GSAI programmis osalevad iduettevõtted arendasid Tallinnas turundus-, müügi- ja meeskonnatöö oskusi
Eesti, Soome ja Rootsi iduettevõtted kogunesid 15. ja 16. septembril 2026 Tallinnas, et osaleda programmi Growth and Scaling Through AI (GSAI) kolmandal sprindil. Kahepäevane kasvu põhialuste sprint keskendus kolmele rahvusvaheliseks kasvuks vajalikule võimekusele: õige turu leidmisele, klientide ostuotsuste mõistmisele ning sellise meeskonna loomisele, kes suudab ettevõtte kasvades fookust hoida.
GSAI toetab iduettevõtteid AI-rakenduste kasutamisel, et arendada või täiustada oma väärtuspakkumist, ärimudelit, tooteid ja tegevusprotsesse. Programm aitab ettevõtetel valmistuda skaleerimiseks ning siseneda oma esimesele või järgmisele Euroopa Liidu turule.
Ainuüksi AI integreerimine ei muuda iduettevõtet skaleerimiseks valmis. Ettevõte peab teadma ka seda, millist kliendiprobleemi ta lahendab, kes on valmis lahenduse eest maksma ja millele peaks meeskond keskenduma.
„Tallinna sprint aitas osalevatel iduettevõtetel siduda AI- ja tootearenduse turundus-, müügi- ja meeskonnatöö oskustega, mida on vaja rahvusvaheliseks kasvuks. Tuues kokku Kesk-Läänemere piirkonna ettevõtted ja eksperdid, annab GSAI meeskondadele ka väärtusliku võimaluse üksteise kogemustest õppida,“ ütles Tehnopoli GSAI projektijuht Eva Poll.
Testi enne skaleerimist
Esimese päeva avas kasvuturunduse ekspert Mariliis Uibomäe, kellel on üle 15 aasta kogemust ja kes on töötanud enam kui 50 riigis.
Uuele turule sisenemine tähendab sageli palju enamat kui kampaania kohandamist või veebilehe tõlkimist. Ettevõtted võivad kokku puutuda erinevate õigusnõuete, majandusolude, konkurentide, klientide ootuste ja tegevusriskidega. Töötoas kaardistasid osalejad oma sihtturgudega seotud takistusi ja arutasid, kuidas riske vähendada.
Uibomäe soovitas iduettevõtetel alustada väiksemalt ja oma eeldusi testida. Selgelt määratletud kliendisegment, piiratud testieelarve ja konkreetsed edukriteeriumid aitavad otsustada, kas valitud suunaga jätkata, lähenemist muuta või enne suurema investeeringu tegemist peatuda.
Töötoas käsitleti ka seda, kuidas AI saab toetada turu-uuringuid, klientide segmenteerimist, kampaaniate testimist, müügivihjete prioriseerimist, personaliseerimist ja korduvate turundusülesannete täitmist. Eesmärk ei ole siiski võtta kasutusele võimalikult palju uusi tööriistu.
Mariliis Uibomäe. Foto: Eiko Lainjärv
“Turunduskanaleid ja AI-tööriistu ei ole vaja koguda nagu Pokémone. Kasv algab teadmisest, kellele te müüte, kus nad otsuseid teevad ja millist tulemust te igalt kanalilt ootate. Kui AI ei aita kasvatada tulu, vähendada kulusid või kiiremini õppida, on see tõenäoliselt lihtsalt järjekordne särav mänguasi teie turundustööriistade hulgas. Kasutage AI-d testimise kiirendamiseks ja skaleerige ainult seda, mille väärtust turg kinnitab,“ ütles Mariliis Uibomäe.
Kas kliendile meeldib idee või on ta valmis ostma?
Esimese päeva teine pool keskendus B2B-klientide vajaduste mõistmisele, müügile ja positsioneerimisele. Töötuba juhtis Kalev Kaarna, endine investor ja iduettevõtete nõustaja, kes töötab praegu Metroserdi rakendusuuringute keskuses teadus- ja arendustegevuse müügi arendamisega.
Positiivne klienditagasiside võib olla julgustav, kuid see ei tähenda tingimata ostuvalmidust. Kaarna kutsus osalejaid üles vaatama komplimentidest kaugemale ja uurima, kuidas kliendid tegelikult käituvad.
Selle asemel et küsida, kas idee kliendile meeldib või kas ta võiks tulevikus toodet osta, tasub uurida, millal probleem viimati tekkis, kuidas klient seda lahendas, milliseid alternatiive ta proovis ja kui kõrgel asub probleem teiste prioriteetide seas.
“Kui klient kiidab su lahendust, ei ole sa midagi teada saanud tema probleemi kohta. Küsi kohe üle: mitmes see probleem tema nimekirjas on ja mida ta viimase kuu jooksul selle lahendamiseks tegi. Väga valus on olla number üks lahendus kliendi kaheksanda probleemi jaoks,” ütles Kalev Kaarna.
