Anu Puusaag: Eesti järgmine edulugu sünnib süvatehnoloogiast, küsimus on vaid ajas

Eestis räägitakse palju digitaliseerimisest, iduettevõtlusest ja innovatsioonist. Oleme üles ehitanud tugeva digiühiskonna, õppinud andmeid targalt kasutama, arendanud kübertehnoloogiat ja aidanud idufirmadel tuua turule uusi digiplatvorme. See on olnud meie tugevus, kuid järgmise majanduskasvu jaoks sellest üksi enam ei piisa. Vaja on tehnoloogiaid, mis ei tee olemasolevat lihtsalt tõhusamaks, vaid loovad täiesti uut väärtust, kirjutab Tehnopoli süvatehnoloogia valdkonna juht Anu Puusaag.

Vajalik kasv ei sünni enam üksnes uutest platvormidest, mugavamatest teenustest või järjekordsest tarkvararakendusest. Järgmine edulugu tuleb valdkondadest, kus teadus kohtub ettevõtlusega ja kus tehnoloogiline läbimurre loob uue turu või isegi terve tööstusharu. Üks suurima potentsiaaliga valdkondi on siin süvatehnoloogia (deep tech).

Süvatehnoloogia tähendab teaduslikul avastusel või uuel teaduspõhisel lähenemisel põhinevat tehnoloogiat, mida saab sageli kaitsta intellektuaalomandina, mis on äriliselt skaleeritav ja mille mõju võib ümber kujundada terveid seniseid kasutus- ja mõtteviise. See ei ole lihtsalt olemasoleva lahenduse järgmine versioon. See on uus tehnoloogiline võimekus, millele saab ehitada uusi majandusharusid, ettevõtteid, eksporti ja pikaajalist konkurentsieelist.

Miks on see oluline just praegu? Sest majanduse järgmise etapi probleemid ei lahene väikeste parandustega. Kliimamuutused, energiajulgeolek, ressursside piiratus, vananev rahvastik ja surve tootlikkusele vajavad lahendusi, mis oleks korraga teaduspõhised, kiiresti skaleeritavad ja päriselt uudsed. Süvatehnoloogia ei ole pelgalt moesõna või järjekordne sõnakõlks, vaid väga praktiline vastus sellele, kuidas lahendada keerulisi ja kulukaid probleeme viisil, mis loob ka uut majanduslikku väärtust.

Selle alla kuuluvad valdkonnad, mis mängivad lähikümnenditel võtmerolli nii majanduse kui ka ühiskonna arengus: tehisintellekti järgmine põlvkond, kvanttehnoloogia ja fotoonika, geeni- ja biotehnoloogia, uudsed materjalid, robootika, tervisetehnoloogiad, sealhulgas personaalsed terviselahendused, kaitsetehnoloogiad ja kosmoselahendused. Need on valdkonnad, mis võivad oluliselt muuta seda, kuidas me toodame, ravime, liigume, suhtleme ja oma turvalisust tagame.

Rahvusvaheline pilt kinnitab seda väga selgelt. Ameerika Ühendriigid, Hiina, Iisrael, Ühendkuningriik ja Saksamaa panustavad süvatehnoloogiasse süsteemselt. Euroopa käsitleb seda üha enam mitte lihtsalt innovatsioonipoliitika osana, vaid strateegilise majandusküsimusena. See puudutab tootlikkust, tööstusvõimekust, tehnoloogilist sõltumatust ja julgeolekut. Lähenemised on erinevad, kuid arusaam on sarnane: tehnoloogiline võimekus kujundab üha enam majanduslikku ja geopoliitilist mõju.

Mida see tähendab Eesti jaoks

Eesti jaoks on siin väga konkreetne valikukoht. Me ei saa rajada oma tulevikku odavamale tööjõule või loota, et senine digiedu kannab meid automaatselt edasi. Kui tahame kasvatada kõrgema lisandväärtusega majandust, peame suutma luua ja kasvatada ettevõtteid, mille konkurentsieelis põhineb uuel teadmisel, intellektuaalomandil ja võimel lahendada keerulisi probleeme.

Just see teeb süvatehnoloogia väikeriigi jaoks oluliseks. See võimaldab liikuda hinnakonkurentsilt teadmistepõhisele konkurentsile. Kui suudame kasvatada ettevõtteid, mis loovad uusi energia-, tervise-, kaitse-, materjali- või tööstuslahendusi, ei sünni sellest ainult üksikud edulood. Nii kinnistub Eesti riigina, kus luuakse uut teadmusel põhinevat väärtust. See tähendab rohkem eksporti, suurema lisandväärtusega töökohti ja vastupidavamat majandust.

Selleks ei piisa aga ainult ambitsioonist. Vaja on teadlikke muutusi ja investeeringuid hariduses, majanduse tugisüsteemides, teaduspõhiste iduettevõtete tekkes ja kasvus, investorite ning fondide kaasamises ning koostöös eelkõige meie lähiriikidega.

Suurim viga oleks käsitleda süvatehnoloogiat jätkuvalt kitsalt, justkui puudutaks see ainult teadlasi, ülikoole, laboreid või väikest ringi iduettevõtteid ja investoreid. Tegelikult määrab just süvatehnoloogia üha enam, millistes valdkondades tulevikus väärtus sünnib, millised riigid suudavad selle oma majandusse siduda ja kes jäävad lõpuks pelgalt teiste loodud lahenduste kasutajaks. Süvatehnoloogia ei ole nišš, vaid järgmise majanduslaine alus ning küsimus ei ole enam selles, kas Eesti peaks süvatehnoloogiasse panustama, vaid kui kiiresti suudame selle pöörata oma järgmiseks kasvulooks.