Teadusavastusest praktilise lahenduseni: mida peaksid teadlased ettevõtlusest teadma?

Teadusavastuse muutmiseks edukaks ettevõtteks ei piisa üksnes uuenduslikust tehnoloogiast. Teadlased peavad oskama tuvastada tegelikke probleeme, teha koostööd eri valdkondade ekspertidega ning mõistma, mida on vaja toote turule viimiseks. 8. oktoobril toimunud süvatehnoloogia kohvihommikul jagas Icosagen Cell Factory siirdeuuringute juht Tanel Mahlakõiv oma teadus- ja biotehnoloogiavaldkonna karjäärist saadud kogemusi ning praktilisi soovitusi.

Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides õppinud ning töötanud Mahlakõivul on kogemusi nii akadeemilises teaduses kui ka biotehnoloogiaettevõtluses. Tema karjäär on viinud ta geneetikast ja viroloogiast immunoloogia ning personaalsete vähiravimeetodite arendamiseni. Kogu selle teekonna vältel on tema tööd saatnud üks keskne küsimus: kuidas rakendada teaduslikke teadmisi nii, et neist sünniks reaalne kasu ka väljaspool laborit?

Alusta probleemist, mitte tehnoloogiast

Üks peamisi erinevusi teaduse ja ettevõtluse vahel seisneb küsimustes, millele vastuseid otsitakse. Teadlased püüavad mõista, kuidas miski toimib, avastada uusi teadmisi ja tõendada tulemusi. Ettevõtluses tuleb aga välja selgitada, kas need teadmised aitavad lahendada mõnda olulist probleemi ning kas lahendust on võimalik pakkuda usaldusväärselt ja majanduslikult otstarbekalt.

Mahlakõivu sõnul alustavad teadlased sageli huvitavast avastusest ja otsivad seejärel võimalusi selle rakendamiseks. Ettevõtluses peaks protsess tihtipeale kulgema vastupidises suunas: kõigepealt tuleb tuvastada oluline probleem ja seejärel välja selgitada, milline võiks olla sobiv lahendus.

Tehnoloogia võib olla teaduslikult muljetavaldav, kuid sellel ei pruugi olla äriliselt elujõulist rakendust. Näiteks võib paljulubava ravimikandidaadi suuremahuline tootmine osutuda võimatuks, selle kasutuselevõttu võivad takistada regulatiivsed nõuded või puudub sellele piisavalt suur turg.

Seetõttu tuleks ärilist potentsiaali, klientide vajadusi ja lahenduse praktilist teostatavust hinnata juba arenduse alguses, mitte alles pärast aastatepikkust arendustööd.

Teadlastel on juba olemas väärtuslikud ettevõtlusoskused

Akadeemilisest teadusest ettevõtlusesse liikumine ei tähenda teaduslikust mõtteviisist loobumist. Teadlastel on juba palju ettevõtluses vajalikke oskusi, sealhulgas analüütiline mõtlemine, süsteemne probleemide lahendamine, katsetamine, ebakindlusega toimetulek ning ebaõnnestumistest õppimine.

Mahlakõivu enda karjäär näitab, kuidas teadmisi saab eri valdkondade vahel üle kanda. Viroloogias ja immunoloogias omandatud kogemused on osutunud väärtuslikuks tema praeguses vähiravi arendamisega seotud töös. Samuti on koostöö teiste teadusvaldkondade ekspertidega võimaldanud tal rakendada tehnoloogiaid uutes olukordades ja teha avastusi, milleni oleks muidu olnud keeruline jõuda.

Ettevõtlusesse suunduvad teadlased peavad siiski omandama ka täiendavaid oskusi, näiteks kulude mõistmist, klientidega suhtlemist, läbirääkimiste pidamist ning puuduliku teabe põhjal otsuste langetamist.

Mahlakõiv julgustas teadlasi käsitlema ettevõtlust õpitava oskusena, mitte identiteedina, mille nad peavad omaks võtma. Teadustulemuste kommertsialiseerimine ei tähenda tingimata kasumi eelistamist teadusele. Selle ajendiks võib olla ka soov luua positiivset mõju, arendada uusi lahendusi ja panustada ühiskonda.

Sama oluline on mõista, et ükski asutaja ei pea kõike ise teadma. Süvatehnoloogiaettevõtted vajavad mitmekülgseid meeskondi, kuhu kuuluvad teadlased, insenerid, regulatiivsete nõuete spetsialistid, intellektuaalomandi eksperdid ja äriarenduse asjatundjad.

Eriti oluline on koostöö süvatehnoloogias, kus spetsialiseeritud seadmed ja taristu võivad nõuda märkimisväärseid investeeringuid. Koostöö ülikoolide, teadusasutuste ja väljakujunenud ettevõtetega aitab iduettevõtetel pääseda ligi vajalikele ressurssidele.

Personaalne vähiravi näitab teekonda teadusest tegeliku mõjuni

Näitlikustamaks, kuidas teaduslikest teadmistest saab praktiline lahendus, tutvustas Mahlakõiv Icosagen Cell Factorys käimasolevat arendusprojekti, mille eesmärk on luua Eestis võimekus personaalse CAR-T-rakuravi tootmiseks.

CAR-T-rakuteraapias kasutatakse patsiendi enda immuunrakke, mida muudetakse geneetiliselt nii, et need suudaksid ära tunda ja rünnata kindlaid vähirakke. Ravi on näidanud märkimisväärset potentsiaali teatud verevähkide, sealhulgas leukeemia ja lümfoomi ravis.