Kalev Kaarna. Foto: Eiko Lainjärv
Töötoas käsitleti ka seda, mis paneb kliendi oma senist tegutsemisviisi muutma. Vajadus probleem lahendada ja uue lahenduse eelised peavad kaaluma üles harjumuspärase tegutsemisviisi, rakendamisega seotud raskused ja kartuse teha vale otsus.
Seejärel harjutasid osalejad oma toodete selgitamist kliendi vaatenurgast. Funktsioonid kirjeldavad, mida toode teeb. Tugev väärtuspakkumine selgitab, millise tulemuse klient selle abil saavutab.
Ühe osalenud ettevõtte, MS Foresti jaoks olid eriti asjakohased esimese päeva arutelud nähtavuse, turunduskanalite ja AI eesmärgipärase kasutamise üle. MS Forest ühendab ühel metsamajandamise platvormil inventeerimisandmed, kaugseire ja kasutajate sisendi, aidates metsaomanikel ja -majandajatel metsi jälgida ning teha teadlikumaid otsuseid.
„Kõige väärtuslikumaks pean antud sprindi puhul ülevaate koostamist ettevõtte ning toote või teenuse nähtavusest tehisintellekti kaasabil, samuti soovitusi turunduskanalite valikuks. Kindlasti väärib märkimist ka koolitusel rõhutatud oht tehisintellekti ülekasutamisest ja selle vältimise viisidest,“ ütles Aigar Kallas MS Forestist.
Kas kalender peegeldab prioriteete?
Teine päev keskendus meeskonna tulemuslikkusele ja produktiivsusele. Töötuba juhtis konsultant ja menuraamatute autor Stoyan Yankov, kes on töötanud enam kui 550 ettevõttega 35 riigis.
PERFORM-lähenemise abil uurisid osalejad, kuidas aitavad ühine eesmärk, sisulised väärtused, selged prioriteedid ja korrapärane planeerimine meeskonnal hästi tegutseda ning fookust säilitada.
Töötuba kutsus asutajaid igapäevaste ülesannete nimekirjast korraks eemalduma ja mõtlema, miks nende ettevõte eksisteerib, milliste probleemide lahendamisele nad on pühendunud ning kas nende kalender peegeldab kõige olulisemaid eesmärke.
Ühes harjutuses võrdlesid osalejad oma praegust ajakasutust ideaalse töönädalaga. See aitas näha, kas meeskonna igapäevased tegevused on tegelikult kooskõlas tema sõnastatud prioriteetidega.
Yankov tutvustas ka küsimusi, mida meeskonnad saavad korrapäraseks eneseanalüüsiks kasutada. Mida me saavutasime? Mida me õppisime? Mis jäi tegemata ja miks? Kas meie eesmärgid või prioriteedid on muutunud?
Kasvava iduettevõtte probleem ei ole sageli võimaluste puudumine, vaid otsustamine, millised neist väärivad tähelepanu. Selged eesmärgid ja vastutusalad aitavad meeskonnal neid valikuid ühiselt teha ning samas suunas liikuda.
Stoyan Yankov. Foto: Eiko Lainjärv
Järgmine peatus: kasvuteekonna lõpusprint Salos
GSAI neljas ja viimane sprint toimub 2.–3. veebruaril 2027 Soomes Salos. Osalevad ettevõtted võtavad seal kokku turu-uuringute, AI-arenduse ja skaleerimise käigus õpitu ning täpsustavad oma kasvuplaane.
Lõpusprindil seovad meeskonnad programmi jooksul omandatud teadmised konkreetsete järgmiste sammudega ja tutvustavad oma plaane investoritele ning teistele olulistele osapooltele.
GSAI programmist
Growth and Scaling Through AI on piiriülene programm Eesti, Soome ja Rootsi iduettevõtetele, kes valmistuvad rahvusvaheliseks kasvuks ja laienemiseks. Programm aitab ettevõtetel kasutada AI-rakendusi väärtuspakkumise, ärimudeli, toodete ja tegevusprotsesside arendamiseks või täiustamiseks, et siseneda oma esimesele või järgmisele Euroopa Liidu turule.
Rahvusvaheliste sprintide, töötubade, uute turgudega tutvumise visiitide, investorikohtumiste, vastastikuse õppimise ja ärinõustamise kaudu arendavad iduettevõtted praktilisi oskusi rahvusvaheliseks laienemiseks ja AI integreerimiseks ning tugevdavad oma võrgustikke Kesk-Läänemere piirkonnas.
GSAI järgmise vooruga liitumisest huvitatud iduettevõtted saavad kandideerida 2027. aastal.
GSAI juhtpartner on Movexum ning partnerid on AI Sweden, Yrityssalo ja Tehnopol. Programmi kaasrahastab Interreg Central Baltic programm.






