12.05.2023
Eleringi külastus ehk kaasaegne vaade juhtimisele: Kuidas juurutada jätkusuutliku arengu põhimõtteid ettevõttes?
Innovatsiooniliidrite klubi liikmed kohtusid taas ning seekord külastati ettevõtet Elering. Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille missiooniks on hoida Eestis tuled põlemas ja toad soojas. Külastuse käigus räägiti lähemalt, kuidas ettevõte on süsteemselt ning eesmärgipäraselt lähenenud ESG põhimõtetele.
Ettekanded tegid Eleringi poolt juhatuse liige ja finantsjuht Riina Käi, kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer, taastuvenergia tootejuht Anne Mändmets. Samuti jagas kogemust Keskkonna Investeeringute Keskuse poolt tegevjuht Andrus Treier, kes rääkis lähemalt, kuidas ettevõtteüleselt strateegiliselt läheneda ESG raamistiku loomisele ja rakendamisele.
ESG põhimõtetest lähtumine kui organisatsiooni alustala
„ESG pole kunagi olnud asi iseeneses, vaid on üks terve hingav organism – samuti nagu inimkeha ei saa ilma südame, maksa, mao ja muuta, nii on ka ESG põhimõtted kui juhtimisviis ning peavad olema lõimitud ettevõtte strateegiasse,” alustas Riina Käi oma ettekannet tabava väitega. Ta lisas, et ESG põhimõtted peavad olema osa igapäevasest tegevusest, et tagada maksimaalne tulemuslikkus. Arenenud ettevõtte tunnuseks on ESG elementidega arvestamine igal sammul ja igas tehtavas otsuses, kus igaühe panus on oluline.
Jätkusuutlikkusest hakati rääkima juba 60-70. aastatel, mil jätkusuutlikkuse mõiste lõi Briti keskkonnateadlane Barbara Ward ning millele järgnes esimene CSR ehk corporate social responsibility mudel. Veel kümnend tagasi võrdus Eestis jätkusuutlikkuse mõiste vaid keskkonnakaitsega, tõi Käi välja. Põhimõistena käsitleti keskkonna hoidmist, et „säilitada samasugune elukvaliteet tulevastele põlvedele“, kuid samuti leidis see ideoloogia ka kriitikat – kas peaks olema tegemist säilitamise või parendamisega, kas on arvestatud rahvastiku arvu kasvamise ja elanikkonna vananemisega, kas on arvestatud planeedi koormamise süvenemisega ja muud sarnased olulised küsimused.
Eleringi missioon on hoida tuled põlemas ja toad soojas, tagades varustuskindluse kliimaneutraalsel moel ja sealjuures majandust toetavalt. „ESG teemad kindlasti ei piirdu ainult jätkusuutlikkusega, vaid tänasel päeval räägime ka sotsiaalvõrduslikkusest,” ütles Käi. Ta lisas, et ESG põhimõtete rakendamisel on oluline, et ettevõtte juhtimine oleks läbipaistev.
ESG temaatika kandub ka rahastuse kaasamise valdkonda. Käi toob näite, et kui ettevõte, kellel pole välja töötatud korrapärast ESG strateegiat, soovib äritegevusi finantseerida näiteks võlakirjade näol, kujuneb nende hind oluliselt kõrgemaks kui neil ettevõtetel, kes oma igapäevatöös ESG-st lähtuvad.
Selleks, et ettevõttena paika panna ESG strateegia, tuleb kindlasti kaasata ka oma huvigruppe – kliendid, ühiskond, tarnijad ja muud olulised grupid. „ESG ei ole kindlasti miski, mida saab omaette põlve otsas teha,” rõhutas Käi.
Strateegilise lähenemise olulisus vastutustundlikus ettevõttes
Sissejuhatuse järel andis enda poolt Eleringi ESG põhimõtete rakendamise teekonnast ülevaate Kätlin Klemmer. Esmalt meenutas ta, kuidas eelmainitud teekonna algusaegadel ESG-d defineeriti – lubadus toimida keskkonda säästval viisil ja olla kooskõlas huvigruppidega. Suur erinevus seisnes ka asjaolus, et peamiselt oli nende põhimõtete järgimine vabatahtlik, mitte kohustuslik.
