Möödunud üritused

Arendusmaraton

Tarneahel toormest tootmiseni

19. – 21. jaanuar 2018
Ideepäev

Smart Industry Idea Hack

8. juuni 2018

Eelmine ideepäev 8. november 2018!

Järgmine arendusmaraton 21.-23. november 2018!

Neljas tööstusrevolutsioon - tööstus 4.0 - on terves maailmas hoogu kogumas ning digitaalse tootmise uusi tehnoloogiaid töötatakse välja ja võetakse kasutusele järjest enamates tööstusettevõtetes. Tänaseks on selge, et eelmise tööstusajastu lahendustega digitööstuse keskkonnas kaua konkurentsis ei püsi, seega peab tuleviku maailmas iga tööstus olema tark tööstus.

Miks on tark tööstus Eestile oluline?

Eesti tööstuses loodav lisandväärtus inimese kohta on vaid veidi üle poole Euroopa keskmisest. Tööstusettevõtete kasumlikkuse vähenemine on tähelepanu keskmesse tõstnud tootmise ja töötlemise efektiivsuse kasvatamise, võttes kasutusele innovaatilisi tehnoloogiaid seadmete ja protsesside digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks ja robotiseerimiseks.  Eestis on piisavalt nii edukaid IKT-ettevõtteid kui rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga tööstusettevõtteid. Nende osapoolte kokku toomine ning ühiselt nende väljakutsete lahendamine avab Eesti tööstusettevõtlusele väärtuslikke arenguvõimalusi.  

Milliste probleemidega tööstuse uus ajastu tegeleb?

Tööstus 4.0 tähendab, et üksnes automatiseeritud ja robotiseeritud tootmissüsteemidelt minnakse üle küberfüüsilistele süsteemidele, s.t. et need süsteemid suhtlevad omavahel üle interneti ja lokaalvõrgustike ning võtavad andmete põhjal vastu otsuseid. Keskseks tõusetub vajadus tootmise pideva seire, olukordade ennustamise ja analüüsi järele ning tarkade otsuste vastuvõtmine uute andmehaldussüsteemide abil.

Millised osapooled on oodatud kaasa lööma?
Ettevõtjad ja spetsialistid (tööstus, IT, disain, turundus, äri)
Tööstuse ja IKT erialaliidud
Haridusasutused (tööstus, IT, disain, turundus, äri)
Tudengid (tööstus, IT, disain, turundus, äri)
Tööstusvaldkonna teadus- ja arenduskeskused
Kõik tööstuse digitaliseerimise huvilised
Ideepäev

Ideepäev Instrutecil

8. november 2018
Arendusmaraton

Targa tööstuse arendusmaraton

21.-23. november 2018

Uudised

Eesti tööstusettevõtted soovivad muutuda digilahenduste abil efektiivsemaks

12. november 2018

8. novembril korraldas Teaduspark Tehnopol koostöös EASiga Instrutec’i raames Tark Tööstus ideepäeva, kus erinevad Eesti tööstusettevõtted otsisid lahendusi, kuidas ettevõtte…

Üritustesarja ellukutsuja

Eesti tööstusettevõtted soovivad muutuda digilahenduste abil efektiivsemaks

12. nov. 2018

8. novembril korraldas Teaduspark Tehnopol koostöös EASiga Instrutec’i raames Tark Tööstus ideepäeva, kus erinevad Eesti tööstusettevõtted otsisid lahendusi, kuidas ettevõtte tööd efektiivsemaks muuta või toodet parendada.

Žürii kuulutas parimaks Ericsson Eesti meeskonna, kelle ideeks oli ajamahukas tootevigade leidmise ja parandamise protsess lahendada liitreaalsuse abil. II koha sai Operail ja III koha Elektrilevi meeskond!

„Eesti innovaatilised tööstusettevõtted on ammu mõistnud, et nutikate lahenduste abil on võimalik saavutada konkurentsieelis ning paljudes protsessides ka efektiivsuse tõus. Sageli näib uue lahenduse väljatöötamine alguses meeletult keeruline ning seetõttu lükatakse seda edasi. Meie pakumegi võimalust oma vajadusega n-ö välja tulla ning kaasata lahenduse väljatöötamisse nii neid ettevõtte töötajaid, kes igapäevaselt nende konkreetsete teemadega ei tegele, väliseid osapooli kui ka tipptasemel mentoreid,“ ütles Teaduspargi Tehnopol innovatsioonijuht Kadi Villers.

Ideepäeva eesmärk on leida erinevaid lahendusi Eesti tööstusettevõtete vajadustele, pannes selleks kokku erinevate kompetentsidega inimesi ning aidata ettevõtetel jõuda kiiremini soovitud tulemuseni.

Ideepäevale järgneb juba 21.-23. novembrini toimuv arendusnädalavahetus, kus esialgsetest ideedest töötatakse välja esmased prototüübid.

Innovatiivseid lahendusi otsiti järgmistele probleemidele:

Elektrilevi – Kuidas vähendada elektrivõrgus lubatud pingehäirete mõju tundlikele tööstusseadmetele?

Raasiku Elekter – Kuidas lahendada ühe tarkvaraga tootmisprotsesside, laoseisu-  ja tööajaarvestus, kui tootmisel on kolm erinevat osakonda ja suunda?

Fein-Elast Estonia – Kuidas lahendada 24/7 tööaja arvestus, võttes arvesse tootmisprotsessi keerulisi nüansse ning paindlikkust tööaja ning -koha osas?

Ericsson Eesti – Kuidas digitaliseerida ja automatiseerida tootevigade leidmise ja nende parandamise protsessi, mis täna on aeganõudev käsitöö?

Incap Electronics Estonia – Kuidas optimeerida tööjõu ja puuduolevate kompetentside jagamist tööstusettevõtete vahel?

Palmse Mehaanikakoda – Kuidas korraldada metsa väljavedu keerulistes tingimustes keskkonda ja kohalikke elanikke säästvalt?

Operail – Kuidas monitoorida ja analüüsida veduri töösõlmede parameetreid ning arendada kaubarongide veduritele kaasaegne veduri pardasüsteem?

Eesti Raudtee – Kuidas digitaliseerida liiklusgraafikute ja sõiduplaanide koostamist, mis täna tehakse käsitsi Excelis ja AutoCAD-is?

Vaata ideede esitluste ülekannet siit: https://www.facebook.com/tehnopol/videos/269871450338659/ ja autasustamist siit: https://www.facebook.com/tehnopol/videos/260144274646202/

Targa tööstuse arendusmaraton

Arendusmaraton
21.-23. november 2018

Asukoht Tallinna Teaduspark Tehnopol (Teaduspargi 6/1, Tallinn), ruum Saturn

Aeg 18:00

Ürituse keel eesti keel

Kes on oodatud osalema?
Tööstussektori ettevõtjad ja töötajad
IT-sektori ettevõtjad ja töötajad
Tööstuse sidusvaldkondade esindajad
Teenuse- ja tootedisainerid
Tehniliste jm alade tudengid
Tööstuse digitaliseerimise entusiastid

8. novembri Ideepäeval lahendasid kaheksa ettevõtte kümme meeskonda kaheksat probleemi ning esitlesid oma ideelahendusi. Nüüd, Arendusmaratonil, avaneb nii neil kui ka kõigil uutel osalejatel võimalus neid lahendusideid mõneti valideerida, nende ümber disainida ärimudel või business case ning valmistada lahendusele esimene prototüüp. 

Samas ootame lahendamiseks ka uusi probleeme ning osalema uusi meeskondi! Osalemine üritusel on tasuta!

Arendusmaratonil saab lahenduste väljatöötamisega tegeleda 48h, kolmapäeva õhtust reede õhtuni, nii et väljateenitud nädalavahetus on ees ootamas! Loomulikult ei ole väljaspool tööaega või hilisõhtuti töötamine kohustuseks, vaid pigem heaks võimaluseks ägedama tulemuseni jõuda.

Seekordsel arendusmaratonil konkreetset teemafookust ei ole. Esindatud on nii tööstus- kui logistikasektori ettevõtted ja oodatud on ka muude tööstusega seotud sektorite ettevõtjad lahendama väljakutseid just sellest valdkonnast, kust nende king parajasti kõige valusamini pigistab. Samuti ei ole piiratud osalejate profiil, oodatud on tööstusettevõtete ning eeskätt just IT-firmade esindajad, teenuse- ja tootedisainerid, kuid kindlasti ka kõik tööstuse digitaliseerimise huvilised tööstussektorit teenindavatest ettevõtetest, ülikoolidest, teadus- ja arenduskeskustest ning mujalt.

