Uudised

Kes ütles, et tööd ei ole?

24.02.2010

Paljuräägitud tööpuuduse kõrval esineb Eestis küllaga veel ka tööjõupuudust. Nelja Eesti alustava ettevõtte juhid rääkisid HEI-le, milliseid ametimehi nad pingsalt taga otsivad ning kuivõrd suur peavalu inimeste leidmine võib praegusel ajal olla.

„Motivatsiooniks riputame töötaja saapapaelu pidi aknast välja"

Noel Guinane - Ettevõtja, kes kolis äsja oma naise ja viie lapsega Eestisse ning tahab siin asutada Apple'i ja Androidi mobiilimänge arendava tarkvaratöökoja nimega Blood & Treasure, otsides sinna tööle nutikaid inimesi. 

Mängud teevad töö lõbusamaks - seepärast nad meile meeldivadki. Armastame iPhone'i platvormi, sest oleme pikka aega Macidel töötanud ja sellele programmeerinud. Objective C on üks elegantsemaid programmeerimiskeeli. Hea, et Apple on andnud ka väiksematele arendajatele võimaluse, mida neil varem ei olnud - teha oma töö rahaks App Store'i kaudu. Meil on kolm lihtsamat iPhone'i mängu on juba välja töötamisel.

Varem värbasime programmeerijaid Venemaalt, nüüd otsime talente Eestist. Vajame ausaid, töökaid inimesi, kellel on tehnoloogiale nuppu. Kuna saabusin Eestisse esimest korda alles mõne nädala eest, puudub mul ülevaade Objectice C programmeerijate saadavusest siinsel tööturul. Ilmselt on enamik selle ala spetsialiste tööl suurtes Eesti tarkvarafirmades, kuid arvestades Apple Store'i üleilmset populaarsust, keeldun ma uskumast, et koodijüngreid sellisest tehnoloogiariigist nagu Eesti ei leia.
Alustuseks tahaksin ühe kuu jooksul leida vähemalt ühe Objective C arendaja ning ühe graafilise disaineri, kes jagaks Photoshopi, Ligthwave'i ja ZBrushi.

Viljakale tööle motiveerimiseks riputame nad saapapaelu pidi meie vanalinna viienda korruse stuudio aknast pea alaspidi rippuma (see oli nali)! Firma asutamisel otsustasime Eesti kasuks, sest Eestil on targa ja tööka riigi maine, siinne IT-infrastruktuur on suurepärane, maksusüsteem rahuldav, bürokraatia väike ning inglise keelt oskavad vähemalt Tallinnas pea kõik. Eesti meenutab Rootsit. Ja siinne keskkond on midagi täiesti erinevat võrreldes Lähis-Idaga, kus me varem elasime.

„Parimad kandidaadid: morgiauto juht ja sekspoe müüja"

Heikki Haldre - mitme auhinnaga pärjatud idufirma Massi Miliano (Fits.me) asutaja.  Virtuaalse proovikabiini ja robotmannekeeni tehnoloogiat arendav ettevõte kavatseb sel aastal palgata mitu uut inimest.

Sügisel otsisime inimest Eestist - ootasime temalt õppimisvõimet, kuid mitte ekspertoskusi meie kitsal tegevusalal. Töökoht oli „assistent". Loomulikult olid kuulutused Eesti CV-portaalides, tegime reklaami Facebookis ning kena suurusega reklaam oli ka Äripäevas. 
Töökuulutuses seisis: „Otsime inglise keelt väga hästi valdavat, nutikat ja loovat inimest, kes julgeb suhelda maailma suurte rõivabrändidega ja teadusasutustega. Assistendina aitate kohtumisi ette valmistada, otsite erinevate ettevõtete majandusnäitajaid, teete küsitlusi ja hoiate korras nii paberimajanduse kui ka suhtluse organisatsiooni sees."
Praegust majandussituatsiooni arvestades ootasime palju kandidaate, kuid nii ei läinud.

Töötaja leidsime Facebooki-kuulutuse kaudu.

Aga kolm parimat kandidaati ütlesid, et nende eelmine töökoht oli: a) morgiauto juht - vedas surnuid, b) sekspoe müüja ja c) USA-s ukselt uksele raamatumüüja.
Need olid ka kolm nutikamat, avatuma meelega ja hoolsamini kandideerimisreegleid täitnud inimesed. Enamik kandidaate ei lugenud ilmselt üldse, mida neilt oodati, ning saatsid lihtsalt enda CV ilma ühegi palutud kaastööta. Sel ajal pakuti teisi sama kvalifikatsiooni nõudvaid ameteid tööportaalides ainult umbes poolsada. See pani mõtlema: kui ma oleksin töötu ja minu töö oleks hommikul 7st õhtul 23ni endale tööd otsida, teeksin töökoha leidmise nimel ka tööd.

Ei, meie nõuded polnud liiga kõrged. Soovitaksin Eesti töötajatele: lugege läbi enda CV enne väljasaatmist. Kirjavead jätavad teid ukse taha. Lugege läbi tööpakkumise kuulutus. Kui seal on nõutud kaaskirja, siis kirjutage kaaskiri - ilma kirjavigadeta. Kui on nõutud üheleheküljelist kaaskirja, ärge kirjutage kaheleheküljelist.

Nüüd aga välistööjõust - kui tahta teha toodet, mida kasutab muu maailm ja mida tuleb müüa väljaspool Eestit, tuleb kasutada töötajaid, kes samuti on väljaspool Eestit. Selleks kasutame tööjõuotsingufirmasid, mis samuti asuvad seal, kus otsime töötajaid.

