Jason Grenfell-Gardner: Eesti terviseinnovatsiooni eesmärk võiks olla 65 tervena elatud aastat

Terviseinnovatsiooni tulevikust rääkides on lihtne keskenduda tehisintellektile, personaalmeditsiinile, robootikale või uutele ravimitele. Tehnopoli linnakus asuva ravimifirma J. Molneri asutaja Jason Grenfell-Gardner pakkus Tervisekogukonna Kärajatel aga välja teistsuguse lähtekoha: enne uute tehnoloogiate loetlemist tuleks kokku leppida, millist tulemust me tervishoius tegelikult saavutada tahame.

Ettekandes „HealthTech 2035” tõi Grenfell-Gardner välja, et Eestis on juba olemas palju tehnoloogiaid ja teadmisi, mis võimaldavad haigusi diagnoosida, ravida ja ennetada. Küsimus on pigem selles, kas tervishoiusüsteem tervikuna suudab need võimalused inimeseni viia. Tema sõnul ei ole paljud Eesti tervishoiu probleemid enam teadmiste või tehnoloogia puudumise probleemid, vaid süsteemi ülesehituse ja rakendamise küsimused.

Grenfell-Gardner tõi näiteks südame-veresoonkonna haigused, kus vajalikud diagnostika- ja ravivõimalused on teada ning olemas, kuid Eesti tulemused jäävad endiselt Põhjamaadele alla. See näitab tema sõnul, et terviseinnovatsiooni ei saa käsitleda ainult uue seadme, ravimi või digilahenduse loomise kaudu. Innovatsioon peab puudutama ka seda, kuidas kogu süsteem patsiente leiab, nende riske ennetab, ravi korraldab ning inimesed järjepidevalt vajaliku abini jõuavad.

Sellest lähtudes pakkus ta välja mõtte vaadata Eestit ennast kui tervisetehnoloogiat. Nii nagu Eesti on varem ehitanud digiriigi lahendusi, võiks ka tervishoiusüsteemi tervikuna teadlikult kujundada selliselt, et see toodaks inimestele rohkem tervena elatud aastaid.

Grenfell-Gardneri pakutud keskne eesmärk oli 65 tervena elatud aastat. Ta rõhutas, et süsteemi edu võiks mõõta vähem voodikohtade, visiitide, pilootprojektide või loodud rakenduste arvu järgi ning rohkem selle järgi, kas eestlaste tervena elatud aastate arv päriselt kasvab. Sellisel eesmärgil peaks tema hinnangul olema ka konkreetne vastutaja, kellel on piisavalt pikk mandaat, eelarve ja võimalus töötada üle erinevate ametkondade.

Teise ettepanekuna tõi Grenfell-Gardner välja vajaduse luua tervishoiusüsteemile päris katsekeskkond. See tähendaks võimalust testida mitte ainult uusi tehnoloogiaid, vaid ka rahastusmudeleid, hankeid, töökorraldust ja tervishoiutöötajate rolle. Kui mõni muudatus töötab, tuleks seda laiendada; kui mitte, lõpetada ja saadud andmetest õppida. Tema hinnangul vajab Eesti vähem uusi strateegiadokumente ja rohkem süsteemi, mis võimaldab kontrollitud viisil katsetada ning saadud tulemuste põhjal otsuseid teha.

Grenfell-Gardner pakkus ühe praktilise näitena välja ka tervishoiu „kolmanda ukse”. Praegu jääb inimene sageli kahe võimaluse vahele: oodata perearsti vastuvõttu või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Nende vahele võiks aga tekkida täiendav teenusemudel, mis aitaks lahendada kiiret abi vajavaid, kuid mitte erakorralisi tervisemuresid ning vähendaks survet nii perearstidele kui ka EMO-le.

Lisaks rõhutas ta tervishoiusüsteemi toimekindlust. Ravimite ja teiste kriitiliste tervisetoodete puhul ei peaks otsuseid juhtima ainult hind – oluline on ka tegelik kättesaadavus ja tarnekindlus. See on üks näide sellest, kuidas süsteemi loodud stiimulid mõjutavad otseselt seda, millise tulemuse patsient lõpuks saab.

Ettekande üks keskseid mõtteid oligi, et tervishoiusüsteem ei ole „katki” juhuslikult. Süsteem käitub vastavalt reeglitele, stiimulitele ja eesmärkidele, mis talle on antud. Kui tulemused ei vasta enam ühiskonna vajadustele, tuleb julgeda muuta süsteemi ennast.

Ürituse salvestust saad vaadata siit.

Fotol: Jason Grenfell-Gardner

Tervisekogukonna Kärajad tähistasid sel aastal oma 10. juubelit ning sel korral toimus üritus 10. septembril Viljandimaa haiglas ja tervisekeskuses Tervikum.

Kärajad on kümne aasta jooksul toonud kokku tervishoiu, teaduse, ettevõtluse ja avaliku sektori tegijad, et arutada valdkonna olulisemaid küsimusi ning otsida ühiselt vastuseid sellele, kuhu Eesti terviseinnovatsioon liigub. Juubeliaastal vaatasime, milline oli tervisetehnoloogia maastik aastal 2016, millistest unistustest ja väljakutsetest oleme läbi tulnud ning kas tänased valikud kannavad meid sihtideni aastaks 2035.

Üritust toetas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS).