AIRE klubi #2 möödus rahastamisteemade tähe all

Kargevõitu reedese päeva pärastlõunal toimus teadus- ja ärilinnakus Tehnopol väliüritusena AIRE klubi teine kohtumine, mis ilmale vaatamata möödus soojalampide all ja glögitassid käes põnevaid sõnavõtte kuulates ja klubi ning üksteisega tutvudes.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) on loodud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ning toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult ühe eesmärgi nimel.

AIRE klubi on ürituste seeria, mille eesmärk on luua vaba ja vahetu keskkond robootika ja tehisintellekti valdkonna huvilistele omavaheliseks suhtlemiseks ja võrgustumiseks. Oodatud on teadus- ja arendusasutuste, tööstusettevõtete, IT- ja elektroonikaettevõtete, erialaliitude, tugiorganisatsioonide ja rahastajate esindajad.

Kuna AIRE liitub tulevikus üleeuroopalise võrgustikuga, kuhu kuulub järgmisel aastal 200+ Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskust, saab AIRE klubi olema ka füüsiliseks kohtumispaigaks, kus ei tutvustata ainult kohalikke teenuseid ja edulugusid, vaid ka teiste Euroopa keskuste tegevusi, millest võiks kasu olla Eesti tööstusettevõtetel.

Suurepärane näide heast koostööst avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel

Avasõnades rääkis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraam sellest, et AIRE ehk robootika AI keskus on suurepärane näide heast koostööst erinevate osapoolte vahel. “Ma väga loodan, et AIRE-st saab tugev kompetetsi- ja arenduskeskus, mis aitab ettevõtetel järgmise sammu võtta või astuda, et oma tehnoloogilisel tasemel tõusta,” kirjeldab Sille. 

“Väga suur töö on juba ära tehtud. Mul on hea meel, et siia on täna nii palju inimesi kogunenud. Mulle tundub, et üha rohkem saadakse aru sellest, mis on andmete võimalused ja kuidas on võimalik andmeid väärindada ja seeläbi mitte ainult üldist efektiivsust tõsta vaid ka andmete pealt paremaid ja kvaliteetsemaid juhtimisotsuseid teha. Ma siiralt usun, et digitaliseerimine on eelduseks ja heaks vundamendiks ettevõtte ärimudeli kestlikumaks ärimudeliks ülesehitamisel.”

Indrek Orav toonitab oma sõnavõtus heameelt, millega Tehnopol projektist osa võtab: “Tehnopoli vaates oleme me väga uhked, sest kogu see temaatika on meile väga oluline. Meie eesmärk on toetada maailma paremaks muutvat innovatsiooni ja tehnoloogiaettevõtlust ning me näeme, et läbi sellise projekti me saame toetada just selliseid ettevõtteid, kes tahavad kasvada ja areneda. Soovin, et sellel klubil läheks hästi ja koostöö sujuks sama hästi ka edaspidi!”

Meeskonna suurus ei määra tegude suurust

Sven Illing toob oma sõnavõtu alguses välja Tehnikaülikooli tunnuslause Mente et Manu, mis eesti keelde tõlgitult tähendab “käte ja mõistusega”. “Siia kõndides mõtlesin, et see sobib suurepäraselt AIRE sisuga – tehisintellekti ja robotkäega aitame ettevõtetel olla konkurentsivõimelisemad.”

AIRE esimeses klubis Tartus tõi Sven oma ettekandes ühe näitena Google’i, kus kolmeliikmelised tiimid on teinud maailmamuutvaid lahendusi. “Nüüd siin üritusel olles ja seda Starshipi robotit vaadates saan kinnitada, et ka see on ehe näide, kuidas siin samas Eestis suudame suhteliselt väikese inimeste arvuga korda saata suuri asju,” tõdeb ta ja lisab sütitavalt: “Teeme siin Eestis jätkuvalt ägedaid asju edasi ja hoiame meeles, et need asjad sünnivad nii, et me teame üksteist ja toetume üksteisele.”

Tagaigatsetud toetused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran rääkis oma ettekandes veebruaris või märtsis avanevatest uutest digiinvesteeringute toetusmeetmetest kogumahuga 5,8 miljonit eurot. Meetmete peamine eesmärk on toetada ettevõtete automatiseerimist ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu. 

“Tööstuse tagasiside on olnud see, et palju on nii-öelda pehmeid meetmeid, aga konkreetset võimalust raha taotleda, et sellega aidata oma investeeringud ellu viia – selliseid, vähemalt nii suuremahulisi, pole tööstusel pikka aega olnud ja selle kallal me töötamegi.”