Ideepäeval idanema pandud lahendusi tulevad arendusmaratonile edasi arendama Eesti tööstus- ja logistikasektori lipulaevad Elektrilevi, Raasiku Elekter, Ericsson Eesti, Incap Electronics Estonia, Operail ja Eesti Raudtee:

Elektrilevi – Kuidas vähendada elektrivõrgus lubatud pingehäirete mõju tundlikele tööstusseadmetele?

Raasiku Elekter – Kuidas lahendada ühe tarkvaraga tootmisprotsesside, laoseisu-  ja tööajaarvestus, kui tootmisel on kolm erinevat osakonda ja suunda?

Ericsson Eesti – Kuidas digitaliseerida ja automatiseerida tootevigade leidmise ja nende parandamise protsessi, mis täna on aeganõudev käsitöö?

Incap Electronics Estonia – Kuidas optimeerida tööjõu ja puuduolevate kompetentside jagamist tööstusettevõtete vahel?

Operail – Kuidas monitoorida ja analüüsida veduri töösõlmede parameetreid ning arendada kaubarongide veduritele kaasaegne veduri pardasüsteem?

Eesti Raudtee – Kuidas digitaliseerida liiklusgraafikute ja sõiduplaanide koostamist, mis täna tehakse käsitsi Excelis ja AutoCAD-is?

 

AJAKAVA

Kolmapäev, 21. november

17:30 Registreerumine ja kohv

18:00 Tervitussõnad ja arendusmaratoni avamine 

18:05 Arendusmaratoni tutvustus ja protsessi selgitus 

18:15 Prototüüpimise kiirkursus

19:15 Õhtusöök

20:00 PROBLEEMIDE ja IDEEDE ESITLEMINE, meeskondade moodustamine

21:00 Meeskonnatöö algus 

Neljapäev, 22. november 

09:00 Hommikusöök  

09:30 Ühine check-point tiimidele   

10:15 Meeskonnatöö jätkub

12:30 Lõuna 

13:30 Meeskonnatöö ja mentorsessioonid 

16:00 Inspiratsiooniline vahepala

18:00 Õhtusöök

19:00 Meeskonnatöö jätkub 

Reede, 23. november

09:00 Hommikusöök  

09:30 Ühine check-point tiimidele   

10:15 Meeskonnatöö ja mentorsessioonid 

12:30 Lõuna 

13:30 Meeskonnatöö jätkub

           Valikuline paralleelsessioon: pitchimise lühikoolitus

16:00 SUUR FINAAL: ideede ja prototüüpide esitlused (Facebook live ülekanne)  

17:30 VÕITJATE VÄLJAKUULUTAMINE, tort ja networking 

18:00 Ürituse lõpp

 

Täpsemat infot uuri ja küsimusi küsi: Kadi Villers, Tehnopoli innovatsiooniteenuste juht, kadi.villers@tehnopol.ee või 52 08223

Registreeru siin!

Smart Industry Idea Hack

Ideepäev
8. juuni 2018

Asukoht Tallinna Teaduspark Tehnopol, Teaduspargi 6/1, Tallinn - seminariruum "Saturn"

Aeg 09:00

Ürituse keel Inglise keel

Kes on oodatud osalema?
Tööstussektori ettevõtjad ja töötajad
IT-sektori ettevõtjad ja töötajad
Tööstuse sidusvaldkondade esindajad
Tehniliste jm alade tudengid
Tööstuse digitaliseerimise huvilised

IDEEPÄEVA VÕITIS FRACTOY! II koha sai Laavatech ja III koha Roman Tavast. Parima pitchi tiitli sai Eziili meeskond.

Rohkem infot loe SIIT

Ürituse ülekannet näed SIIT ja fotogaleriid SIIT.

***

Ürituse teemafookus

Juuni ideepäev on teine üritus tööstuse digitaliseerimise teemaliste ideepäevade ja arendusmaratonide sarjast, mida EAS koostöös Tehnopoliga korraldab. Industry 4.0 Idea Hack ideepäev on kavandatud Industry 4.0 In Practice konverentsi kõrvalprogrammina ning on sellest tulenevalt inglisekeelne.

Ideepäeva eesmärgiks on tiimidena leida ning disainida innovatiivseid ärimudeleid tööstussektorile, milles tänased füüsilised tooted oleksid kombineeritud digitaalsete lahenduste või teenustega. Sügisel järgneb ideepäevale arendusmaraton, kus meeskonnad saavad oma ideelahendusi edasi arendada ning prototüüpida.

Päeva alustuseks inspireerib loovust ja kujutlusvõimet Tööstus 4.0 ja IoT ekspert Matthias Barbian Siemens MindSphere’ist. Ideed aitavad reaalselt toimivaks ärimudeliks vormida parimad kohalikud ning rahvusvahelised mentorid, kelle hulgas on ka Protex Balti ning Tiki Treileri projektide osalised – kummagi ettevõtte uuenduslikud ärimudelid tööriietuse ning treilerite ümber on Eesti publikule edulugudena juba tuttavad.

Osalejad

Ootame Idea Hackile osalema eeskätt tööstusettevõtete ning IT-firmade esindajaid, teenusedisainereid, kuid kindlasti ka kõiki tööstuse digitaliseerimise huvilisi tööstussektorit teenindavatest ettevõtetest, ülikoolidest, teadus- ja arenduskeskustest ning mujalt.

Ideepäev on osalejatele tasuta.

Päevakava

08:30 Registreerumine & hommikukohv

09:00 TERVITUSSÕNAD

09:05 Idea Hack eesmärgid ja tutvustus

09:10 Uued digitaalsed ärimudelid traditsioonilisele tööstusele (Matthias Barbian, Siemens MindSphere)

09:30 Kuidas ideid genereerida? – Tehnikad ja näpunäited (Indrek Maripuu, Loovusait)

09:50 Ideede tutvustused

10:45 Ideede arutamine, meeskondade moodustamine, meeskonnatöö algus

12:00 LÕUNA

13:00 Meeskonnatöö ja ideeloome jätkub, mentorsessioonid

14:30 Paralleelsessioon: Pitchimise koolitus (Pirko Konsa, Tehnopol)

16:30 LAHENDUSTE PITCHIMINE ja Q&A

18:00 AUTASUSTAMINE ja väike tähistamine

Tark Tööstus ideepäeva võitis Fractory

26. juuli 2018

8. juunil toimus koostöös EAS-iga Teaduspargis Tehnopol Tark Tööstus ideepäev, millest võttis osa üle 100 valdkonna huvilise. Tööstusettevõtete esindajad, tehnoloogiaettevõtjad, üliõpilased ja disainerid lahendasid 8 tunni jooksul 8 erinevat tööstussektoris esinevat probleemi.

Tark Tööstus ideepäeva võitis Fractory, kelle idee oli arenda platvorm inseneride ja tootjate vahelise suhtluse automatiseerimiseks, vähendades seeläbi inseneride ajakulu ning võimaldab valida parema hinna või kiirema tarneaja.

Teise koha sai Laava Tech, kelle ideeks oli nutikad lambisüsteemid suurtootjatele koos sensorite, tarkvaralahenduse ja andmebaasiga, mis tagavad, et kasvavad taimed saaksid kasvuks optimaalset valgust.

Kolmanda koha sai Roman Tavast, kelle ideeks oli online tarkvaraprogramm rinnanõelade tellimiseks, mis on kohandatud uste tellimiseks disainitud programmist.

Parima pitchi tiitel läks Eziili meeskonnale.

Aitäh kõigile osalejatele, mentoritele, žüriiliikmetele ja koostööpartneritele! Järgmine Tark Tööstus üritus toimub juba sügisel.

  

  

Vaata ürituse kogu galeriid SIIT.

Smart Services: When products turn into services

1. juuni 2018

Smart services such as car sharing, or package tracking form a central foundation for future digital business models. Companies that know how to innovatively exploit the potential of data open up completely new business opportunities, writes Dr. Klaus Menhart in an article at www.wespeakiot.com.

Smart Services: When the physical meets the digital world

Service is the magic word of digital transformation. In principle, it means that physical products are converted into services and products are ultimately replaced. There are plenty of examples: conventional hardware and software are transformed into cloud-based services such as Infrastructure as a Service or Software as a Service. The physical car is replaced by car sharing services. Even manufacturers of drills like Hilti now offer their product as a service.

However, Smart Services go beyond pure as-a-service economics. They enable customized services based on Smart Products tailored to the user. As a reminder: Smart Products are Internet-capable products equipped with sensors – such as networked cars, houses, or printers. The data generated and collected by these smart products forms the basis of Smart Services.

