Sinimajanduse ekspert Gunter Pauli: minge sinna, kus teil on võimalus oma ideid ellu viia

Tehnopol korraldab koostöös Tallinna linna ja Tallinna loomeinkubaatoriga 12. mail toimuvat MELT innovatsioonifoorumit, mille peaesinejaks on belglasest ettevõtja, majandusteadlane ja sinimajanduse ekspert Gunter Pauli. Pauli sõnul peaksime muutma oma mõtteviisi ning rakendama innovatsiooni elutingimuste parandamiseks ning kasutama loodusressursse jätkusuutlikul viisil. Uurisime lähemalt, mis seisus oleme jätkusuutlikuma äri ja elu toetamisel.

Rohkem infot MELT innovatsioonifoorumi kohta leiad siit!

Milline on teie seos Eestiga?

Mul oli võimalus külastada Eestit juba esimestel päevadel pärast Nõukogude Liidu võimu alt vabanemist. Minu huvi Eesti vastu tulenes eelkõige sellest, et teadsime väga hästi, et kõigis Balti riikides tehti erakordseid teadusuuringuid. Uuringuid tehti küll pikalt Nõukogude süsteemi järelevalve all, kuid sellest hoolimata olid siinsed matemaatikud, keemia- ja bioteadlased erakordsed. Tulime siia Rootsist koos Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemiaga, et mõista, kes on teadlased, kel on väga uuenduslikud ja põhjapanevad uuringud, millest me Nõukogude Liidu tõttu polnud veel kuulnud.

Hoidsin kontakti Eestiga vahelduva eduga, kuid siis nägin Lilleoru ökoküla arengut ja olin üsna üllatunud. Kui see algatus tekkis, leidsin võimaluse külastamiseks ning tutvusin mitmete eesti ettevõtjatega ning tegin endale seeläbi selgeks erinevate uuenduste taga oleva infrastruktuuri. Nägin, et Nõukogude Liidu pimedad päevad ei lämmatanud siinset ettevõtlikkust ja soovi uuendusi turule tuua.

Kuidas me sinise majanduse mudeli saavutame, mida peame ühiskonnana muutma?

Ütleme alati, mida keegi peab tegema, kuid paljud unustavad, et toimimiseks ja muutmiseks on vaja raamistikku. Seega kui mul on ärimudel, mida nimetatakse üleilmastumiseks, siis lõpuks kohustab see ärimudel mind kõige odavamalt tootma. Sellises olukorras pole ei teil eestlastena ega minul belglasena võimalust konkureerida bangladeshlaste, brasiillaste ja hiinlastega. Me ei saa kunagi olla kõige odavamad.

Me pole hoolitsenud keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna eest. Nii et minu arust enne kui me hakkame selgitama, mida inimesed või poliitikud peaksid tegema, on meil vaja toimivat raamistikku ning seda ma kutsungi siniseks majanduseks. See on majandus, kus me ei konkureeri, kuna oleme odavaimad, me ei ekspordi, sest tahame importida asju, mis soodustavad liigtarbimist. Selle mudeliga toodame, sest tahame reageerida inimeste vajadustele ja meie tooraineks on eelkõige materjalid, mis on meile kohapeal saadaval. Keskendume jätkusuutlikkusele sama palju kui tõhususele.

Lisaks peame kindlasti muutma haridust. Kui me õpetame oma lastele ainult kõike, mida juba teame, ei saa meie lapsed kunagi oluliselt paremaks muutuda. Seega oluline on muuta haridust, et see inspireeriks noori rohkem, et nendest saaks tõelised ettevõtjad. Vajame uut ettevõtjate põlvkonda. Vajame inimesi, kes on palju tublimad kui nende vanemad ning siinkohal on minu arust tuumaks haridus. Eesti peab oma haridussüsteemi ümber mõtestama ja mul on olnud privileeg töötada koos sadade õpetajatega Eestis. Õpetajad teavad ja pooldavad seda muutust, kuid loomulikult peab valitsus selleks samuti valmis olema.

Kuidas me täna innovatsiooni rakendame? Kas peaksime midagi muutma?

