Mida arvab rohetehnoloogia juht kliimainnovatsioonist Eestis?

Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing kirjutas ülevaatliku kokkuvõtte kliimainnovatsioonist Eestis. Siin on tema tähelepanekud. Loe uudise algupärast versiooni siit.

Kliimaneutraalsuse saavutamine Eestis

Kliimaneutraalsus on pikas perspektiivis kasumlik. Viimases aruandes, mille järgi paljud organisatsioonid joonduvad, öeldakse, et selle saavutamiseks on tehtud strateegiliselt mõistlikke investeeringuid.

Tegemist on Stockholmi Keskkonnainstituudi poolt koostatud aruandega „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“.

“Aruandes jõutakse järeldusele, et kliima neutraalsuse saavutamine Eestis 2050. aastaks on tehniliselt võimalik, kui kõik sektorid (era-, avalik- ja mittetulundussektor) aitavad selle eesmärgi saavutamisele kaasa.”

Põlevkivi elektri vastu

Üle 90% Eesti süsinikdioksiidi heitkogustest tuleb põlevkivi põletamisel elektrienergia saamiseks ning põlevkivi annab olulise panuse riigi muudesse saaste- ja jäätmetasemetesse.

Tallinnas asuv nõustamisettevõte Praxis on analüüsinud põlevkivi kasutamise sotsiaalmajanduslikke kulusid, kuid pole seda tehes suutnud tõlgendada PM 2,5 (tahked osakesed, mille läbimõõt on alla 2,5 mikromeetri, see on umbes 3% juuksekarva läbimõõdust), õhusaaste ja veekulu. Kui arvestada põlevkivist elektri tootmisega seotud sotsiaal-majanduslikke kogukulusid, ületab see suuresti saadavaid tulusid.

Eesti elektrivõrk on riigi naabritega hästi ühendatud ja põlevkivienergia on suures koguses ekspordiks. Raisatud ressursside, tervisekahjustuste ja keskkonna hävitamise kulud jäävad aga Eestisse. Näib, et põlevkivitööstus pakub tohutu saastetasu eest väga vähe majanduslikku kasu.

“Selle muudatuse eest peame niikuinii maksma, hiljem on hind lihtsalt kõrgem.”

Mõjus argument on see, et põlevkivitööstus pakub tõepoolest palju töökohti.

Mäetööstuses ja energiatootmises töötab umbes 6000 inimest. Neil on suhteliselt kõrgepalgalised töökohad piirkonnas, kus töötuse määr on juba praegu kõrge. Kaasnevad sotsiaalsed probleemid peaksid olema riiklik prioriteet ja õiglase ülemineku saavutamiseks on piirkonnas vaja teha uusi investeeringuid.

Põlevkivitööstust subsideeritakse tugevalt: tööstusel on erakordsed ressursi- ja veekulud, mis võimaldavad elektrienergiat müüa tegelikest kuludest madalamalt.

Päike ja tuul elektri vastu

Kasvavate CO2 hindade tõttu läheb elektritootmine järjest kallimaks ja uued taastuvad energiaallikad võtavad turu üle.

Päikeseenergia laieneb Eestis ja arvatavasti intensiivistub see pärast 2020. aastat liginullenergia hoonetele esitatavate nõuete tõttu, samas turuolukord takistab suuremahulist energiatootmist.

Tuuleparkide arengut takistab kaitseministeeriumi tuntud radari piirang. 7. novembril 2019 saavutas tuuleenergiasektor läbimurde. Valitsuskabineti istungil otsustati teha vajalikud investeeringud Kirde-Eesti õhuseirevõime parandamiseks, et tuuleparke saaks Virumaale rajada ilma kõrgusepiiranguteta.

On selge, et tuuleparkide rajamise vastu on suur huvi. Mereala on kavandatud ja meretuuleparkide asukohad on kindlaks määratud.