To turn a Smart Product into a Smart Service, the raw data collected by the product is first processed further. They are often linked, combined, and analyzed with other data via cloud platforms. In this way, „smart data” is created – processed, intelligent data – from which knowledge can be generated. This is then the basis for tailor-made services.

Criteria for Smart Services

In Smart Services, the Big Data of the networked devices are ultimately refined into Smart Data and monetized in new, individually combinable Smart Services. The well-known pioneer for this “data refinement” is Google. Google algorithms analyze the behavior of large groups of users on different websites and their content to improve the positioning of search results. This is combined with specific data on individual Internet users for an even higher quality of search results.

Smart Services should meet three criteria in particular

  • Firstly, it is necessary to ensure a connection to the Smart Product or the installed base of machines and systems for transmitting data.
  • Secondly, the service provider must have the ability to interpret the data collected, i. e. it must understand the customer and the customer’s business. This is the only way to turn collected data into valuable information and useful offers.
  • Finally, the service provider must also react appropriately to the generated information and achieve a beneficial effect for the customer, for example by proactively initiating the maintenance of the Smart Product.

Some examples of Smart Services

With Smart Services, companies can offer their customers added value beyond the actual product benefits. These additional data transmission services – Value Added Services – are no longer limited to the actual products, but rather exceed and often separate from them.

Simple Smart Services and business models based on them are already in use. This includes, for example, tracking packages with a smartphone app, booking a nearby car or displaying the currently cheapest connection in public transport. These services become more attractive and user-friendly the more a comprehensive network between them takes place.

In the health care sector, a Smart Service can help to improve the quality of treatment by transferring patient data to the attending physicians. Agricultural machines equipped with sensors collect information and can be combined with topology data and weather forecasts, allowing optimal fertilization and harvesting strategies.

The most important areas of application

3D printing is a prime example of smart services. 3D printing makes development and production more flexible and individualized. The article “Smart Services: Business Model Innovations through 3D Printing” in the magazine’ Wirtschaftsinformatik & Management’ reads: “Integration in Smart Services can shift and revolutionize the established value creation of product-related services”.

If the areas of application are systematized, the following areas in which Smart Services can be used are currently the main ones:

  • Personal digital services, such as the measurement of sporting performance or health status (quantified self).
  • Digital services in the context of home automation, e. g. for monitoring and controlling consumer electronics, energy consumption and security (keyword: Smart Home).
  • Digital supported public, municipal and administrative services in urban areas (keyword: Smart City).
  • Logistics and mobility services and their intelligent and multimodal networking (keyword: Smart Mobility).

The different degrees of transformation on the way to the Smart Service Business Model.

Towards the Smart Service Business Model

How to make the leap to a Smart Service business model? Changing from product-centered to user-centered business models requires a rethink. Because the focus is no longer on products but on services, a smart service provider needs a comprehensive understanding of the user, his or her behavior and demands. This includes the courage to engage in disruption: it is about questioning traditions, developing a “different way of thinking” and changing perspectives. The tried and tested must be questioned and new structures introduced step by step.

Specifically, this means that the existing business model should be fundamentally realigned: a company should try to take away the focus from the manufacture and sale of products and try to design a service based on it. The aim should be a new, digital business model that complements the existing business model in the medium term and even replaces or refines it in the long term.

To avoid entry barriers (“start small”), data-based business models can initially be tested on a small scale. Afterwards, the business model must be rapidly developed and expanded in order to achieve the scalability that is urgently needed for Smart Services (“scale fast”). It can be useful for resource-poor, small companies to integrate into existing Smart Service systems.

(Source: www.wespeakiot.com; Author: Dr. Klaus Manhart)

Digitaalsem tööstus kõigest 48 tunniga

1. juuni 2018

Eesti on aastakümneid toetunud paljuski just tööstusele. Selles majandussektoris töötab üle 125 000 inimese, tööstustoodang moodustab kaks kolmandikku Eesti ekspordist. Samuti on meie IT-sektor maailmas esirinnas, kirjutab ajakiri TööstusEST

Ometi ei ole me siiani hästi osanud neid kahte majandussektorit ühendada. Eesti tööstussektor on küll Eesti majanduse selgroog, kuid avaliku sektoriga võrreldavat IT-tähesära on seal täna veel vähe. Kui räägime Eesti tööstussektorist, siis mõtlevad paljud suurtele hiidudele, nagu Eesti Energia, Viru Keemia Grupp või Graanul Invest. Ometi on valdav osa Eesti tööstusettevõtetest maailma mastaabis siiski väikesed, heal juhul keskmise suurusega ettevõtted. Paljudel neist läheb majandustsükli praeguses faasis pigem hästi.
Väga sageli on innovatsiooni motivatsioon madal just siis, kui ettevõttel läheb hästi. Justnimelt hästi, mitte suurepäraselt. Hästi tähendab seda, et ettevõte tegutseb selgelt oma kindlal turul, tal on väljakujunenud kliendibaas ja tema toodete järele on püsivalt nõudlus. Kui see ettevõte pingutaks, võiks tal aga minna suurepäraselt ning ta oleks oluliselt paremini valmis ka tsükli langus- või seisakuaastateks.
Pingutuseks on vaja motivatsiooni. Üheks digitaliseerimise motivaatoriks peaks olema asjaolu, et järgmise 10 aasta jooksul on tööstuses tööjõuturult väljumas hinnanguliselt 33 000 töötajat ning uusi kvalifitseeritud töökäsi ei ole piisavalt palju peale tulemas.

Teine aspekt on tulude ja kulude vahe ehk kasum. Müügiosakond teeb pingutusi, et ettevõtte tooteid rohkem ostetaks. Tootmise eest vastutajad otsivad kokkuhoiuvõimalusi ning arendusjuht nuputab, kuidas leida uusi ärimudeleid. Moel või teisel aitavad neid kõiki ka erinevad digitaalsed lahendused.
Kui keegi meist ei kujuta enam ette, et peaksime oma koostööpartneritega suhtlema posti teel ning vaid vähestel tähendab kliendihaldustarkvara Excelit, siis samamoodi tulevad nutikad lahendused appi ka tootmise paremal planeerimisel, selle automatiseerimisel ning efektiivsemaks muutmisel.

Optimaalne lahendus arvestab ettevõtte vajadusi ja võimalusi
Kui Exceli abil tööstuse juhtimine võiks olla juba eilne päev, siis sageli tundub samm robotite ja tehisintellekti juurde jälle liiga pikk ja keeruline. Alati ei ole sellised lahendused ka vajalikud või ettevõtte hetkeolukorda arvestades ka võimalikud. Iga uuenduse aluseks peab olema tegelik vajadus. Aga mitte ainult vajadus, vaid ka otstarbekus ja reaalne valmisolek ehk teisisõnu peavad uue lahenduse kasutuselevõtu kaalukausil olema ka küsimused, kas see aitab ettevõtte eesmärke senisest paremini täita ning kas ettevõte on kaasnevaks koormuseks valmis.
Kui täna tehakse ettevõttes enamik töid ära inimtööjõu abil, siis tasuks vaadata, milliseid tegevusi saaks automatiseerida ehk milliseid toiminguid saaksid inimeste asemel teha masinad. Kui aga täna teevad masinad juba erinevaid lihtsamaid töid, saab järgmise sammuna automatiseerida protsesse ja infovahetust, millega masinad ka üksteisega suhtlema panna ning neile töökäsud ette kirjutada. Paljude ettevõtete jaoks olekski hüpe otse tööstus 4.0 lahenduste juurde liiga keeruline ja vahel ka kiirelt teostamatu ning sellele loogiliselt eelnevad tööstus 3.0 lahendused võivad osutuda mõistlikemaks.
Mõnel juhul tuleb julgelt tunnistada, et ettevõtte praeguses arengufaasis piisab täiesti ka tööstus 3.0 lahendustest, kus protsessid on küll automatiseeritud, kuid masinaid juhivad ikkagi inimesed, kelle tööprotsessid on masinatega kombineeritud.