Innovatsioon on samastatud tehisintellekti, robootika küberturvalisuse ja geneetilise manipuleerimisega, kuid need valdkonnad ei vasta meie põhivajadustele. Ma arvan, et peame ühiskonnana jõudma selgusele, mida meil on esmajoones vaja. Peame avastama, kasutama ja arendama innovatsioone, mis tagavad, et vastame kõikide põhivajadustele. Siia alla kuuluvad näiteks eluase, elamistingimused, tervishoiuteenuseid, kvaliteetne vesi, tervislik toit ja töökohad. Peame need olulised asjad kindlustama, enne kui hakkame tegelema muude suurte innovatsiooniideedega. Ma ei muretse Kuule või Marsile jõudmise pärast. Muretsen selle pärast, et kõigi põhivajadused oleks täidetud. Nii et ma usun, et meie võimekus uuenduste toomiseks ei väljendu enamasti järjekordse interneti-müügimudeliga, et inimestelt rohkem raha välja pigistada, või uue andmekaevandamise tehnikaga. Arvan, et peame suunama innovatsiooni inimeste tegelikku võimekusse olla jätkusuutlik ja rahuldada põhivajadusi.

Milline on seis Eestis innovatsiooni rakendamisel?

Eesti on päris alguses. Teil on hea baas, hea raamistik. Minu soovitaksin lähtuda sellest, kui palju on riigis töötuid. Kui riigis on tööpuudus 2%, on asjad hästi, kui mitte, siis olete hädas. Põhiküsimuseks on siinkohal, kas integreerime oma innovatsioonistrateegiasse kindlaid sotsiaalseid eesmärke, nagu täielik tööhõive. Näiteks on minu ettevõte investeerinud üsna palju Hiiumaale, biokoti tehasesse. Oleme suurim bioplastide tootja Skandinaavias ja Läänemerel ning tehase oleme paigutanud Hiiumaale, sest kuigi Eesti tingimused ja toorainevarud on väga rikkalikud, ei leia need erilist kasutamist. Seega usun, et kui tahta suurendada Eesti innovaatilisust lisaks infotehnoloogiale ja tehisintellektile, on vaja hakata töötama ressurssidega, mis on siin rikkalikult kättesaadavad. Nii on võimalik luua püsivalt rohkem töökohti.

Eestis on tohutult palju metsa. Kuidas seda kasutada? Lihtsalt puude lõikamine on keskaja strateegia. Teil on suurepärased veed ja väga hea juurdepääs merele. Meres on vetikatel loomulik kasv, mida ei kasutata ära. Minu suur ootus Eestile on see, et olete tõestanud ennast liidrina infotehnoloogias ning olete väga loovad ja uuenduslikud sellega seotud inseneritegevuses, kuid olete seetõttu unarusse jätnud ressursid, mida saate merest ja maalt. Kui kombineerida mõlemad pooled, siis arvan, et teil oleks strateegia, mis suudaks vastata nii sotsiaalsetele kui ka keskkonnaalastele eesmärkidele.

Milline oleks teie hinnang Tehnopoli tööle? Mida on Eesti ettevõtluse juures oluline toetada?

Olen külastanud Tehnopoli ja rääkinud üsna paljude valdkonnajuhtidega ning minu sõnum Tehnopolile on alati olnud “teeme kindlaks, et te ei jää ainult põhiäri toetamise juurde. Veendume, et ühendaksite erinevaid äritegevusi”. Näiteks ma töötan palju vesinikuga ja mõistsin, et vesiniku kokkusurumine moodustab energiakulust 50%. Niisiis soovisin uut arendust vesiniku jaoks ning tänu uue loodusliku keemilise reaktsiooni kasutamisele suudame toota 3,50 baari vesinikku, mis tekitab kõrge alarõhu ning sellega saame paremini plastikut töödelda.

Seda olen soovitanud ka Tehnopolile – oluline on ühendada asju, mis võivad tunduda täiesti eraldatuna ning leida nende vahel sünergia. Ma arvan, et Tehnopolis tehtud töö on kiiduväärt, suurepärane, tõhus ja väga toetav. Kuid ma arvan, et võimekus selliseid uuendusi ära kasutada tooks palju rohkem uuendusi ja töökohti.

Mis on teie arvates kõige levinumad vead, mida ettevõtjad oma äri arendades teevad?

