Vaimne vorm kui tööandja ja ettevõtja poolt teadvustamata ressurss

Hea uudis on see, et oleme eriolukorra lõpetanud ja pandeemia süngemad hetked on seljataha jätnud. Nüüd on vaja märgata mida muuta ja kuidas tegutseda tõhusalt,  kaotamata sealjuures oma vaimset tervist. Jagame siinkohal videot, mis annab sulle baasteadmised vaimse vormi kohta ja näitab kuidas vaimne heaolu ja vaimse tervise probleemid paiknevad vaimseterviseskaala erinevates otstes. Peatu ja uuri seda skaalat videos

Nii nagu keegi ei hüppa ellujäämissoovi korral langevarjuta välja välja, pole mõtet riskida oma vaimse tervisega. Peale suviseid puhkuseid oleme me hüppamas tagasi intensiivsele töölainele, paljud teevad seda endiselt ilma nende vaimset tervist kaitsvate intrapersonaalsete oskusteta. Vaatame, mis on selle tulemus.

Uuringute alusel on baastõed on järgmised:

  • Stressi kogeb ca 80% töötajatest;
  • Stress vähendab töövõimekust ning suurendab nii füüsilise- kui ka vaimsetervisehaiguste riski;
  • Stress ja eriti positiive stress on läbipõlemise allikas. Läbipõlemise viimastes faasides olev töötaja jääb tööst kõrvale 1-6 kuuks või on sunnitud loobuma töökohast tervuse taastamiseks;
  • Läbipõlemise viimase faasi ja depressiooni kattuvus on teadusuuringutes ulatuv 86%-ni;
  • Depressiooni ja ärevushäirete ravi kestab aastaid ja nõuab nii ravimeid, arstivisiite kui ka suure tõenäosusega korduvaid haiguslehti.

Väliseid stressoreid on täna hulgi. Olgu need siis järjekordsed negatiivsed uudised, palgalangetused, koondamised, lepingute üles ütlemised, laste kõrvalt kodus töötamise keerukus sotsiaalne isolatsiooni ajal, teadmatus mis saab sügisel vms. Neid saame me ise vähe muuta, küll aga saame me muuta seda kuidas me olema valmis neid väliseid stressoreid taluma.

Äsjane pandeemia näitas kui oluline on õigeaegne ennetus. Ennetuse olulisuse printsiip kehtib ka vaimse tervise puhul. 

Deliotte UK tõi välja, et see on ka tasuv, sest ennetuse ROI võib ulatuda proaktiivsel organisatsiooniülesel sekkumisel kuni 10,2-ni. St vaimsesse vormi investeerimine ongi just investeerimine, mitte kulu. Kui palju on tänases majanduses tegevusi, mis pakkuvad investeeringu kümnekordistamist? Vaimse tervise puhul on see nii, sest oleme olukorrale läbi näppude vaadanud. Vaimne vorm kõrvaldab tööandjate suurima probleemi – presentismi ehk tööl “keha näitamise”, ilma tööd tegemata. See on siin ka Deloitte uuringus selle kasumlikkuse tagamisel suurima osatähtsusega tegur.

Vaimne vorm on win-win

Heast vaimsest vormist võidavad nii töötaja kui tööandja. Selle puudumine on aga lose-lose-lose-lose, kaotavad nii töötaja, tema pere ja tööandja kui ka ühiskond, mis peab kulutama suure osa maksutulu inimeste raviks (vaimse tervise häiretega haiguslehed moodustavad Eestis 1/3 haiguslehtedest, kusjuures paljud võtavad vaimse tervise häda korral haiguslehe füüsilise tervise haiguse ettekäändel).

Deloitte UK kalkuleeris teadvustamata kaotussummaks aastas ühe töötaja kohta on isegi kuni 3700 € iga töötaja kohta. Lisaks lisandub ennetuse puudumisel siia Eestis ka tööandja jaoks 32000 € suurune trahvirisk. Nt 10 töötajaga firmas võib nii ühe aastaga kaotada nii hullemal juhul suisa 69000€ korraga (37000 € aastas teadvustamata palgakulu aja eest, millega töötaja ei tee tööd + 32000 € summas ühekordset trahvi).

Aga nagu Deloitte tõdes, paljud ei pööra sellele tähelepanu, sest ka Suurbritannias on 3 aastat kestnud pidevate kampaaniate tulemusel saavutatud see, et vaid 9% töötajaid on läbinud vaimse tervise koolituse. Meil Eestis ilmselt on protsent tugevalt alla ühe!

See, mida mille kaotust me ei märka, ei tundu ju kaotusena. … aga see ei muuda ju kaotust ja trahviriski olematuks!!! Vabaduse olulisust märkasime me ka paraku siis, kui tulid pandeemiaga kaasnevad piirangud.

Uuri, millised on sinu kulud olukorras, kus ca 87% töötajaid kogeb stressi (see on keskmine stressi kogejate arv Cigna poolt 2019 a läbi viidud uuringus 23 riigi keskmise tulemuse põhjal)! Kusjuures see uuring oli pandeemiaeelne, seega uuel aastal näeme ilmselt selle numbri kasvu. Investors in People lõi teises uuringus stressi lahti vanusegruppide kaupa ja tulemus tuli selline, et enim stressi kogevad noored.

Kui sa oled aga nende 13-20% õnnelike hulgas, kes stressi ei koge ja kogeb vaimset heaolu, siis on sul hea võimalus aidata ülejäänuid, jagades seda videot edasi. Kui vaid inimesed teaks, et kõik tööalased vaimse tervise probleemid on ennetatavad, ei valiks ju keegi kannatusi ja aastaid kestvat kulukat ravi. 

Wellness Orbit meeskond on teinud tööd, et süsteemne ennetus oleks tööandjatele kättesaadav. Lisaks tasulistele e-koolitustele leiad nende kodulehelt ka palju tasuta vaimse vormi teemalist lugemist ja vaatamist. Uuri lisa nüüd, sest vaimse vormi koolitused ja vaimse vormi tagamiseks vajalik info pole kunagi olnud lihtsamalt ühest kohast leitaval kui täna: wellnessorbit.com.

Meie partnerid

Ole kursis põnevate innovatsiooniuudistega