Klemmer tõi välja ESG definitsiooni kui „vastutustundlik juhtimine, mis keskendub keskkonna-, sotsiaal- ja hea valitsemistava teemadele“. Eleringi ESG teekond sai suuremas võtmes alguse aastal 2014, kui esmakordselt võeti osa vastutustundliku ettevõtte indeksist, mille tagasiside põhjal liiguti strateegiliselt ESG põhimõtete rakendamisega edasi.
Tänasel päeval on lisaks ettevõtte strateegilistele eesmärkidele oluline arvesse võtta ka seadusandlust, rõhutas Klemmer. Ta lisas, et aina enam omab rolli ühiskondlikku surve tugevnemine, mis oli Eleringile ka ootuspärane. Ühe sammuna liitus Elering Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutustundliku ettevõtluse foorumi initsiatiiviga, mis on ühine, vabatahtlik kokkulepe riigi äriühingutele ja sihtasutustele, et kinnitada püüdlusi vastutustundliku ettevõtte tiitli osas.
„Rääkimine kuld, vaikimine hõbe“ – tuntud ütluse saab ESG puhul seada niimoodi paika, sest nendel teemadel rääkimine on ülioluline, tõdes Klemmer. Eleringis mõisteti kiirelt, et on oluline anda ülevaade ka ettevõtte töötajatele, mille järel alustati ettevõttesiseste seminaridega. Lisaks peavad olema juhid kaasatud ning tundma vastutust, lisas ta. Peale uute põhimõtete ja lähenemiste rakendamist, pälvis Elering vastutustundliku ettevõtte indeksi alusel kuldmärgise.
Järgmise õppetunni järel jõuti tõdemuseni, et olemasolev informatsioon on tarvis süstematiseerida. Kuldmärgisest saadi indu, et potentsiaal süstematiseeritud lähenemise loomiseks on olemas ning hakati koostama annuaalset ESG tegevusplaani järgmiseks kalendriaastaks. Selle jaoks on kokku pandud töörühm koos valdkonna juhtidega, et analüüsida kõikide valdkondade – E ehk keskkond, S ehk sotsiaalvaldkond ja G ehk juhtimine – hetkeseisu ja plaane järgnevaks aastaks.
Kokkuvõtlikult ütles Klemmer, et võrreldes Eleringi ESG teekonna algust ja hetkeseisu, saab välja tuua, et olulisim muutus toimus siis, kui hakati nendel teemadel laiemalt rääkima, rakendati süstematiseeritud lähenemist ning hakati aruandlust korrapäraselt täiendama.
Andmete potentsiaal ESG põhimõtete rakendamisel
Taastuvenergia valdkonnast andis ülevaate Eleringi taastuvenergia tootejuht Anne Mändmets.
Sissejuhatusena esitas Mändmets peamised põhimõtted, mis rakenduvad energia päritolutunnistustele: päritolutunnistus on ainus, mis tunnistab elektri ja muu energialiigi päritolu; päritolutunnistus võib füüsiliselt elektrist käia eraldi; kõik päritolutunnistused on tingimata elektroonilised, et süsteem oleks läbipaistev. Päritolutunnistusel on loomulikult ka oma hind, mis tuleneb pakkumisest-nõudlusest. Mändmetsa sõnul on viimaste aastate jooksul päritolutunnistuste hind drastiliselt muutunud.
Ta jätkas ettekannet andmete teemal: Eleringis, nagu enamikes suurtes ettevõtetes, tekib igapäevaselt tohutul hulgal andmeid. Nendeks on näiteks elektriandmed, tootmisandmed, tarbimisandmed ja mitmed muud. Kogunenud andmeid kasutatakse infosüsteemide arendamiseks – näiteks on olemasolevat infot kombineerides loodud taastuvelektri päritolu tõendamise portaal.
