Uudised

Kriis muudab eestlased taas meeldivalt näljaseks

16.02.2010

Skandinaavia ärimeeste arvates on "kuldsetele aastatele" järgnenud kriis parandanud Eesti ettevõtluskeskkonda ja see paneb naaberriigid meie vastu uuesti huvi tundma.

Kui Sampo panga nõukogu esimees Björn Wahlroos tahaks praegu mõnes Põhja-Euroopa riigis äri püsti panna, teeks ta seda just nimelt Eestis. Vähemalt nii väitis ta hiljuti Soome meediale, tõstes esile ettevõtjatele soodsat Eesti maksusüsteemi. Äripäev uuris, kas meil tegutsevad skandinaavlased ka Wahlroosiga nõustuvad.

"Kuldsed aastad koos hinnabuumi ja taevasse tõusvate palkadega kahjustasid mitmeid konkurentsieeliseid, mis Eestil olid," ütleb Fredrik Åberg, kes tegeles aastaid reklaamiäriga Eestis ning teeb ka praegu Rootsi turundus- ja suhtekorraldusfirma Åva Kommunikation kaudu Eesti ettevõtetega koostööd.

Åbergi sõnul oli eestlaste ühine võitlusvaim pikka aega see, mis lõi Eestis hea ärikliimaga. Tema sõnul olid eestlased eesmärgile orienteeritud, väga loomingulised ja uudishimulikud uute, konkurentidest paremate lahenduste leidmise osas. "Ja mitmeid aastaid tõusis Eesti esile n-ö karbist väljapoole mõtlemise poolest. See oli üks põhilisi asju, mis viis Eesti üheks kiiremini kasvavaks turuks maailmas. Konkurentsivõimelised hinnad aitasid sellele kaasa," ütleb ta.

Majandusbuumi ajal aga kadus Åbergi arvates eestlaste senine motiveeritus. "Kui ajad on liiga head, ei tule sul ehk end nii palju tõestada. See käib kõigi rahvuste, aga eriti eestlaste kohta, kes on end muidu näidanud andekatena raskuste toimetulemises," ütleb ta.

Kriis pani pingutama

Åberg märgib, et inimestel oli nii kiire, et ka omavahelistes (äri)suhetes oldi osavõtmatud. "Kuid ma näen seda nälga ja eesmärkidele orienteeritust nüüd jälle tekkimas," rõõmustab ta. "Kriis on sundinud teie riiki end kokku võtma ja see hakkab tulemusi andma. Eesti on näidanud oma ambitsiooni liituda eurotsooniga ja see tundub olema järgmine asi, mis Eestil korda läheb."

Åberg lisab, et hinnad ja teenindustase on Eestis juba paranemas ja see motiveerib vähemalt naaberriike uuesti Eesti vastu huvi tundma. "Ja mis kõige parem - inimesed tunnevad sinu vastu jälle huvi. Sellisest suhtumisest tundsin ma neil "Eesti kuldsetel päevadel" puudust," ütleb Åberg.

Ka Swedbanki juht Michael Wolf ütleb, et kui rootslased õppisid palju oma esimesest suuremast finantskriisist 1994. aastal, siis eestlased saavad oma esimese õppetunni praegu . "Eesti on noor riik ja seepärast on teil ka piiratud kogemused, kuid selline kriis nagu praegu kogemusi toobki. Inimesed jäävad seda mäletama ja oskavad mõelda pikemas perspektiivis," ütleb Wolf.

"See kogemus koos võimeka ja pühendunud tööjõuga on Eesti eelis," lisab ta.

Geograafiliselt soodne paik

Eesti tööjõudu kiidavad ehk mitte eriti üllatuslikult ka IT-firmad. Rootsi taustaga JPN Groupi juht Magnus Enderstein, kes tõi Eestisse tehisintellektil baseeruvate reklaamitarkvarade arenduse, on umbes aastapikkuse kogemusega Eestis vägagi rahul. "Meie jaoks on edu võtmeks see, et leidsime oskuslikud ja motiveeritud arendajad ja tegutseme innovaatilises keskkonnas," ütleb Enderstein. "Me rajasime oma firma Tehnikaülikooli Tehnopoli (teadus- ja arenduspark - toim) ja meile meeldib nende kontseptsioon," lisab ta.

Enderstein lisab, et kui Rootsis tegeletakse siseturule tehtavate investeeringute ja ekspordiga erinevates asutustes, siis on hea, et Eestis tegeleb EAS mõlema valdkonnaga.

"Eestis ei ole vaja tegelikult väga palju inimesi tunda, et oma ettevõtet arendada. Ja vajalikke kontakte on päris lihtne leida," ütleb ka Åberg.

Soome IT-kontserni Tieto juht Hannu Syrjälä ütleb, et lisaks oskustega IT-töötajatele on Eestil kasulik geograafiline asupaik - lähedal Euroopale, Venemaale ja Põhjamaadele. "Raskused on sarnased teiste riikidega - konkurents oskusliku tööjõu peale on ülemaailmne," ütles ta.

Soomlased Eesti meelt

Soome majanduslehe Kauppalehti veebiküljel kogus Wahlroosi arvamus kiiresti pea 150 kommentaari, millest suur osa on Karukeseks kutsutava pankuriga ühel meelel.

Näiteks üks kommentaator arvas, et tulevikus asutatakse uued väikeettevõtted Eestisse ja ka olemasolevad liiguvad sinna. "Ilmselt kaotab Soome sellega rohkem maksutulu kui siis, kui langetataks ettevõtete maksukoormust Soomes ja vähendataks nii firmade põgenemist Eestisse," lisas ta.

Samas viitasid kommentaatorid sellele, et Soome peab olema konkurentsivõimeline kogu maailmas, mitte ainult Eesti-Rootsi-Peterburi-Oslo teljel. Märgiti, et ELi piires on veelgi suuremate maksusoodustustega riike.

twitter.com/tehnopol