Viimased uudised on seotud Tootsi tuulepargi piirkonnaga, kus kaitseministeeriumi piirangud ei rakendu. Riigimetsa majandamiskeskus (RMK) oksjonil, Tootsi võimaliku tuulepargi krundi osas Lääne-Eestis, võitis riigile kuuluv energiakontsern Eesti Energia pakkumisega 51,5 miljonit eurot.

Kliimainnovatsioon Eestis

Eestis on tegus, toetav ja avatud startup-ökosüsteem, mis toetab innukalt ettevõtjaid ja idufirmasid. Kokku on meil Eestis 110 organisatsiooni, kes pakuvad alustavatele ettevõtetele laia valikut teenuseid. Need ettevõtjad loovad uuendusi ka keskkonna ja kliimaga seotud valdkondades.

Puhas tehnoloogia (clean technology) on katustermin, mida kasutatakse loodusvarade kasutamise optimeerimiseks, taastuvatest energiaallikatest energia tootmiseks, energiatõhususe ja tootlikkuse suurendamiseks ning optimaalsema jäätmekäitluse ja keskkonnareostuse vähendamisega seotud tehnoloogiate määratlemiseks.

„Hetkel on Eestis nimetatud 53 puhta tehnoloogiaga seotud alustavat ettevõtet, kelle kogukäive on 23 miljonit eurot ja töötajate arv on 192.“

Enamikul neist on ülikoolitaust või ülikoolid on neile abiks olnud.

Siin on nimekiri organisatsioonidest, kes toetavad puhaste tehnoloogiatega seotud ettevõtete arengut Eestis:

• Tehnopol on uuenduslike tehnoloogiaettevõtete teadus- ja ärilinnak www.tehnopol.ee
• Stockholmi keskkonnainstituut: teaduse ja poliitika ühendamine www.sei.org
• Keskkonnaministeerium www.envir.ee
• PAKRI teadus- ja tööstuspark www.pakri.ee
• Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis www.norden.ee
• Tallinna Tehnikaülikool www.taltech.ee ja Mektory www.ttu.ee/mektory-eng
• Eesti mittetulundusühing, mis toetab varases staadiumis alustavaid ettevõtteid www.cleantechforest.ee
• Eesti Taastuvenergia Liit www.taastuvenergeetika.ee
• Taastuvenergia ja investeerimisega tegelev ettevõte www.sunly.ee
• Keskkonnainvesteeringute Keskus www.kik.ee
• Eesti Tuuleenergia Liit www.tuuleenergia.ee
• Maailma Energeetikanõukogu Eestis www.wec-estonia.ee
• Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon www.ekja.ee
• Startup Estonia – Eesti startup ökosüsteemi hoidja www.startupestonia.ee
• Rooma Klubi Eesti esindus www.roomaklubi.com

Lõppsõna

Rohetehnoloogia on suhteliselt uus tööstusharu. Sellise tehnoloogia peamine eesmärk on vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale ja parandada keskkonda. See on jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik ning kasutab maksimaalselt taastuvaid energiaallikaid ja -materjale. Samal ajal on energiatarbimine minimaalne ja / või loodud materjalid, tooted on taaskasutatavad – see tagab nimetatud toodete energiatõhususe ja keskkonnasõbraliku elutsükli.

Usume oma meeskonnas, et uued teaduslikud avastused Eesti ülikoolides toovad uusi ettevõtteid, mis parandavad meie keskkonda ja teevad revolutsiooni kliimainnovatsiooni osas mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.

Püsige lainel, säilitage roheline mõtteviis!

Autor: Ragmar Saksing / 22. veebruar 2020

_____________________________________________

Lingid ja allikad

• Stockholmi keskkonnainstituut https://www.sei.org
• SEI koostatud aruanne „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“.„Reaching climate neutrality in Estonia“.
• Teet Randma Estonian World artikkel: “Estonia’s dirty secret“
• Postimees Majandus 24: “Tuuleparkidele tehakse tee vabaks: riik ostab uue radari”
• Eesti iduettevõtete andmebaas https://startupestonia.ee/startups