Tööstuse digitaliseerimiseks saab riigilt tuge
On see siis tööstus 3.0 või 4.0 lahendus, ei olegi nimetusena üldse oluline. Oluline on see, et Eesti tööstussektor areneks, selle ekspordipotentsiaal ja konkurentsivõime oleks suurem ja tööstus suudaks enda seest leida ka uusi ärimudeleid. Seda eriti Eestis, kus ollakse tööstuses loodava lisandväärtuse poolest inimese kohta Euroopa riikide võrdluses viimaste seas ning skeptikud on arvamusel, et tööstus 4.0 osas oleme kümnepallisel skaalal alles selle päris alumises otsas.
Seega on tööstuse digitaliseerimisest ühel või teisel moel saanud möödapääsmatu teema, millega tuleks tegeleda juba täna. Edu võti ei peitu siin aga mitte ühe sektori sees, vaid eelkõige kahe Eesti majandusele üliolulise sektori, IT ja tööstuse, koostöös. Need kaks võiksid olla üksteisele palju lähemal, tajuda paremini teineteise ootusi ja tugevamalt ühiselt loodud lahenduste potentsiaali. Osapoolte kokkusaamise ja ühiste võimaluste otsimise ja leidmise vajadust tunnetavad ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, EAS ning Teaduspark Tehnopol, kes on otsustanud seljad kokku panna ja pakkuda töösturitele võimalusi oma ettevõtte veelgi nutikamaks muutmisel.
Paljudes riikides on näiteks innovatsiooni ja arendustöö toetamiseks eraldi meetmed, et julgustada ettevõtjaid ambitsioonikaid muudatusi tegema. Ka EAS pakub võimalust taotleda innovatsiooni- või arendusosakut ja juba lähitulevikus ka toetust tööstuse digitaliseerimise diagnostika läbiviimiseks.
Taani kogemus näitab siiski, et parima tulemuse annab rahaline toetus koos reaalsel teadmistel ja kogemustel põhineva toega innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel. Seetõttu ei olegi EAS läinud mitte vaid toetuse jagamise teed, vaid korraldab koos Teaduspargiga Tehnopol tööstuse digitaliseerimisele suunatud ideepäevi ja arendusmaratone.

Häkaton on “mingi startuppide ja tuleme tudengitega kokku ning teeme midagi lahedat asi.” Just nii võivad seda kirjeldada need, kes ise varem ühelgi häkatonil osalenud ei ole. Mõnel juhul ei olegi kirjeldus vale. Väga palju sõltub sellest, mis on häkatoni eesmärk ja keda osalema oodatakse. Tööstusele ja IT-sektorile suunatud tööstuse digitaliseerimise üritustesarja esimene intensiivne arendusnädalavahetus toimus selle aasta jaanuaris ja sai palju väga positiivset vastukaja.
Tõime 48 tunniks ühte ruumi kokku Eesti tööstussektori, IT- arendajad, toote- ja teenusdisainerid ning valdkondade parimad mentorid, et otsida ja leida koos lahendusi, kuidas Eesti tööstust digitaalsemaks muuta ning lahendada nii konkreetsete ettevõtete kui ka laiemalt kogu sektori murekohti.
Kokku osales üritusel ca 100 inimest ning nädalavahetuse lõpuks esitletigi 8 uut lahendust, mis aitavad töösturitel oma protsesse automatiseerida ja digitaliseerida. Näiteks sündis lahendus käsitööjookide valmistajatele, et villimisprotsess oleks kergesti jälgitav ja digilahenduste abil juhitav. Samuti leidis Räpina Paberivabrik mängulise lahenduse probleemile, kuidas paigutada erikujulisi saadetisi koormasse võimalikult efektiivselt. Valminud prototüübid tõestasid, et algselt vaid ühe firma probleemist võib välja kasvada kogu tööstussektorile kasulik lahendus.

Mida häkatonist teadma peaks?
Häkatonil varem mitte käinud inimesi võib kutse nädalavahetuse arendusmaratonile esimese hooga veidi ehmatada – lisaks tavapärasele töönädalale peaks veel 48 tundi pingsat mõttetööd tegema. Sageli tekivad ka praktilised küsimused selle kohta, kas inimesed on tõepoolest 48 tundi järjest üleval ja kas kodus ikka vahepeal pesemas saab käia. Praktika ja kogemus aga näitavad, et esialgsest skepsisest saab ürituse lõpuks suur rahulolu, eduelamus ja uut energiat andev entusiasm.
Olgu siis rahustuseks öeldud, et nende 48 tunni jooksul pakuvad EAS ja Tehnopol eelkõige võimalust kokkutulnud tiimiga teha ära märkimisväärne arenguhüpe, mis tavajuhtudel võiks võtta mitu kuud või sobivate partnerite puudusel üldse tegemata jääda. See, kui kaua keegi õhtul/öösel oma lahenduse prototüübi kallal tööd teeb, on täielikult tiimi otsustada. Mõned agaramad programmeerijad on vahel nii töösse uppunud, et öötunnid mööduvad kiirelt ja hommikuks ongi uus äge versioon valmis. Teised võtavad rahulikult ning otsustavad, et hommik on õhtust targem ja uute põnevate lahenduste eelduseks on hea ööuni. Kindlaks on määratud häkatoni alguse ja lõpu aeg ning vahepealsed mentorsessioonid, et meeskondade kõige erinevamad probleemid kohe kiirelt lahendatud saaksid ja töö võiks jätkuda.

Uued üritused tulekul
Neil, kel tööstuse digitaliseerimise mõtted on peas keerelnud, kuid siiani ei ole osanud probleemi kuskilt otsast lahendama hakata, on hea võimalus tulla juba 8. juunil tööstuse digitaliseerimise ideepäevale, mida EAS koostöös Tehnopoliga korraldab. Ideepäev on kavandatud Industry 4.0 In Practice konverentsi kõrvalprogrammina ja oleme seekord koos töösturite ja IT-arendajatega valinud intrigeeriva teema – digitaalsete teenuste kontseptid ning uued ärimudelid.
Kutsume osalejaid mõtlema välja innovatiivseid lahendusi ning uusi ärimudeleid, mis põhinevad digiteenuste kombineerimisel olemasolevate füüsiliste toodetega ning võimaldavad seeläbi tööstusettevõtetele uusi tulusid. Eesmärgiks on läbi mõelda toodetavate või töödeldavate toodete kasutus nende tarbija seisukohast ning seeläbi avastada uusi võimalusi, kuidas tooteid digitaalsete lahenduste abil tervikteenuse osaks kujundada.
Juba sügisel avaneb võimalus ideepäevalt alguse saanud või seal selgemaks mõeldud ja ekspertidega valideeritud mõtteid startupilikult kiirelt häkatoni käigus prototüübini arendada.

(Allikas: toostusest.ee; Tekst: Kadi Villers, Teaduspargi Tehnopol arendusjuht; Fotod: Vladislava Snurnikova)

CompuAccess – parim lahendus tööajakadude vähendamiseks.

30. apr. 2018

Tootmisettevõtte juhtimises mängib äärmiselt olulist rolli tööde planeerimine. Edukas planeerimine aitab hoida kokku kulusid, muudab tööaja kasutamise efektiivseks ning suurendab seega tootlikkust. Just nende eesmärkideni aitab tootmisettevõtteid viia CompuAccess.

CompuAccess on Ektaco ASi uusim toode, mille abil saab planeerida nii tööd kui ka tööaega, tõstes efektiivsust ja tootlikkust. Lisaks on CompuAccessi võimalik liidestada läbipääsusüsteemide ning videovalve lahendusega.

(Allikas: www.ektaco.ee)

Tark Tööstus arendusmaratonil võidutsesid nutika koormapaigutuse ja jookide väiketootjatele suunatud villimislahenduse arendajad

22. jaan. 2018

Reede õhtust pühapäeva õhtuni toimunud arendusmaratoni käigus leidsid 8 meeskonda lahenduse 8-le Eesti tööstuse probleemile, pakkudes välja erinevaid tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise lahendusi, mida on edasi arendades võimalik reaalselt kasutusse võtta. Võitjaks kuulutati seekord koguni kaks meeskonda – erikujulise koorma paigutamise probleemi lahendanud RPV ja väiketootjatele automatiseeritud villimissüsteemi ja tarkvaralahendust pakkuv Cannery.

Tööstuse arendusnädalavahetuste sari on üks tööstuse digitaliseerimise eesmärgil EASi poolt ellu kutsutud tegevustest, mille eesmärgiks on viia kokku tööstussektor ning IKT sektor. Eesti tööstuse digitaliseerimist näeb ette ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud tööstuspoliitika roheline raamat.