Peamiseks toetuse sihtrühmaks on töötleva tööstuse ettevõtted, mäetööstus ja logistika, millele perioodi 2022-2025 vältel võimaldatakse toetust taodelda kuni 300 000 eurot projekti kohta. Toetavate tegevustena märkis Andri veel ära neli punkti:

  • automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse ja materiaalse põhivara, digitaalsete tehnoloogiate, robotite ostmine, arendamine ja juurutamine taotleja tarneahelas (k.a. litsentside arendamine ja rakendamine ning patentide kulud),
  • Tehnoloogiate, robotite arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajaliku koolituse korraldamine oma töötajatele;
  • Digitaalsete tehnoloogiate, robotite ostmiseks, arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajalik nõustamisteenus;
  • Tehnoloogiate, robotite arendamisega ja juurutamisega ning automatiseerimisega seotud töötaja(te) ja võlaõiguslepingu alusel töötava(te) isiku(te) tasustamine. 

EAS-i innovatsiooniosakonna tööstuse digitaliseerimise projektijuht Kersti Kuusksalu jagas infot ka muude võimalike toetuste kohta. “Ettevõtete väärtused ja eripärad on erinevad – seetõttu on ka vajadused erinevad,” kirjeldas ta. EAS pakub ettevõtja vajadustest lähtuvaid lahendusi ja toetusi. 

Lisaks rahalisele toetusele on hiljuti lisandunud Digitaliseermise meistriklassi nime kandev teenus. See teenus kätkeb endas juhendamist, nõu ja infot, kuidas digitaliseerimist läbi viia. Kolme kuu vältel saab ettevõte personaalset juhendamist ja toimuvad ka koolitused. Veebruari alguses alustab uus grupp, kandideerida saab jaanuari alguseni.

Samuti on EAS-il pakkuda Tööstushäkk, mis tähendab kahe ja poole päeva pikkust häkatoni vormis rätseplahenduste üritust, kus ettevõtjad saavad ise oma rätseplahendusi luua. Sellele häkile registreerimine käib juba praegu ja häkaton ise toimub märtsis. 

Oodata on AI-põhiseid projekte toetavat programmi

Martin Goroško, Tehnopoli äriarendusjuht tutvustas MKM-ga koostöös plaanitavat raamprogrammi. Hoogsa, veel väljakuulutamata, programmi eesmärk on saavutada, lisaks AIRE tegevustele, päriselt AI-põhiste projektide ülesehitamise ja piloteerimisega. Üheltpoolt tuvastame väljakutsed, mis on andmetepõhised ja tööstuspõhised ja teiselt poolt leiame üles lahenduse pakkujad. Toetame ka pilootprojektide elluviimist ja piloteerimist. 

Vahepealse pausi jooksul sai järjekordsel snäkiringil käia, glögitassi täita ja fotoseina juures käia, seejärel rahulikult tutvust sobitada. Küll aga polnud aega, et kõiki jutte ära rääkida, sest enne õhtu lõppu tuli veel üks esineja, kelleks oli Siim Viilup.

Starshipi masinaehituse ja robotite infrastruktuuri meeskonna juht Siim Viilup lõpetas oma ettekandega AIRE klubi teise ürituse. Ettekandes tutvustas Siim Starshipi saamislugu, suuremaid ja väiksemaid väljakutseid praeguse hetkeni jõudmise teel ning kõike muud huvitavat, mis sinna vahepeale jäi.

Ettekande järel avanenud küsimuste voor näis kohati lõppematu – muuhulgas said vastuse nii küsimus “Milline nägi robot alguses välja”, “Kas võib juhtuda, et robotil ei ole levi? Mis siis saab?” kui ka “Kas lumehangest väljaaitamise eest tänas mind robot või oli see keegi päris inimene?” Olgu teadmiseks, et see oli keegi päris inimene. 

Loe ja vaata pilte, kuidas möödus esimene AIRE klubi: https://www.tehnopol.ee/esimene-aire-klubi-toi-kokku-toostusettevotted-ja-tugiteenuste-pakkujad/

Ka selle ürituse galerii leiad AIRE kodulehelt! 

Liitu Tehnopoli uudiskirjaga või hoia pilku peal AIRE kodulehel, et teada saada järgmistest kohtumistest! 

Meie partnerid

Ole kursis põnevate innovatsiooniuudistega