Jäätmevaba restoran Eestis – reaalsus või unistus?

Kui palju toitu Sina igapäevaselt ära viskad? Kas suudad ette kujutada, kui palju toitu jääb igapäevaselt alles restoranides? Peeter Pihel, Fotografiska Tallinn kaasasutaja ning säästliku toiduvalmistamise kirglik eestvedaja, on võtnud hingeasjaks toidujäätmete mõistliku kasutamise ning seisab hea selle eest, et tema restoranides oleks toidujääke minimaalselt.

Peeter esines selle aasta esimesel Kohvihommikul Teaduspargis Tehnopol, kus teemaks oli toidujäätmete käitlemine ning nende efektiivsem ärakasutamine. Juunikuus avatud Fotografiskas on alates esimesest päevast olnud eesmärk tekitada nii vähe toidujäätmeid kui võimalik ning siin on paar näidet, kuidas nad seda teevad.

“Mul ei ole konkreetset tööriista, mida jagada. Asi on pigem inimeste mõttemaailma muutmises,” alustab Peeter oma esitlust ning lisab, et nad mõtlevad jätkusuutlikkusele juba protsessi esimeses faasis ehk tooraine tellimisel. 

Tooraine tuleb otse talunikult

“Tellime tooraine otse talunikelt. Näiteks tulevad porgandid ja kartulid kastides, mida hiljem saame neile tagastada. Sellega väldime pakendamise probleemi,” ütleb Peeter ja lisab, et pakendamine on restoranides üks suurematest probleemidest. Ühtlasi väldivad nad fooliumit ning vaakumkotte. 

“Lehest juureni – ninast sabani” kontseptsioon

“Meie maja on päris suur – 400-500 inimest majas ning meil on 3 erinevat kontseptsiooni – kohvik, baar ja restoran. Nende vahel me jagame tooraine erinevaid osi,” räägib Peeter, rõhutades kuivõrd efektiivselt suudavad nad ära kasutada tooraine erinevaid osi. 

Tutvustades inimestele uudset “lehest juureni – ninast sabani” kontseptsiooni, arvasid inimesed, et serveeritakse “parim enne möödas” tooraineid, kuid tegelikult see sedasi ei ole. “Inimesed arvasid, et pakume roiskunud toitu. Pidime kommunikatsioonis tegema täiendusi, et sõnum oleks selgem ja uudne lähenemine arusaadav,” nendib Peeter, et inimestele oli kontseptsioon esialgu võõras. 

Kui aga jääbki toitu alles, siis Fotografiskas leitakse kasutust ka sellele. Näiteks võivad toitu kaasa võtta töötajad või pakutakse toidupangale või varjupaikadele. Küll aga tuleb viimase puhul arvestada toiduohutusnõuetega. “Kui toitu laialdasemalt jagada, tuleb järgida toiduohutusnõudeid. Mõned toitlustusettevõtted peavad seda protsessi aga liiga keeruliseks ning seetõttu pigem loobuvad toidujagamisest,” räägib Peeter oma kogemuse põhjal.

Kompostimine restoranis

7 päeva nädalas restoranis töötades teatud koguse jääke siiski tekib. Biolagunevate jäätmete jaoks on neil kastid, kus pärast 24 tundi on valminud sobilik kompost, mida talunikele anda.

“Peagi on meil plaanis palgata zero waste ekspert, kes aitab teha märkimisväärseid muudatusi jätkusuutlikkuse osas. Ootame põnevusega, millised on uued ja värsked ideed ning kus on veel arenemiskohad,” tutvustab Peeter tulevikuplaane. Peeter lisab, et maailmas on ainult üks ökosüsteem maailmas, kus ei toodeta jääke ning see on loodus. Miks mitte unistada sellisest mõtteviisist ka toitlustuse maailmas. 

Kohvihommik on Teaduspargi Tehnopol üritusteseeria, kus hommikustel seminaridel käivad rääkimas valdkonna spetsialistid valitud teemadel. Reedese Kohvihommiku teemaks oli, kuidas lahendada toidujäätmete probleemi ning esinejateks Fotografiska Tallinn kaasasutaja ja säästliku toiduvalmistamise kirglik eestvedaja Peeter Pihel, biojäätmete kiirkompostrite valmistamisega tegeleva ettevõtte Wastefox asutaja Joonatan Oras ning Pauligi turundusjuht Keily Volkov. Vaata üritusest pilte SIIT. 

Sul on mõni hea idee, mis teemal järgmine Kohvihommik võiks olla? Anna sellest teada lisbeth.roos@tehnopol.ee.

Meie partnerid

Ole kursis põnevate innovatsiooniuudistega