Teaduspargi Tehnopol arendusjuhi Kadi Villersi sõnul tõestas seekordne arendusmaraton järjekordselt, et erinevate kompetentsidega inimeste kokkupanemine ja nende igapäevasest rutiinist lahti raputamine annab suurepäraseid tulemusi. „Nägime, et Eesti tööstuses on palju probleeme, millele ei ole tööstuse siseselt siiani häid lahendusi leitud,“ selgitas Villers. Tema sõnul on tihtipeale tunne, et erinevaid lahendusi ja rakendusi on juba maailmas nii palju, et kõik vajalik peaks justkui kaetud olema, kuid ikkagi ei leia suuremad ja väiksemad tööstusettevõtted endale vajalikku lahendust.

RPV ehk Räpina Paberivabrik lihtsustab erineva kujuga saadetiste laadimist koormasse. Nende eesmärk oli luua intuitiivne 3D mäng, kus inimesed üle maailma saaksid mängulises keskkonnas paigutada erikujulisi pakke koormasse ning saada selle eest premeeritud. Pikem eesmärk on arendada masinõppepõhine süsteem, mis paigutab tulevikus ise koormad kõige efektiivsemalt koormasse.

Cannery tegeleb käsitööjookide purki villimise automatiseerimisega. Paljud õlletootjad soovivad villida oma toodet purki, aga see on täna liiga keeruline, seetõttu villivad nad oma toodangut käsitsi pudelitesse. See on aga kallis ja ebaefektiivne, muutes villimisprotsessi kõige suuremaks väiketootmise kuluallikaks. Kui tavaliselt kulub villimisele kuni nädal, siis Cannery võimaldab sama asja ära teha nelja tunniga. Cannery soovib pruulikodadele pakkuda täislahendust ehk villimismasinat koos tarkvaraga.

Kõige parema esitluse auhinna ja Startup Estonia küberkaitse eriauhinna võitis meeskond Woodpecker. Ericssoni eriauhind innovaatilise ja mängulise lahenduse eest kuulub RPVle. Prototroni top 40 hulka pääseb Interchemie.

„Tehnoloogiad arenevad pöörase kiirusega ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on tööstusettevõtete jaoks ellujäämise küsimus. Tööstus on traditsiooniline tegevusala, mille ärimudel ei näe ette riskikapitali kaasamist ning mis pole täna Eestis veel harjunud startupidega koostööd tegema. Loodan, et seesugused arendusmaratonid on hea võimalus sisse töötada koostöövorm tööstusettevõtete ja ikt-sektori vahel, et meie ikt-sektor saaks panustada jõulisemalt tööstussektori konkurentsivõime kasvuks,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlusvaldkonna juht Silja Lipp.

EASi ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebane rõhutas, et Eesti tööstussektoril on üha olulisem tegeleda digitaliseerimisega ning siin juures saab EAS olla ka abiks. „Soovime aidata meie tööstusettevõtteid digitaliseerimisega sellisele tasemele, kuhu on jõudmas ka lähiriigid,“ sõnas Rebane. „Oleme EASis alustanud tööstuse digitaliseerimist toetavate teenustega, et aidata ettevõtetel toota nutikamalt ja efektiivsemalt – hoida meie tööstust konkurentsivõimelisena ja arendada seda muutunud, digitaalsele maailmale vastavaks,“ lausus Tanel Rebane. Ta rõhutas veel, et targa tööstuse arendusmaratonil suur väärtus ka tööstuse ja IT vaheliste kontaktide loomisel ning tööstuse digitaliseerimise teadlikkuse tõstmisel.

Targa tööstuse temaatika teadlikkuse tõstmiseks ning tööstus- ja IT-sektori valdkonnaspetsiifiliste kompetentside jagamiseks nõustasid häkkijaid oma ala eksperdid sellistest ettevõtetest ja organisatsioonidest, nagu Helmes, Defendec, Proekspert, Nortal, Nordic Automation Systems, InProSo, Eliko, k-space, TTÜ, ABB ja Lean Enterprise Estonia.

Sellest aastast alustas EAS koostöös Teaduspargiga Tehnopol targa tööstuse ideepäevade ja arendusmaratonide sarjaga, mille käigus kogutakse kokku targa tööstuse arendamist pidurdavaid probleeme ning töötatakse välja uusi põnevaid lahendusi. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kõik huvilised on oodatud järgmisele ideepäevale, mis toimub 8. juunil!

Aitäh Prototron, Garage48, Startup Estonia, Swedbank, Ericsson, Tööstusuudised.ee, Peenjoogivabrik Nudist, Õllenaut, Realist ja Kadarbik arendusmaratoni õnnestumiseks osutatud abi eest!

Ülevaade meeskondadest ja nende ideedest:

Woodpecker Systems´i eesmärk on teha puidutööstustes toorme liikumine nutikalt ja automaatselt jälgitavaks. Täna on kõik toorme pakid puiduettevõtte laos küll nummerdatud, kuid sageli ei ole täpset teada, kus pakk territooriumil täpselt asub. Woodpeckeri lahenduse abil registreerib tõstuk paki liikumise, et kõikidel tootmise osadel oleks ülevaade, kust toorme pakk peale võeti ning kuhu viidi.

Kerberose eesmärgiks on arendada välja kaevandusettevõtetele suunatud toote, et allmaa kaevanduses ei hukkuks keskkonnatingimuste ja terviserikete tõttu ükski inimene. Kerberos soovib automatiseerida tööprotsesside käigus kogutud andmete salvestamise. Täna jälgivad kaevandused oma töötajaid siis, kui nad lähevad maa alla ja siis, kui nad uuesti maapinnale tulevad. Vahepealse aja kohta aga kahjuks hea ülevaade puudub. Kerberos paneb töötajate käele väikese anduri, et saada teada erinevaid tervisega seotud andmeid, vibratsiooni infot ja asukohainfot, kus kaevur asub, et ennetada ohuolukordade teket.

Interchemie lahendus aitab keemia- ja ravimitööstustel tulla uue tootega kiiremini turule. Täna peab uue toote turule tulekuks tegema väga palju manuaalset tööd, mida tegelikkuses saaks automatiseerida. Nende toode automatiseerib toote valideerimisprotsessi, pakkudes veebipõhist lahendust andmete kogumiseks ja töötlemiseks koos tehnilise toega. Interchemie teeb keemilise analüüsi lihtsaks ja kiireks.

Eziil loob tootmistarkvara, et tootmisjuht saaks võimalikuks lihtsalt ülevaate tootmise hetkeseisust. Täna puudub tootmisjuhil mugav ja reaalajas uuenev ülevaade tootmise hetkeseisust. Eziili lahenduse abil saab tootmisjuht reageerida õigeaegselt erinevatele tootmise käigus tekkivatele probleemidele, hoides sellega kokku aega ja raha.

WideData muudab tootmise andmetöötluse nutikamaks. Nende lahendus mõõdab üles, kaardistab ja normeerib erinevad käsitsi läbiviidavad protsessid tootmises ja koondab andmebaasi. See info võimaldab teha paremaid otsuseid tootmise planeerimisel ja juhtimisel.

Vend Valter tegeleb tarneahela usaldusväärsusega. Tootmises on vaja tagada, et ka kõik tarnijad vastavad vajalikele kriteeriumitele. Kuna nõudeid, millele tootajad tarneahela garantiid vajavad, tuleb järjest juurde, siis pakume iseteenindusplatvormi, kus on võimalik näha progressi aruannet. Platvormi on võimalik kasutada erinevates tööstustes. Aega läheb neli korda vähem ja tekib parem ülevaade tarneahela usaldusväärsusest.

Digitaliseerimine tööstuses on möödapääsmatu

4. jaan. 2018

Tööstuse digitaliseerimisest on saanud möödapääsmatu teema, kui räägime tööstusettevõtete konkurentsis püsimisest ja tootmisefektiivsuse kasvatamisest, ütleb Teaduspargi Tehnopol arendusjuht Kadi Villers.

Eesti tööstuses loodav lisandväärtus inimese kohta on vähem kui pool Euroopa keskmisest. Samas moodustab tööstustoodang umbes 75% meie riigi ekspordist ja mõjutab seeläbi oluliselt Eesti üldist majanduslikku käekäiku.

Teaduspargi Tehnopol arendusjuhi Kadi Villersi sõnul peame aktiivselt otsima võimalusi, kuidas tootmist automatiseerida ja efektiivsemaks muuta. Neljas tööstusrevolutsioon on terves maailmas hoogu kogumas ning digitaalse tootmise uusi tehnoloogiaid töötatakse välja ja võetakse kasutusele järjest enamates tööstusettevõtetes. Tänaseks on selge, et eelmise tööstusajastu lahendustega digitööstuse keskkonnas kaua konkurentsis ei püsi, seega peab tuleviku maailmas iga tööstus olema tark tööstus.