Eestis on ligipääsu kommertsiaalsetele CAR-T-ravimeetoditele seni piiranud riigi väike turg, ravi kõrge hind ja kohaliku tootmistaristu puudumine.

Probleemi lahendamiseks alustas Icosagen Cell Factory koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Nende esialgne eesmärk on luua kohalik tootmisvõimekus, et pakkuda CD19 CAR-T-rakuravi ligikaudu 20 patsiendile aastas.

Projekt järgib selget kommertsialiseerimise loogikat: probleem > lahendus > tõendusmaterjal > toode > klient > mõju.

Kuigi CAR-T-ravi toetav teaduslik tõendusmaterjal oli juba olemas, nõudis ravi kohapeal kättesaadavaks tegemine märksa enamat kui teaduslikku ekspertiisi. Partneritel tuli rajada tootmisruumid, töötada välja ja valideerida tootmisprotsessid, luua kvaliteedikontrollisüsteemid, koolitada personali ning täita regulatiivsed nõuded.

Ligikaudu kaheaastase arendustöö järel viis meeskond 2026. aasta suvel läbi kolm tootmisprotsessi valideerimiskatset. Ettekande toimumise ajal oli projekt jõudnud vajalike regulatiivsete kooskõlastuste etappi.

See kogemus näitab, et teadusavastus moodustab vaid väikese osa innovatsiooni turule toomise protsessist. Suur osa tööst seisneb avastuse muutmises usaldusväärseks, ohutuks ja majanduslikult elujõuliseks tooteks.

Oluline on ka see, et projekti käigus luuakse taristut ja arendatakse teadmisi, mis võivad toetada tulevikus uute personaalsete vähiravimeetodite väljatöötamist. Keskendudes ühe toote asemel laiema tehnoloogilise platvormi arendamisele, loob meeskond võimalusi ka teiste vähivormide vastu suunatud ravimeetodite arendamiseks.

Mõista takistusi ja oska õigel ajal peatuda

Mahlakõiv tõi esile ka kaks valdkonda, mille olulisust teadlased oma ideede kommertsialiseerimisel võivad alahinnata: regulatiivsed nõuded ja intellektuaalomand.

Ta kirjeldas oma varasemat iduettevõtte ideed, mis keskendus inimese terve soolestiku mikrobioomi säilitamisele, et seda oleks võimalik tulevikus vajaduse korral kasutada. See kogemus näitas, kuidas regulatiivsed nõuded võivad muuta muidu paljulubava idee ärilise elluviimise keeruliseks.

Positiivse näitena tõi Mahlakõiv välja Eesti tervisetehnoloogiaettevõtte Better Medicine, mis on edukalt toime tulnud keerukate regulatiivsete nõuetega. Ettevõte on arendanud tehisintellektil põhineva tarkvara, mis aitab radioloogidel tuvastada ja hinnata neerukasvajaid. See näitab, kui oluline on tagada, et uuenduslik tehnoloogia vastaks meditsiiniseadmetele kehtivatele nõuetele.

Veel üks oluline ettevõtlusoskus on teadmine, millal tuleks tegevus lõpetada või suunda muuta. Kui teadlased reageerivad ootamatutele tulemustele sageli uute katsete kavandamisega, siis ettevõtluses tuleb arvestada ka vajalike ressursside ja ärilise edu tõenäosusega.

Mahlakõiv soovitas lähtuda arendustegevuses struktureeritud protsessist: hüpotees > katse > tõendusmaterjal > otsus. Enne märkimisväärsete ressursside investeerimist peaksid meeskonnad määratlema mitte ainult selle, milline näeb välja edu, vaid ka tulemused, mille korral oleks põhjendatud senisest lähenemisest loobuda või seda muuta.

See ei tähenda ebaõnnestumiste vältimist, vaid oskust katsetest piisavalt vara õppida, et teha teadlikke otsuseid enne täiendava aja ja raha investeerimist.

Teadmiste muutmine praktilisteks lahendusteks

Mahlakõivu ettekande keskne sõnum oli, et teadlastest võivad saada edukad ettevõtjad, ilma et nad peaks loobuma oma teadlaseidentiteedist. Teadustulemuste muutmine reaalseks mõjuks nõuab aga laiemat vaatenurka.

Klientide vajadusi, intellektuaalomandit, tootmisvõimekust, regulatiivseid nõudeid, rahastust ja turupotentsiaali tuleks arvestada juba arendusprotsessi alguses. Need ei ole eraldiseisvad etapid, millega üksteise järel tegeleda, vaid omavahel seotud küsimused, mis mõjutavad innovatsiooni võimalikku edu.

Teadusavastused loovad uusi võimalusi. Nende muutmine lahendusteks, mida inimesed saavad päriselt kasutada, eeldab õigeid teadmisi, tulemuslikku koostööd ja valmisolekut läheneda teadustööle ka ettevõtluse vaatenurgast.

Süvatehnoloogia kohvihommikul tutvustati ka Tehnopoli ja Sparkup Tartu Teaduspargi ühist Süvatehnoloogia kiirendit. 18-kuuline kiirendiprogramm toetab teaduspõhiseid iduettevõtteid ja teadusmeeskondi tehnoloogiate arendamisel, ärimudelite valideerimisel, klientide leidmisel ning investeeringuteks valmistumisel. Valitud meeskondadel on võimalik saada kuni 170 000 eurot äriarendustoetust.

Süvatehnoloogia kiirendi teise vooru saab kandideerida 8. novembrini. Tutvu Süvatehnoloogia kiirendiga ja esita kandideerimisavaldus siin.