Kolme meediku kogemus: kuidas neist said start-up’i loojad

Innovatsioonikliiniku sarja raames toimunud üritusel Lääne-Tallinna keskhaiglas jagasid seekord oma lugu kolm meedikut, kelle igapäevapraktikast sündinud ideed  on viinud neid tervishoiu start-up maailma ja tehnoloogiaettevõtlusesse.

Connected Health klastri innovatsioonijuht Kitty Kubo sõnul õnnestuvad tervishoiuvaldkonnas need start-upid, kellel on olemas kliiniline teadmine või partneriks meedikud – ainult tehnoloogiateadmisest ei piisa. Seekord tutvustasid oma kogemust kolm meedikut.

Digilahendus HIV valdkonnas

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku infektsionist dr Kersti Kink sai eelmisel aastal kutse osaleda eksperdina HIVdigital konkursil, mille eesmärk oli lahendada HIV valdkonna probleeme. Kuna dr Kink töötab igapäevaselt HIV-positiivsete inimestega, tekkis arstil küsimus, kas peaks hoopis ise osalema.

„Hackathonile minnes teadsime, et tuleb tõsta patsientide teadlikkust ning muuta patsientide ja arstide omavahelist suhtlust kaasaegsemaks. Selle tulemusena sündis hINF – digilahendus, mis võimaldab modernset ja efektiivset suhtlust,“ tutvustas ta. Arsti sõnul on 50% tavavisiitidest (kordusvisiidid) kliinikusse võimalik asendada digivisiitidega, samas patsiendi tervise informatsiooni jälgitakse ühisel platvormil.

hINF on arendatud koostöös patsientidega – patsientide seas viidi läbi uuring, millest selgus, et 95% on huvitatud mobiilirakenduse kasutamisest ning kõige rohkem soovitakse kasutada digivisiiti, vaadata analüüside vastuseid ning broneerida visiidi aegu.

Dr Kink rääkis, et üheksa kuu jooksul on toimunud 200 patsiendiga küsitlus, kontaktisikud on olemas seitsmes kliinikus (neist kolm asuvad Aafrikas), turu-uuringud on tehtud kaheksas riigis.

Lahenduse väljatöötamisel on abiks olnud Eesti Infektsioonihaiguste Selts – seltside ja ühingute toetus on väga oluline, rõhutas ka järgmine ettekandja Liina Normet.

Callmidwife: ämmaemanda nõuanded telefoni ning e-lahenduste teel

Kui Liina Normeti poole pöörduti pidevalt küsimustega nõu saamiseks raseduse ja lapse kohta, sündis praktikast idee pakkuda lahendust neile, kes otsivad kohest nõu naise tervist puudutavatele küsimustele. Normeti esialgne mõte oli luua rasedatele suunatud nõuandetelefon, kuid Eesti Ämmaemandate Ühing soovitas mitte keskenduda vaid rasedatele ning luua ämmaemanda nõuandetelefon.

Normet kirjeldas, et mullu novembris sündinud mõte hakkas kiirelt arenema, detsembris alustati lubade taotlemist ning jaanuaris oli liin juba testimiseks avatud. Tänaseks on ämmaemanda telefoninõustamisele lisandunud ka teisi võimalusi, nt e-kirja ja chat’i teel. Tulevikku silmas pidades panustatakse e-lahendustesse (otsustustoed, digitaalne rasedakaart) ja sihiks on võetud turud USAs ja Venemaal.

Normet meenutas, et soov ettevõtlusega tegeleda oli tal olemas, kuid peamine takistus oli hirm, kuid see läks hea idee saabumisel üle. Ta soovitas ka oma ideest avatult rääkida, kartmata, et keegi selle ära varastab: „Tänapäeva maailmas on see idee juba kindlasti kuskil olemas, kuid see on teie võimalus seda omamoodi teha.“

Callmidwife.com jõudis konkursil Ajujaht 2016/2017 hooajal kolme parema hulka.

Kodumonitooring hoiab kokku arsti ja patsiendi aega

Lääne-Tallina keskhaigla neuroloogiakliiniku Sclerosis Multiplex’i (SM) keskuse neuroloog dr Katrin Gross-Paju meenutas, et oli esmalt tehnoloogiate arenduse osas skeptiline, kuid jäi siiski mõtisklema, kus oleks vajadus uute lahenduste järgi kõige suurem.

„Aastaid tagasi oli SM patsientide arv väike ning nad käisid visiitidel harva. Nüüd oleme olukorras, kus patsientide arv kasvab, tänu uutele ravimitele peavad patsiendid olema kontrolli all ning visiitide sisu on muutunud,“ rääkis arst. „Patsiendi aspektist huvitab teda, kas ravi on õige ja otstarbekas ning ta tahab retsepti saada. Ägenemised on ebatavalised ning selleks on loodud ägenemiste kliinikud. Viimasest uuringust tuli välja, et üheksa aastas jooksul pole 40%-l patsientidel olnud haigusepisoode, kuid nad peavad neli korda aastas arsti juures end näitamas käima,“ lisas ta. Nii selgus, et neuroloogi roll stabiilsete haigete puhul piirdub neuroloogilise seisundi jälgimisega.

Koostööst tehnoloogia arenduskeskusega ELIKO sündis töötav prototüüp tehnoloogilisest lahendusest, mis võimaldab monitoorida SM diagnoosiga, ja ka teiste neurodegeneratiivsete haigustega, inimeste füüsilist seisundit kodus. Paradoksaalne on see, et arenduse puhul ei soovitud diagnoosida sümptomite ägenemist.

2016. aasta sügisel asutas dr Gross-Paju start-up ettevõte Motionmon, et kodujälgimise rakendus igapäevasesse kliinilisse praktikasse viia ja säästa sellega nii patsiendi kui ka arsti aega tarbetutele visiitidele.

Innovatsioonikliinik annab hoogu klinitsistide praktilisest vajadustest võrsuvale innovatsioonile – ühendatakse meedikuid arendajate, disainerite ja iduettevõtjatega, et head ideed jõuaksid kasulike lahendusteni. Innovatsioonikliinikut korraldab Connected Health klaster, mida veab Teaduspark Tehnopol.

Üritus „Doctorpreneurs ehk arstid tehnoloogiaettevõtluses“ toimus 27. juunil Lääne-Tallinna keskhaiglas. Innovatsioonikliiniku ürituste sari jätkub sügisel.

(Allikas: Med24.ee)