Villersi sõnul on tööstuse digitaliseerimisest on saanud möödapääsmatu teema, kui räägime tööstusettevõtete konkurentsis püsimisest, tootmisefektiivsuse kasvatamisest ning innovatsioonist ja revolutsioonist tööstussektoris.

19.-21. jaanuaril korraldab EAS koostöös Teaduspargiga Tehnopol targa tööstuse arendusmaratoni, mille käigus kogutakse kokku targa tööstuse arendamist pidurdavaid probleeme ning töötatakse välja uusi põnevaid lahendusi.

Esimene hackathon keskendub tarneahela planeerimisega seotud probleemide lahendamisele. Kõikidel Eesti tööstusettevõtetel on võimalus esitada arendusmaratonile oma probleem või kitsaskoht, millele nad soovivad leida senisest efektiivsemat, odavamat, kiiremat või paremat lahendust ja asuda seda koos oma valdkonna proffidega lahendama.

Arendusmaratonile lahendamiseks pakutud teemadest võib näitena tuua Woodpecker Systems´i, mis otsib kiiremaid ja efektiivsemaid lahendusi puiduettevõtete vahelise tellimuste, saatelehtede ja tootmisinfo edastamiseks. Samuti Cannery, mis otsib väiketootjate jaoks efektiivsemat võimalust jookide pakendamisele ja sellega seotud aruandlusele.

Osalejaid nõustavad nädalavahetusel oma ala professionaalid Nortalist, Helmesest, Defendecist, Proeksperdist ja veel mitmetest teistest Eesti tippfirmadest.

Tallinna Teaduspargis Tehnopol toimuval arendmusmaratonil on oodatud kaasa lööma kõik töösturid, IT-ettevõtted, startupid, tudengid, arendajad, disainerid, turundajad ja teised targa tööstuse valdkonna huvilised. Osalemine on tasuta.

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

 

(Allikas: toostusuudised.ee)

Eesti peab võtma tööstuse digitaliseerimises liidripositsiooni

8. dets. 2017

Novembri lõpus kohtusid Teaduspargis Tehnopol Prototroni eestvedamisel Skandinaavia ja Eesti suurte tööstusettevõtete juhid ning startupid, et leida koos tööstuse targemaks ja efektiivsemaks muutmise võimalusi läbi digitaliseerimise ja robotite kasutuselevõtu.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhtaja Kaupo Reede sõnul on tööstuses on alati raha, tarku inimesi ja palju kogemusi, mis loob soodsa pinnase innovatsiooniks ja koostööks startupidega. „Kui soovime olla konkurentsivõimelised, peame võtma tööstuse digitaliseerimises liidripositsiooni ja startupid tuleb suunata tööstuse poole,“ lisas Reede.

Tark Tööstus arendusmaratonide eestvedaja ja Teaduspargi Tehnopol arendusjuhi Kadi Villersi sõnul on Eesti tööstuses loodud lisandväärtus täna alla poole Euroopa keskmisest. „Samas moodustab tööstustoodang umbes kolmveerandi Eesti ekspordist ja mõjutab seeläbi Eesti üldist majanduslikku käekäiku. Eesti tööstussektori moderniseerimine ehk saamine targaks tööstuseks tähendabki IKT-lahenduste integreerimist nii tootmisesse kui toodetesse protsesside juhtimiseks, andmete saamiseks ja nende põhjal paremate otsuste tegemiseks. Tehnopol toetab teadmismahuka tehnoloogiattevõtluse arengut ning selle integreerimist teiste sektorite ettevõtlusega. Soovime olla Eesti ettevõtetele ekspordi kasvatamisel parim partner ning seetõttu tegeleme üha rohkem ka tööstuse digitaliseerimise teemadega,“ selgitas Villers.

Tööstusettevõtteid ja startupe kokkuviiva ürituse BalticPlus eesmärgiks oli anda Eesti tööstusettevõtetele võimalus tutvuda uute ja innovatiivsete lahendustega tootmise efektiivsuse tõstmiseks ja seeläbi konkurentsivõime suurendamiseks.

Tark Tööstus eksperdi ja Prototroni juhi Jana Pavlenkova sõnul otsisid peamiselt Soomest, Rootsist ja Eestist pärit toormaterjale töötlevate tööstuste esindajad oma valdkonna protsesside digitaliseerimise ja robotiseerimise lahendusi, et tagada oma töötajate suuremat ohutust „Samuti pakkus töösturitele huvi kuidas muuta keskkonnameetmete seiret tõhusamaks ja kasutada olemasolevaid andmeid nutikamalt. Samas valdkonnas tegutsevad startupid ootasid aga tagasisidet ja suuniseid oma ideedele ja võimalust piloteerida,“ selgitas Prototroni juht.

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia teaduskonna vanemteaduri Veiko Karu sõnul on tööstusettevõtete digitaliseerimise peamiseks eesmärgiks ikkagi efektiivsuse suurendamine. “Lisaks saavad ettevõtted rohkem ja senisest parema kvaliteediga andmeid, mida analüüsida. Selle kõige juures jäävad ettevõtete jaoks peamiseks väljakutseks endiselt inimesed. Spetsialisti tööaeg ühes ettevõttes väheneb ajas, kõik otsivad talente ja koolitavad vajalike oskustega inimesed välja ning seisavad seejärel silmitsi küsimusega, kuidas neid inimesi ka edaspidi enda juures tööl hoida,” rõhutas Karu.

Teaduspargist Tehnopol on kujunemas targa tööstuse kompetentsikeskus. Tänaseks ülimenukaks osutunud Level11 suurettevõtete ja startupide koostööprogrammi kaudu aidatakse jõuda uute ühiste arendusprojektideni ka tööstuse digitaliseerimise vallas. 2018. aastast käivitab Teaduspark Tehnopol targa tööstuse ideepäevade ja arendusmaratonide sarja, mille käigus kogutakse kokku targa tööstuse arendamist pidurdavaid probleeme ning töötatakse välja uusi põnevaid lahendusi.

 

(Foto: Raul Mee. Graanul Invest)

Kuidas nutikalt korraldada logistikat?

7. dets. 2017

Teaduspargi Tehnopol ja BDA organiseeritud logistikaseminaril tõdesid nii Tallinna Sadama kui ka SmartLogi esindajad, et robotid, asjade internet ja suurandmete töötlus võib olla logistikas juba lähituleviku reaalsus.

SmartLogi välitööde juhi Illimar Pauli sõnul on logistikavaldkonnas kolm uut suunda – digitaliseerimine, digitaliseerimine ja digitaliseerimine. „Täpsemalt öeldes robotiseerimine ning füüsilise töö protsesside automatiseerimine. Näiteks laorobotid ja isesõitvad autod. Samuti tarneahelate ja transpordivõrgustike digitaliseerimine, mis võimaldab automatiseerida ka neid protsesse, mis ei ole oma olemuselt väga füüsilised, aga mille sooritamiseks on seni siiski inimtööjõudu vajatud. Uuenduste tulemusena tehakse rohkem tööd ära kiiremini, täpsemalt ja vähemate töötajatega, mis kokkuvõttes tähendab kokkuhoidu. Siia alla liigutuvad eelkõige asjade interneti, plokiahelatehnoloogia ja tehisintellekti kooslusel baseeruvad uued ärirakendused,“ rääkis Paul logistiasektori uutest suundadest.

Illimar Paul on veendunud, et seni peamiselt finantssektoris kanda kinnitanud plokiahela tehnoloogia võimaldab digitaalsete võrgustikega liidestuda ka väiksematel ettevõtetel, kellele see seni pole EDI (electronic data interchange)-põhiselt veel olnud tasuv. Teiseks oluliseks plokiahelatehnoloogia poolt logistikasse toodavaks lisandväärtuseks peab Illimar Paul tarkade lepingute poolt pakutavat võimalust aeganõudvate, ent samas olemuselt lihtsate protsesside automatiseerimiseks. „Lihtsa näitena võib tuua kasvõi väravate automaatse avamise autode poolt, kellel on selleks luba, ilma et keegi peaks kuhugi helistama, sõnumi saatma, RFID (radio-frequency identification) või visuaalse numbrituvastuse läbima. Piisab, kui värav on distantsilt avatav ja autol on näiteks Ecofleeti tugi, auto ja värav on sama plokiahelaga integreeritud ning värava omanik on andnud autole loa kindlatel tingimustel oma territooriumile sisse- ja väljasõitmiseks, mis on vormistatud plokiahela targa lepinguna,“ joonistab Paul välja vaid ühe paljudest plokiahela tehnoloogia kasutusvõimalustest.