Mändmets tutvustas lähemalt vastavatud tarbijaportaali, kus on elektrienergia kasutajal võimalik näha oma elektri tarbimist ja selle päritolu, samuti aasta lõpus alla laadida elektritarbimise kinnituskiri – kui suur oli tarbimine, kui palju tarbiti taastuvelektrit, kui palju sellest oli päritolutunnistustega, mis on tarbitud elektri keskmine CO2 heide, lisaks erinevad väiksemad tarbijale kasulikud infomoodulid. Nii portaalis kui ka muude kanalite kaudu kogutud andmed on justkui töövahendiks konsultantidele ja audiitoritele, samuti saab andmete alusel hinnata ettevõtte jalajälge ESG vaatest, kirjeldas Mändmets. Lisaks peegeldub väärtus ka tarbija teadlikkuses – mida rohkem teatakse kust ja millist elektrit tarbitakse, seda paremini on võimalik teha teadlik valik oma elektritarbimise osas.
Valdkonna eksperdid vajavad samuti ESG rakendatavuse analüüsi
Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) tegevjuht Andrus Treier alustas ettekannet kirjeldusega KIK-i olemusest ja eesmärkidest. KIK eksisteerib selle jaoks, et meil kõigil Eestis oleks hea keskkond, nii looduslikust kui majanduslikust vaatest. „Oluline ei ole keskkond või majandus, vaid see, et need valdkonnad just koos eksisteeriks,“ sõnas Treier. KIK on riigile kuuluv sihtasutus ja pakub rahastusvõimalusi erinevatele keskkonnaalastele projektidele ning seda juba viimased 23 aastat. Suurima projektina toob Treier välja Eesti veesüsteemide projekti, mille raames tagati nii puhas vesi kui ka kanalisatsioon Eesti suuremates asulates.
Keskkonnaalaste projektide läbiviimiseks ei pöördu KIK-i poole ainult keskkonnaministeerium, vaid asutuse klientideks on ka kohalikud omavalitsused, ettevõtted, ülikoolid, eraisikud – huvirühmad, kellel on soov läbi viia mõni keskkonnaalane projekt. „Kui on tarvis keskkonnaga seonduvaid projekte läbi viia, on kindlasti KIK peamine asutus, kelle poole pöörduda,“ kinnitas Treier. Valdkondi, milles KIK-ilt tuge saab, on mitmeid: ringmajandus, jäätmekäitlus, rohetehnoloogiad, looduskaitse, metsandus ja mitmed muud keskkonnaalased teemagrupid.
KIK kui asutus on aastaid keskkonnaga seonduvate teemadega tegelenud, kuid tänases kontekstis tekkis vajadus analüüsida, kas ESG põhimõtete rakendamise temaatikale lähenetakse asutusena teadlikult või mitte. Selle jaoks kaasati kolleegid Sustinere’st, kellega koostöös mõtestati ESG printsiipe ja nende rakendatavust, kuivõrd KIK peab olema oma mõjudest teadlik ning juhtima kogu portfelli selliselt, et ESG raamistiku kontekstis oleks kõik arusaadav. Asutus toetab oma missioonis Eesti „suuremat pilti“, kus majandus on looduse suhtes vastutustundlik, elukeskkond on kvaliteetselt planeeritud ja riik on usaldusväärne partner kõikidele kodanikele. „Suurem eesmärk on üldine keskkonnaalane jätkusuutlikkus ning me peaksime aru saama, milliselt me ESG temaatikat väärtusahelaüleselt mõtestame,“ lisas Treier.
Töörühmade ja töötajatega koostöös analüüsimise tulemusena jõuti järeldusele, et KIK saab olla eeskujuks, eksperdiks, ja käivitajaks. Need fookusvaldkonnad jagunevad omakorda fookusteemadeks, mida juhitakse teadlikult ning rakendatakse läbi oma töötajate ja projektide, täpsustas Treier ning tõi mitmeid näiteid erinevatest tegevustest.
Treier rõhutas, et mõtteviisi muutus on esmatähtis, kuivõrd detaili- ja nüansirohked raamistikud, konkreetsed tegevused ja eesmärkide täitmise mõõdikud loksuvad paika veel mitmete järgnevate aastate jooksul.
Kui soovid kuuluda Eesti suurimasse innovatsiooni ökosüsteemi, liitu Innovatsiooniliidrite klubiga. Täpsem info: https://innovatsiooniliidrid.tehnopol.ee/.