Ma arvan, et esimene ettevõtjate viga on see, et nad otsivad raha kliendi asemel. Mul on kõigi oma rakendatud projektide jaoks väga selge strateegia. Me ei otsi kunagi kapitali, ilma et oleksime klientide olemasolu kinnitanud. Number üks viga on kirjutada äriplaan, kui tegelikult on vaja leida esmalt klient – keegi, kes on valmis olema sinu esimene klient. Kui teil on oma esimene klient olemas, siis arendate ka oma ettevõtet väga erineva dünaamikaga.

Mis on kõige levinum kriitika, mida oma sinise majanduse raamistikule saate ja kuidas te sellele vastu vaidlete?

2020. aastal analüüsisime kõiki oma 204 elluviidud projekti, mille jaoks kasutasime 5 miljardit eurot. Meie sisemine tootlus on 25 aasta jooksul 9,7%. Need, kes ütlevad, et näen und, näevad hoopis ise und, kui arvavad, et suudavad ka edaspidi raha teenida asjadega, mis pole jätkusuutlikud. Ma arvan, et ainus viis, kuidas inimeste tõstatatud väga õigustatud küsimustest rääkida, on lihtsalt vaadata ja keskenduda rakendatud projektidele. Ainult nii saab edasi minna, kui analüüsime, mida oleme teinud, mis on olnud edukas, mis on turge muutnud. Loomulikult pole 25 aasta jooksul võimalik kõike ära teha, kuid arvan, et oleme jõudnud üsna kaugele ning näidanud, et meil on hea finantsstrateegia, riskide vähendamise strateegia ja kiirus toote turule viimisel.

Meile on sätestatud säästva arengu eesmärgid. Mis te arvate, kas ja kuidas me need saavutame?

Ei, mitte kunagi, sest meil on mudel, mis muudab selle saavutamise võimatuks. Muide, 2020. aastal oleme peaaegu igas mõttes tagasi langenud. Meil on rohkem vaesust, rohkem töötust, rohkem nälga – enamike standardite järgi oleme tagasi langenud. Nii et ma ei usu, et see areng toimub globaalsete eesmärkide abil, kuid olen veendunud, et meil on üle maailma vähemalt tuhat kogukonda, kes jõuavad seatud eesmärkides palju kaugemale. Kui te asute Eestis ja mina Belgias, oleme globaalsete eesmärkide kontekstis tähtsusetud. Mina tahan kindlasti saavutada seatud eesmärgid oma riigi jaoks ning luua seeläbi erakordse elukvaliteedi võrreldes näiteks kohutava elukvaliteediga, mis on täna Pariisis või Berliinis.

Tõenäoliselt on palju organisatsioone ja inimesi, kes teie ideid väga ei toeta, kes teenivad raha praegu töötava mudeli pealt. Kas te ei tunne mõnikord, et võitlete tuuleveskitega?

Niipea kui tekib tunne, et võitlen tuuleveskiga, ei ole ma enam seal. Ma lähen sinna, kus on hea laine, kus saab sellel lainel surfata. Ma ei taha olla kohas, kus pean võitlema mõistmise või heakskiidu saamiseks. Arvan, et see on väga oluline põhimõte ka ettevõtjate jaoks. Ärge võidelge suurte voolude ja suurriikidega, viige oma innovaatilised ideed sinna, kus teil on võimalus neid ellu viia. Umbes kuus kuud tagasi saime lõpuks loa Saksamaal oma tuulegeneraatori paigaldamiseks, mis toimib nagu tuulelohe – kasutades tehisintellekti ja robootikat suudab see liikuda kohta, kus on parajasti hea tuulekiirus. Taotlemiseks kulus kolm aastat, kuid nüüd, mil see on Saksamaal olemas, usume, et seda rakendatakse kõikjal. Suudame elektrit toota 3 senti kilovatt-tunni eest ning lohe on iseõppiv ning areneb üha paremaks. Nii et minge sinna, kuhu teil on võimalus minna ja kui teile tekib opositsioon, siis minge mujale.

Kui teil tekkis huvi sinimajanduse vastu ja soovite kuulda Gunter Pauli ettekannet, siis registreerige end tasuta MELT innovatsioonifoorumile, mis toimub virtuaalüritusena 12. mail 2021.