonna projektides. Koostööd on tehtud partneritega nagu  Deutsche Telecom, Google, Alcatel-Lucent, Philips, Orange, jpt. Euprocomi esindaja, Roman Kaurson räägib lähemalt nendest projektidest ja sellest, milliseid võimalusi toovad IKT europrojektid kohalikele firmadele.

Roman, räägi lähemalt, kas kohalikel ettevõtetel on võimalus osaleda mastaapsetes projektides?

Kindlasti on. Väga tihti tunneme lausa puudust Ida-Euroopa ettevõtete järgi. Eriti kummitab puudus teenusepakkujate hulgast. Näiteks, lihtne otsing FP6 (Euroopa Liidu Kuues Raamprogramm) IKT projektide andmebaasist annab sellise tulemuse - vaid 1 projekt, kus osaleb Eesti ettevõte. Võrdluseks annab sama otsing Prantsusmaa kohta 191 projekti. Selge disproportsioon.

Miks selline statistika?

Minu arvates on erinevates europrojektides osalemist pärssinud ettevõtete eelarvamused, mis ei vasta tihtipeale tõele. Üks levinumaid on kindlasti arvamus, et projektis kaasa löömiseks on vaja uudset ja innovaatilist ideed. Tegelikkuses aga ei pea just sinul olema silmapaistev idee. Igal aastal otsivad tuhanded ettevõtted projektides osalema selliseid firmasid, kes omaksid erinevates valdkondades head ülevaadet ja kompetentsi. Seega võib projektides osaleda ka idee teostajana, uuringupartnerina või miks mitte ka konsulteeriva eksperdina. Võimalusi on erinevaid ja sõltuvad konkreetsest projektist.

Aga mida teha kui idee on olemas aga veidi „toores"?

Ka selle eelarvamuse tõttu jäävad paljud projektid teostumata. Kindlasti soovitan ka kõige hullemaid ideid turul katsetada ja tagasisidet koguda. Alati on võimalus otsida partnereid mujalt maailmas ning käivitada koostöös initsiatiiv idee teostamiseks. Näiteks aprillis toimunud Garage48 ettevõtlusürituse raames tekkinud uued firmaalgatused on küll toored aga kui ühendada nende ideed mõne suurettevõtte kompetentsidega on võimalus kasvamiseks suur.

Kas ka näiteks Garage48-l asja sirgunud firmad saavad läbi projektide kaasata rahastust ja leida rahvusvahelisi partnereid?

Kahtlemata! Arvamus, et ainult suured ettevõtted saavad europrojektides osaleda on väär. Põhimõtteliselt võib ühisprojektis osaleda isegi üliõpilane, kes näiteks programmeerib peale koolipäeva mingit suure tehnoloogilise lahenduse osakest. Küsimus ongi selles, kuidas leida ideele sobivaid partnereid ja kuidas tekitada nendes huvi sinuga koostööd teha. Selles osas saab Euprocom oma kogemusi jagada ning nõu anda.

Europrojektides osalemine nõuab ka omafinantseeringuid. Kuidas väiksemad ettevõtted seda lahendavad?

Tihti arvatakse, et projektides osalemine nõuab ettevõttelt suuri rahalisi otseinvesteeringuid. Näiteks kui ettevõte X osaleb projektis Y, eelarvega 10 miljonit krooni, millest 50% finantseerib Euroopa Liit, siis ei tähenda see tegelikult seda, et ettevõte X peab kandma 5 miljonit krooni otse kellegi pangakontole. Esiteks, projektis võivad osaleda mitmed erinevad partnerid, kes ühiselt katavad omafinantseeringu osa. Teiseks, omafinantseeringu võivad moodustada ka näiteks töötajate palgad, telefoni- ja elektriarved, seadmete kulud jne. Kõik need kulud on täiesti abikõlbulikud, mis võib tähendada, et ettevõte ei pea võtma mingeid lisakohustusi. 

Varasemates programmides oli küll takistuseks see, et Euroopa Liit maksis toetust peale projekti lõppu. Praegu (näiteks FP7 programmis) hakkab projekti toetus laekuma juba esimestel päevadel.

 Kuidas on lood taotluse kirjutamisega, konsultatsiooniga jne - see ju siiski maksab?

Mitte alati. Õige lähenemine lubab teha taotlusi mõistliku ajakuluga ja ilma lisakuludeta. Olemasolevatesse projektidesse partnerina sisenemine ei too enamjaolt kunagi erilisi lisakulusid.

Kokkuvõtteks - milleks siis üldse osaleda Euroopa projektides?

Üheks argumendiks on kindlasti see, et europrojektid aitavad välja töötada maailma muutvaid uusi lahendusi. Näiteks, kui vaadata WiFi standarti ajalugu, siis me näeme, et see on tehtud rahvusvahelise projekti töö tulemusena. Hetkel sajad, kui mitte tuhanded, tootjad tervest maailmast maksavad oma WiFi toodete sertifitseerimise eest. Kindlasti on ka praegu töös olevate projektide tulemused tulevikus standardid.

Lisaks aitab projektides osalemine ettevõtet kasvatada ja välisturgudele laieneda. Paljud IKT ettevõtted uurivad uusi võimalusi oma tulude suurendamiseks ja oma äri laiendamiseks. Näiteks Eesti Telekomi aastaaruanne ennustas juba aastal 2008 turu kasvuks 0% ja selgelt toodi välja uute teenuste väljatöötamise vajalikkust. Projektid ongi lahenduseks. Näiteks, osaleme ühes projektis koos Philips ja France Telecomiga, mis töötab välja multimeedia otsingumootorit. Miks mitte, ei oleks võinud selles projektis partneriks olla France Telecomi asemel Elion, mis sisuliselt tähendaks ju konkureerimist Google'iga. Juba ainuüksi selliste võimaluste tõttu tasuks projektides või ühisprojektides osalemist tõsiselt kaaluda.

Projektide kohta saab rohkem infot koos praktiliste näidetega Euprocomi korraldatud tasuta infopäeval, mis toimub 17. juunil 2010, kell 14:00 - 15:30 Tehnopolis aadressil Mäealuse 4. Infopäevale saab registreeruda siin.

Vaata ka: www.euprocom.com

« Tagasi