Anne-Liisa Elbrecht: Inkubaatorist kiirendiks ehk miks idufirmad vajavad enamat kui julgustust alustamiseks

Eesti iduettevõtluses ei ole puudus ideedest. Häid ideid, ambitsioonikaid asutajaid ja tehnoloogilist kompetentsi jagub. Palju keerulisem küsimus on, kui kiiresti jõuab hea idee päris kliendi, valideeritud ärimudeli, esimese investeeringu ja rahvusvahelise kasvupotentsiaalini.

Just selles kohas kiputakse idufirmade toetamisest rääkides vahel liiga mugavaks jääma. Räägime inkubaatoritest, kiirenditest, mentoritest, ökosüsteemist ja investoritest, aga ettevõtja jaoks on lõpuks oluline ainult üks asi: kas see kõik aitab tal õigel hetkel teha paremaid otsuseid ja kiiremini edasi liikuda?

Alates 20. maist kannab Tehnopol Startup Inkubaator nime Tehnopol Kiirendi. See ei ole senise töö lõpetamine ega järsk kannapööre, vaid täpsem nimi rollile, mida Tehnopol iduettevõtete arengus juba täidab. Eesmärk ei ole lihtsalt pakkuda alustamiseks turvalist keskkonda, vaid aidata tehnoloogiaettevõtetel jõuda kiiremini selgema fookuse, toimiva ärimudeli, investeerimisvalmiduse ja rahvusvahelise konkurentsivõimeni.

Tehnopol Startup Inkubaator alustas tegevust 2013. aastal ning selle aja jooksul on programmides osalenud üle 900 startupi. See näitab, et tegemist pole olnud ühe kampaania või lühiajalise teenusega, vaid olulise osaga Eesti iduettevõtluse ökosüsteemist. Ent sama aja jooksul on muutunud ka turg, tehnoloogia arengutempo, investorite ootused ja iduettevõtete endi vajadused. Tugisüsteem, mis kunagi töötas hästi ühe loogika järgi, peab ajas edasi arenema.

Sõna „inkubaator“ ei ole iseenesest vale. Varases faasis ideed ja tiimid vajavad endiselt keskkonda, kus testida probleemi, aru saada kliendi vajadusest, valideerida turgu ja panna paika esmane ärimudel. Iga ettevõte ei alusta valmis toote, maksvate klientide või rahvusvahelise müügiplaaniga. Ka ideefaasis tiimid vajavad tuge ning see tugi ei kao.

Küll aga ei kirjelda „inkubaator“ enam piisavalt täpselt kogu seda tööd, mida tehnoloogiaettevõtete toetamine täna tähendab. Varase faasi startup ei vaja ainult julgustust alustada. Ta vajab ka ausat tagasisidet, millest loobuda, millist klienti päriselt sihtida, millisele turule liikuda ja milliseid eeldusi tuleb täita enne, kui rääkida rahakaasamisest või kasvust. Sageli pole suurim probleem see, et tehakse liiga vähe. Vastupidi, tehakse palju, aga mitte alati õiges järjekorras.

Kiirus ei tähenda tormamist

Kiirendamine ei tähenda läbimõtlemata tormamist. Kiirus on väärtuslik ainult siis, kui sellega kaasneb selgem suund. Startup võib liikuda väga kiiresti ka vales suunas – ehitada toodet, mida klient ei vaja, valmistuda investorikõnedeks enne ärimudeli tõestamist või rääkida rahvusvahelisest kasvust enne, kui väärtuspakkumine on piisavalt selge. Hea tugisüsteemi roll ei ole ettevõtja eest tööd ära teha, vaid aidata tal kiiremini aru saada, mis päriselt edasi viib.

Kõik startupid soovivad olla edukad – ja peavadki soovima. Ambitsioon kasvada, vallutada turge ja luua mõju on ettevõtluse loomulik osa. Samas peab startup-maailmas olema ruumi ka selleks, et õigel ajal öelda „stop“, kui senine suund ei tööta. Muutused, pöörded ja vahel isegi algse idee hülgamine on ettevõtluses normaalsed. Just seetõttu on kiirendi roll pakkuda ausat tagasisidet ning aidata ettevõtjatel märgata hetke, mil ärimudel vajab muutmist. Vahel tuleb välja öelda, et senisel kujul lahendus ei tööta ja muutus on vältimatu. Kuid lõppkokkuvõttes peab iga startup ise need otsused tegema. Kiirendi saab anda teadmisi, kogemust ja tuge, kuid vastutus ettevõtte tuleviku eest jääb alati asutajatele endile.

Seetõttu peab startupide toetamine olema faasiülene. Ühel hetkel vajab tiim tuge probleemi ja turu valideerimisel, järgmisel hetkel investeerimisvalmiduse saavutamisel, partnerite leidmisel või uue turu ettevalmistamisel. Need ei ole üksteisest eraldatud kastid, vaid ühe ja sama teekonna osad. Kui ettevõte peab iga järgmise arenguetapi alguses alustama nullist, otsima uuesti inimesed, teadmised ja kontaktid, kulub liiga palju aega valedele ustele koputamisele.

Oluline on ka rahvusvaheline mõõde. Me ei tööta ainult Eesti iduettevõtetega, vaid ka rahvusvaheliste startupidega, kelle jaoks Eesti on esimene tugev kontaktpunkt Euroopa turule sisenemisel. Siin saavad nad valideerida oma ärimudeli, mõista kohalikku ökosüsteemi, leida partnereid ja saada kogemust järgmistele turgudele liikumiseks. See ei loo väärtust ainult Eestisse tulevatele ettevõtetele, vaid loob uusi kontakte, teadmisi ja koostöövõimalusi ka kohalikele tiimidele.

Lõpuks ei ole ettevõtja jaoks kõige olulisem see, kas ukse kohal on sõna „inkubaator“ või „kiirendi“. Oluline on, kas sealt saab abi hetkel, mil järgmine samm on veel ebamäärane, aga paigale jäämine enam ei aita. Nimi muutus, kuid ülesanne jääb samaks: luua keskkond, kus tugevad tehnoloogiaettevõtted saavad kasvada kiiremini, teadlikumalt ja kvaliteetsemalt.