RSS VOOG Ettevõtluskonkursi Ajujaht 2009 finalistid on selgunud

Selgunud on teist aastat toimuva noorte ettevõtluskonkursi Ajujaht 25 finalisti, kes jätkavad võistlemist 1 miljoni krooni suuruse auhinnafondi eest. Pooled finaali pääsenud ideedest olid IT või internetiteenuste valdkonnast ning veerand ideedest käsitles disaini.

Aavo Koka poolt juhitud tipp-ettevõtjatest ja oma ala professionaalidest koosnev žürii hindas 1 kuu jooksul kõiki konkursile laekunud ideid ning valis lõpuks välja 25 tugevamat. „Konkursile laekus ülimalt palju ideid, millest parimate väljavalimine oli päris keeruline. Kõrgemalt hindasime ideid, mis on laiahaardelisemad, kus idee autorid on põhjalikult analüüsinud turgu ja konkurentsi ning kriitiliselt oma meeskonna kompetentsust," ütles Kokk. „Esialgu valisime välja 50 ideed ning siis hääletasime need veelkord läbi, et selgitada 25 parimat ja huvitavamat. Nagu ikka on palju ideid seotud IT lahendustega, kuid sümpaatne on see, et on ka mitmeid huvitavaid mitte-IT insenerilahendusi," lisas ta.

Pea pooled finaali pääsenud äriideed on interneti või tarkvara valdkonnast (12 ideed), teise tugeva kategooriana tõusis esile disain (6 ideed). Lisaks olid erinevatest valdkondadest esindatud meelelahutusteenused, keskkond ning haridus. Finaali pääsenud ideede esitajatest pääses ühel meeskonnal edasi lausa 2 ideed. Kokku esitati selle aasta konkursile 259 ideed.

Kõige rohkem - 87 ideed - esitasid Tartu Ülikooli tudengid, kes tõid enda koolile ka „Ideerikkaim Kõrgkool 2009" tiitli. Parim mõte 2009 tiitli ja 10 000 kroonise auhinna pälvis aga meeskond Priienergia idee  „Magnetpadjal leviteeriv vertikaalne tuulegeneraator".

Žürii liikmele ja ühele konkursi toetajatest, Kalev Chocolate Factory juhatuse esimehele Kati Kusminile tegi ideede hindamisel rõõmu see, et loovus ja idee analüüsioskus pole noorte eestimaalaste seast kadunud.  „Konkureerijate hulgas oli mitmeid säravaid ja unikaalseid projekte ning osad praktilised tootelahendused olid detailideni läbi mõeldud. Parematel meeskondadel polegi enam vaja palju pingutada, et katsetootmise või juurutuseni jõuda," rääkis Kusmin.

Finaali pääsenud ideede autorid läbivad järgneva kolme kuu jooksul Ajujahi jaoks välja töötatud ideede arendamise ja rakendamise koolitusprogrammi, mille käigus koostavad nad mentori toetusel oma äriplaanid. Koostatud äriplaanide hindamiseks kutsutakse žürii taas kokku ning parimate äriplaanide autorid jagavad omavahel ühe miljoni krooni suuruse auhinnafondi.

Ajujahi projektijuhi Kadri Ugandi sõnul oli nii suurest kogusest ideedest väga raske valida välja vaid 25 ideed. „Ka finaali mitte pääsenud ideedel on suur potentsiaal millekski väga suureks kasvada ning tahame kindlasti Ajujahi raames ka nende arengusse oma panuse anda. Jaanuarist käivitame noorte äriklubid, mille abil loome tugivõrgustiku ettevõtlusega alustajatele ning kus kõik ettevõtlikud inimesed saavad nii omavahel suhelda kui ka juba kogenud ettevõtjate kogemusest õppida. Samuti hoiame aktiivsena Ajujahi portaali, kus saab ligi kõigile koolitusmaterjalidele, toimuvad online intervjuud ning loosime välja pääsmeid ettevõtlusalastele seminaridele ja üritustele," ütles Ugand.

Ajujahi konkurssi viiakse läbi EASi teadlikkuse programmi raames, mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond. Ühe miljoni krooni suuruse auhinnafondi panevad välja SEB, Ülemiste City, Elion, EMT, MicroLink, Eesti Arengufond, Tehnopol, Delfi, Kalev Chocolate Factory, Tallinna Ettevõtlusamet ja Tartu linn.

« Tagasi