Kas uudne heaolutehnoloogia tagab meile väärika iseseisvuse?

Tehnopol korraldas Arvamusfestivalil arutelu, mille fookuses oli see, kuidas heaolutehnoloogiad saavad toetada eakate ja erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut. Keskendusime küsimusele, kas tehnoloogia on pelgalt abivahend või väärika elu uus standard. Arutlesime, kuidas nutikad lahendused vähendavad lähedaste ja hooldajate koormust, säilitades samal ajal privaatsuse ja enesemääramisõiguse. Lõpetuseks küsisime, kas oleme valmis usaldama oma terviseturvalisuse sensoritele ja algoritmidele.

Arutelu moderaator, Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonna projektijuht Loora Salurand, avas vestluse murettekitava statistikaga: 2035. aastaks on prognooside kohaselt veerand Eesti elanikkonnast üle 65-aastased. Juba praegu elab 45% eakatest üksi ning 78%-l on diagnoositud pikaajaline haigus.

See olukord paneb tohutu surve lähedastele. Eestis hooldab pereliiget ligi 60 000 inimest, kellest paljude jaoks on see sisuliselt poole kohaga töö oma igapäevase töö kõrvalt. Suurim hoolduskoormus on 50-59-aastastel inimestel, kellest enamik on naised ja abi hooldamisel, st koduteenust, sai 2024. aastal vaid 3% vanemaealistest. 2030. aastaks on sotsiaalvaldkonnas vaja juurde ligi 3000 töötajat, kellest enim on puudu just hooldustöötajatest.

Tehnoloogia kui abikäsi, mitte asendaja

Paneelis osalenud valdkonna esindajad rõhutasid, et tehnoloogia eesmärk ei ole asendada inimlikku hoolt, vaid toetada iseseisvust olukorras, kus abikäsi napib.

Ühe praktilise lahendusena toodi välja Lutso seade, mis võimaldab eakatel suhelda tehisintellektiga häälsõnumite kaudu. Lutso kaasasutaja Andres Tuul selgitas, et seade on loodud maksimaalselt lihtsaks: sõnumi salvestamiseks, saatmiseks ja vastuse kuulamiseks on vaja vaid kolme nupuvajutust. See aitab vähendada üksildust ja hoida eakat ühiskonnaga ühenduses.

Lisaks häälsõnumitele arutleti nutikate ravimikarpide üle, mis tuletavad meelde ravimite võtmist, ja sensorite üle, mis tuvastavad kukkumisi ilma privaatsust riivamata. Erinevalt kaameratest on sensorid diskreetsed, saates lähedasele märguande vaid siis, kui tavapärane rütm katkeb.

Väärikus ja emotsionaalne koormus

Saatejuht Reet Linna, kes jagas oma kogemust lähedase hooldajana, kirjeldas seda rolli kui pidevat “nõelte peal elamist” ja süütunnet, kui on vaja kodust lahkuda. Tema sõnul annaks tehnoloogia lähedasele hingerahu ja võimaluse puhata pidevast valvelolekust, teades, et ohuolukorrast tuleb kohene märguanne.

Eesti Insuldipatsientide Seltsi juhatuse liige Elen Kirt lisas, et patsiendi jaoks on väärikuse alustalaks tunne, et ta saab iseendaga hakkama. Tehnoloogia peab olema disainitud nii, et see ei (häbi)märgistaks kasutajat, vaid sobituks tema igapäevaellu ning peaks olema kasutaja füüsilisi ja kognitiivseid võimeid arvestav.

Reet Linna tõi välja, et eakad on tegelikult väga õpihimulised. On näiteid eakatest, kes kasutavad ChatGPT-d ristsõnade lahendamiseks või vestluspartnerina, et leevendada üksildust.

Süsteemsuse puudumine ja tulevikuvaade

Sotsiaalministeeriumi innovatsioonijuht Kitty Kubo tõi esile, et suurimaks takistuseks tehnoloogia laiemal levikul pole mitte ainult raha, vaid süsteemsuse puudumine. Praegune hooldereform soodustab pigem hooldekodusse minekut, kuid suund peaks liikuma koduse toimetuleku toetamise poole.

Arutelu lõpetati tõdemusega, et heaolutehnoloogia peab jõudma teenustesse üleriigiliselt ja kättesaadavalt. Nagu märkis teenusedisainer ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant Triin Jürgens, on seade vaid üks osa tervikust – selle ümber peab olema toimiv süsteem, nõustamine ja usaldusväärne tugivõrgustik.

Kuula kogu arutelu ja mõtteid siit

Arutelu toimus Arvamusfestivalil 8. augustil 2026 aruteluala “Tuleviku otsused”.

Arutelu juhtis Tehnopoli tervistehnoloogia valdkonna projektijuht Loora Salurand.

Arutelus osalesid Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht Kitty Kubo, Eesti Kunstiakadeemia doktorant ja teenusedisainer Triin Jürgens, Eesti Insuldipatsientide Seltsi juhatuse liige Elen Kirt, Lutso OÜ kaasasutaja ja tegevjuht Andres Tuul ja saatejuht, kes toob vaatajateni eakate mured ja rõõmud, Reet Linna.

Sotsiaalministeerium käivitas aasta alguses ligi 16 miljoni euro suuruse Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi, et tuua nutikad lahendused abi vajavate inimeste igapäevaellu. Heaolutehnoloogiate arendusprogrammi viivad ellu Tehnopol, Civitta ja Eesti Kunstiakadeemia. Projekte kaasrahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi TAT „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekande valdkonnas“ vahenditest ja arendusprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi TAT “Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ” vahenditest.