Ka Triin Rum Tallinna Sadamast on veendunud, et andmed on logistikavaldkonna uus kütus. Rumi sõnul töötatakse välja uusi lahendusi, et suurandmeid integreerida ja kasutada klientidele lisaväärtuse pakkumiseks. „Samuti on oluline märksõna automatiseerimine. Põnevad uued lahendused, millest kindlasti ka lähitulevikus üha enam juttu tuleb, on näiteks isesõitvad sõidukid, automaatne sildumine laevadel ning Hyperloop,“ tõi Rum vaid mõne näite.

„Tallinna Sadama eesmärgiks on saada uuendusmeelseimaks sadamaks Läänemere ääres. Sel kevadel korraldasime Teaduspargi Tehnopol abiga hackathoni-stiilis innovatsioonipäeva, et uuendusmeelsust paremini meie töötajateni viia ning lahendada mõnda hetkel esinevat kitsaskohta või pakkuda uusi võimalusi. Selle tulemusena on mitmed põnevad projektid täna juba töös,“ rääkis Rum sellest, kuidas Tallinna Sadama jaoks ei ole hackathon või innovatsioon mitte moesõnad vaid reaalsed võimalused äriliselt kasulike uute lahendusteni jõudmiseks.

Lisaks töösolevatele innovatsioonipäeva projektidele on Tallinna Sadamas mitmed digitaalsed lahendused juba tööle pandud. Näiteks käivitati oktoobris Vanasadama A-terminali alal sõidukitega reisijatele automaatse liiklusjuhtimise süsteemi Tark Sadam, mis tähendab, et sõidukid juhatatakse nüüd pärast check-in’i infotabloode abil laeva ning tõkkepuud avanevad tänu numbrituvastusele automaatselt. Sellega muutub sõidukitega reisijatele laevale minek mugavamaks ja kiiremaks.

Möödunud aastal paigutati aga Muuga sadama erinevatesse kohtadesse kokku 20 e-Nina ehk lõhnasensorit ja 4 tuuleandurit, mis annavad nii terminalidele kui ka ametkondadele reaalajas veebilehe kaudu tagasisidet lõhnahäiringu esinemise ning selle põhjustanud allikate kohta. Sellest ajast peale on kaebuste arv vähenenud.

Esimene Tark Tööstus arendusmaraton keskendub just tootmise hankelogistikaga seotud probleemide lahendamisele. Kitsaskohtadele, mis puudutavad tooraine ja materjalide tellimist, kohaletoimetamist ning tootmisse suunamist, tellimusmahtude prognoosimist ning muutusi, tooraine kvaliteedikontrolli ning kõigi nende lõikude kohta andmete kogumist, integreerimist ning analüüsimist.

Tarneahela planeerimise arendusmaraton toimub 19.-21. jaanuaril Teaduspargis Tehnopol. Loe ürituse alt lisainfot ja tule anna oma panus nutikate lahenduste väljatöötamisel!

Tarneahel toormest tootmiseni

Arendusmaraton
19. – 21. jaanuar 2018

Asukoht Tallinna Teaduspark Tehnopol, Teaduspargi 6/1, Tallinn. Seminariruum "Saturn"

Aeg 17:30

Ürituse keel Eesti keel

Kes on oodatud osalema?
Tööstussektori ettevõtjad ja töötajad
IT-sektori ettevõtjad ja töötajad
Tööstuse sidusvaldkondade esindajad
Tehniliste jm alade tudengid
Tööstuse digitaliseerimise huvilised

Vaata Tark Tööstus arendusmaratoni SUURE FINAALI ülekandeid tagantjärele: 

Ideede ja prototüüpide esitlused: https://www.facebook.com/tehnopol/videos/1800989789914193/

Võitjate väljakuulutamine ja auhinnatseremoonia: https://www..facebook.com/tehnopol/videos/1801134446566394/

Fotod: https://www.facebook.com/pg/tehnopol/photos/?tab=album&album_id=1802931566386682 ning mõned ka siinsamas lehel lõppu scrollides.

 

Ürituse teemafookus

EAS koostöös Tehnopoliga korraldab tööstuse digitaliseerimise teemalisi ideepäevi ning arendusmaratone. Esimene arendusmaraton keskendus tarneahela planeerimise ja haldamisega seotud probleemide lahendamisele – need on kitsaskohad, mis puudutavad tooraine ja materjalide tellimist, kohaletoimetamist ning tootmisse suunamist, tellimusmahtude prognoosimist ning muutusi, tooraine kvaliteedikontrolli ning kõigi nende lõikude kohta andmete kogumist, integreerimist ning analüüsimist.

Probleemid

Arendusmaratonil kutsusime osalejaid välja töötama uudseid digitaalseid lahendusi kas tööstusettevõtete poolt välja pakutud või osalejate endi poolt kaasa toodud probleemidele või leidma uusi kasutusvõimalusi juba olemasolevate IT-lahenduste baasil. Või mõlemat varianti kombineerima. Esitlemisele tuli ning töösse läks kaheksa probleemi erinevatest tööstussektoritest, mille ümber koguti kaheksa meeskonda, kes pühapäeva õhtul esitlesid probleemidele kaheksat nutikat lahendust. Siin on ülevaade meeskondadest ja ideedest, mille kallal nad töötasid: 

  • RPV ehk Räpina Paberivabrik lihtsustab erineva kujuga saadetiste laadimist koormasse. Nende eesmärk oli luua intuitiivne 3D mäng, kus inimesed üle maailma saaksid mängulises keskkonnas paigutada erikujulisi pakke koormasse ning saada selle eest premeeritud. Pikem eesmärk on arendada masinõppepõhine süsteem, mis paigutab tulevikus ise koormad kõige efektiivsemalt koormasse.
  • Cannery tegeleb käsitööjookide purki villimise automatiseerimisega. Paljud õlletootjad soovivad villida oma toodet purki, aga see on täna liiga keeruline, seetõttu villivad nad oma toodangut käsitsi pudelitesse. See on aga kallis ja ebaefektiivne, muutes villimisprotsessi kõige suuremaks väiketootmise kuluallikaks. Kui tavaliselt kulub villimisele kuni nädal, siis Cannery võimaldab sama asja ära teha nelja tunniga. Cannery soovib pruulikodadele pakkuda täislahendust ehk villimismasinat koos tarkvaraga.
  • Woodpecker’i eesmärk on teha puidutööstustes toorme liikumine nutikalt ja automaatselt jälgitavaks. Täna on kõik toorme pakid puiduettevõtte laos küll nummerdatud, kuid sageli ei ole täpset teada, kus pakk territooriumil täpselt asub. Woodpeckeri lahenduse abil registreerib tõstuk paki liikumise, et kõikidel tootmise osadel oleks ülevaade, kust toorme pakk peale võeti ning kuhu viidi.
  • Kerberose eesmärgiks on arendada välja kaevandusettevõtetele suunatud toote, et allmaa kaevanduses ei hukkuks keskkonnatingimuste ja terviserikete tõttu ükski inimene. Kerberos soovib automatiseerida tööprotsesside käigus kogutud andmete salvestamise. Täna jälgivad kaevandused oma töötajaid siis, kui nad lähevad maa alla ja siis, kui nad uuesti maapinnale tulevad. Vahepealse aja kohta aga kahjuks hea ülevaade puudub. Kerberos paneb töötajate käele väikese anduri, et saada teada erinevaid tervisega seotud andmeid, vibratsiooni infot ja asukohainfot, kus kaevur asub, et ennetada ohuolukordade teket.
  • Interchemie lahendus aitab keemia- ja ravimitööstustel tulla uue tootega kiiremini turule. Täna peab uue toote turule tulekuks tegema väga palju manuaalset tööd, mida tegelikkuses saaks automatiseerida. Nende toode automatiseerib toote valideerimisprotsessi, pakkudes veebipõhist lahendust andmete kogumiseks ja töötlemiseks koos tehnilise toega. Interchemie teeb keemilise analüüsi lihtsaks ja kiireks.
  • Eziil 4.01 loob tootmistarkvara, et tootmisjuht saaks võimalikuks lihtsalt ülevaate tootmise hetkeseisust. Täna puudub tootmisjuhil mugav ja reaalajas uuenev ülevaade tootmise hetkeseisust. Eziili lahenduse abil saab tootmisjuht reageerida õigeaegselt erinevatele tootmise käigus tekkivatele probleemidele, hoides sellega kokku aega ja raha.
  • WiseData muudab tootmise andmetöötluse nutikamaks. Nende lahendus mõõdab üles, kaardistab ja normeerib erinevad käsitsi läbiviidavad protsessid tootmises ja koondab andmebaasi. See info võimaldab teha paremaid otsuseid tootmise planeerimisel ja juhtimisel.
  • Vend Valter tegeleb tarneahela usaldusväärsusega. Tootmises on vaja tagada, et ka kõik tarnijad vastavad vajalikele kriteeriumitele. Kuna nõudeid, millele tootajad tarneahela garantiid vajavad, tuleb järjest juurde, siis pakume iseteenindusplatvormi, kus on võimalik näha progressi aruannet. Platvormi on võimalik kasutada erinevates tööstustes. Aega läheb neli korda vähem ja tekib parem ülevaade tarneahela usaldusväärsusest. 

Osalejad

Üritusel osalesid ja segameeskondi moodustasid nii tööstusettevõtete esindajad kui ka osalejad IT-ettevõtetest, tööstussektorit teenindavatest ettevõtetest, ülikoolidest, aga ka muudest tööstuse digitaliseerimisest huvitatud sihtgruppidest.

Võitjad

Arendusmaratoni parimaid meeskondi valiti koguni kaks – RPV ning Cannery! Neid kumbagi ootab ees projekti edasine arendamine Tehnopoli Startup Inkubaatoris 6 kuu jooksul

Prototroni eripreemia ehk otsepääsu Prototroni TOP40-sse võitis Interchemie!

Küberturvalisuse valdkonna eripreemia Startup Estonialt sai Woodpecker!

Ericssoni eripreemia mängulise lahenduse eest sai RPV!

 

Palju õnne kõigile võitjatele, suur tänu kõigile osalejatele ning kohtumisteni järgmistel üritustel!

Ideepäev Instrutecil

Ideepäev
8. november 2018

Asukoht Eesti Näituste Messikeskus, Pirita tee 28, Tallinn

Aeg 09:00

Ürituse keel eesti keel

Kes on oodatud osalema?
Tööstussektori ettevõtjad ja töötajad
IT-sektori ettevõtjad ja töötajad
Tööstuse sidusvaldkondade esindajad
Teenuse- ja tootedisainerid
Tehniliste jm alade tudengid
Tööstuse digitaliseerimise entusiastid

Tark Tööstus ideepäev tõi kokku üle 70 töösturi, IT-arendaja, disaneri, ettevõtja ja üliõpilase, et üheskoos leida uudseid lahendusi Eesti tööstus- ja logistikaettevõtete igapäevastele väljakutsetele!

Žürii kuulutas parimaks Ericsson Eesti meeskonna, kelle ideeks oli ajamahukas tootevigade leidmise ja parandamise protsess lahendada liitreaalsuse abil.

II koha sai Operail ja III koha Elektrilevi meeskond!

Vaata ideede esitluste ülekannet siit: https://www.facebook.com/tehnopol/videos/269871450338659/ ja autasustamist siit: https://www.facebook.com/tehnopol/videos/260144274646202/

Täname kõiki osalejaid ja ootame jätkuüritusele juba 21.-23.novembril, kus arendame ideid edasi ja loome esimesed prototüübid! Tark Tööstus arendusmaratonile on oodatud ka kõik uued huvilised! Vaata lisa: https://www.tehnopol.ee/tarktoostus/#arendusmaraton-21-23-november-2018 

_______

Tark Tööstus sarja ideepäev tuleb jälle, seekord lisaks koostööle EAS-iga koostöös Eesti Masinatööstuse Liiduga ning toimub Instruteci messi raames!

Kaheksa tööstus- ja logistikasektori tuntud ettevõtet ootavad kaasamõtlejaid oma meeskondadesse, et ühiselt leida lahendus nende tootearendust või töökorraldust puudutavatele väljakutsetele. Sinu võimaluseks on selle sisendi najal panna alus uue toote arendamisele – kas enda tooteporfelli või uue loodava startupi jaoks. Tule kasuta seda head võimalust!

Oma väljakutsed lahendamiseks toovad ja meeskonnaliikmeid otsivad:
Elektrilevi – Kuidas vähendada elektrivõrgus lubatud pingehäirete mõju tundlikele tööstusseadmetele?
Raasiku Elekter – Kuidas lahendada ühe tarkvaraga tootmisprotsesside, laoseisu-  ja tööajaarvestus, kui tootmisel on kolm erinevat osakonda ja suunda?
Fein-Elast Estonia – 
Kuidas lahendada 24/7 tööaja arvestus, võttes arvesse tootmisprotsessi keerulisi nüansse ning paindlikkust tööaja ning -koha osas?
Ericsson Eesti – Kuidas digitaliseerida ja automatiseerida tootevigade leidmise ja nende parandamise protsessi, mis täna on aeganõudev käsitöö?
Incap Electronics Estonia –
Kuidas optimeerida tööjõu ja puuduolevate kompetentside jagamist tööstusettevõtete vahel? 
Palmse Mehaanikakoda – 
Kuidas korraldada metsa väljavedu keerulistes tingimustes keskkonda ja kohalikke elanikke säästvalt?
Operail –
1) Kuidas otsida, leida ja hinnata metallipragusid vagunite hooldus- ja remonditööde käigus? 2) Kuidas monitoorida, analüüsida ja visualiseerida veduri erinevate töösõlmede parameetreid ning ennetada nende remondi- ja hooldustöid?
3) Kuidas disainida ja arendada kaubarongide veduritele kaasaegne veduri pardasüsteem? 
Eesti Raudtee –
1) Kuidas digitaliseerida raudteetööde ohutusnõuetest teavitamist, nende järgimise kontrollimist, visualiseerimist ning isikustamist?
2) Kuidas digitaliseerida liiklusgraafikute ja sõiduplaanide koostamine, mis täna tehakse käsitsi Excelis ja AutoCAD-is?

Loe kõikide probleemipüstituste kohta täpsemalt siit: Ideepäev_PROBLEEMIPÜSTITUSED

Esmakordselt on ideepäevale kahe nädala möödudes järgnemas arendusmaraton ehk häkaton, kus ideepäeval idanema pandud lahendusi juba süvitsi edasi arendada ning prototüüpida. Seega aitame mentorite kaasabil tööstusettevõtteid nende probleemipüstituste lahendamisel seekord topeltvõimsusel ning suurendame seeläbi võimalusi välja töötatud lahenduste reaalseks rakendumiseks.

Ideepäeva eesmärgiks on genereerida lahendusideid tõstatatud probleemidele, neid võrrelda ja hinnata ning selle põhjal selekteerida parim lahendus, mida edasi arendada. Häkatoni eesmärgiks on valitud lahendusideed võimaluse piires valideerida,  idee ümber disainida toimiv ärimudel ning valmistada tootele või teenusele esimene prototüüp.

Seekordsel ideepäeval konkreetset teemafookust ei ole. Esindatud on nii tööstus- kui logistikasektori ettevõtted ja oodatud on ka muude tööstusega seotud sektorite ettevõtjad lahendama väljakutseid just sellest valdkonnast, kust nende king parajasti kõige valusamini pigistab. Samuti ei ole piiratud osalejate profiil, oodatud on tööstusettevõtete ning eeskätt just IT-firmade esindajad, teenuse- ja tootedisainerid, kuid kindlasti ka kõik tööstuse digitaliseerimise huvilised tööstussektorit teenindavatest ettevõtetest, ülikoolidest, teadus- ja arenduskeskustest ning mujalt. Ideepäev on osalejatele tasuta!

Tule liitu meeskonnaga tööstusettevõtte probleemi lahendamiseks ja arenda lahendusest uus universaalne toode või teenus ka endale!

Või too lahendamiseks enda ettevõtte probleem, mille lahendamiseks meeskond moodustada – anna oma soovist registreerumisel märku!

 

Päevakava

08:30 Registreerumine & hommikukohv

09:00 TERVITUSSÕNAD – Kaupo Reede (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

09:05 Ideepäeva eesmärgid ja tutvustus

09:15 Inspiratsiooniks: Kuidas uusi ideid genereerida? – Indrek Maripuu (Loovusait)

09:45 Ideede tutvustused

10:30 Ideede arutamine, meeskondade moodustamine, meeskonnatöö algus

12:00 LÕUNA

13:00 Meeskonnatöö ja ideeloome jätkub, mentorsessioonid

14:30 Paralleelsessioon: Pitchimise koolitus – Elise Sass (LIFT99)

16:30 LAHENDUSTE PITCHIMINE ja Q&A

18:00 AUTASUSTAMINE ja väike tähistamine