Eesti on tehnoloogiaettevõtte loomiseks tegelikult halb koht. Siin puudub tugev mentorite võrgustik ning alustavad ettevõtted, kelle eesmärk on vaadata laiemalt, kui Eesti, Läti ja Soome, jäävad kinni enda harjumustesse ja töökultuuri.

„Õige inimese leidmisele kulub pool aastat"

Kristi Hakkaja, jõudsalt areneva Oskando juhatuse liige, kes vastutab firmas müügi ja ekspordi eest. Oskando valmistab GSM-i ja GPS-i põhiseid seadmeid ning pakub telemaatikateenuseid, näiteks sõidukite jälgimist.

Tehnoloogiaettevõttel on alati raskusi inseneride ja tehnilise toe personali leidmisega, eriti kui tahta oma valdkonna kogemusega inimest. Seetõttu koolitame ise palju personali välja.

Meil on läbi aegade alati olnud tööl ka tudengeid, kellest aasta-paariga koolitame omale sobiva profiiliga töötajad. Aga kui on vaja ikkagi kogemusega inimest, siis sageli kulubki kuni pool aastat sobiva kandidaadi leidmisele.

Müügiinimeste leidmine on samuti raske. Täieliku teadmise kõigist toodetest suudab uus inimene endale tekitada umbes kuue kuuga. Praktilise ekspordikogemusega tehnoloogiavaldkonna müügimehe leidmine on olnud üks raskemaid ülesandeid, aga nüüdseks on meil juba päris hea meeskond kokku saanud.

Üks keerulisemaid ülesandeid on olnud välismaise meeskonnaga töötamine. Meil asus vahepeal üks arendusüksus Leedus ning kõik tavapäraselt räägitavad kaugtöö- ja kultuurikonfliktidega seotud mured said läbi käidud. Aga kogemus oli igati väärtuslik.

Rahvusvahelist ettevõtet ei ole võimalik luua ilma rahvusvahelise personalita. Ükskeelse personaliga on mugav, kuid samamoodi on mugav ainult Eestis äri teha. Kui firma tahab Eestist väljas äri teha, siis peab ta olema suuteline sellest mugavustsoonist lahti saama. Ja see pole muidugi lihtne. Muidugi ei pea need rahvusvahelised inimesed alati füüsiliselt Eestis paiknema - see sõltub väga palju positsioonist, müügiinimesed ilmselt pigem mitte. Mul on hea meel näha, et mitmetel Eesti ettevõtetel on juba ka välismaalastest töötajaid, minu hinnangul peegeldab see ettevõtte arusaamist rahvusvahelisest ärist.

Enim napib Eesti tehnoloogiafirmadel spetsiifilise kvalifikatsiooniga insenere ja seda mitte niivõrd tootearenduse, kuivõrd tootestamise osas. Tootestamise all pean silmas seda viimast 10-20 protsenti arendusest, kus toote prototüübist saab skaleeritav ja disainitud müügiartikkel. Seda suutlikkust ja kogemust on Eestis väga vähe.

Samuti on Eestis puudu häid ekspordimüügi töötajaid, kelleta ükski alustav tehnoloogiaettevõte oma äri püsti ei saa.

Otsime oma meeskonda lisaks kogemustega tehnilise toe juhti, kes aitaks meil olemasoleva tehnilise toe süsteemi viia uuele tasemele, kus pakutakse operatiivset tuge rahvusvahelisele müügivõrgustikule. See on eriti suurt väljakutset pakkuv roll, kuna nõuab väga häid teadmisi nii riistvara kui ka tarkvara poolelt ning samal ajal suutlikkust meeskonda juhtida, protsesse üles ehitada ja inglise keeles rahvusvahelist tehnilist koolitust teha.

„Inimesi leida on lihtne, häid inimesi palju raskem"

Alari Aho, tarkvaraarendusfirma Apprise asutaja. Ettevõttes näib pidevalt käivat vilgas arendus ajaarvestuse programmi Toggl.com ja teiste toodete kallal, mistõttu otsitakse pidevalt nutikaid töötajaid.

Inimeste leidmine ei ole tavaliselt suur probleem. Palju raskem on heade inimeste leidmine. Meie kogemus värbamisest sarnaneb kullasõelumisega, kus pideva tööga tuleb suure inimeste hulga seast seda õiget otsida.
Kampaania korras inimese leidmine pole eriti edukas, oleme pigem püüdnud pidevalt sellega tegeleda.

Ettevõtjad, kes välismaalasi Eestisse kutsuvad, eriti neid, kes ajudega tööd teevad, väärivad kiitust! Leidsime ise ühe ameeriklasest turundusinimese näiteks AIESEC-i kaudu ning seda kanalit kasutame tulevikuski.

Praegu paistab alustavate ettevõtete seas enim pigistavat hoopis kliendi leidmise king, seda vähemalt minu tutvusringkonnas. Aktiivse värbamisega tegelevad vähesed.

Me siiski otsime konkreetselt inglise keelt emakeelena kõnelevat inimest Toggl.com kliendihalduse spetsialisti ametikohale. Värbamisel anname programmeerija kandidaatidele lihtsaid ülesandeid, mida lahendada kohapeal kümne minutiga. Enamasti saadakse hakkama, aga vahel juhtub naljakaid seiku.

Üks välismaalasest töösoovija vaatas ülesandele tükk aega pingsalt otsa ja lõpus haaras peast kinni ja ütles „oh, my head, my head is aching!" (oi kuidas mu pea valutab!) Enne seda oli tema esinemine väga veenev ja CV väga korralik. Töösuhe jäi seekord  sõlmimata.

twitter.com/tehnopol