Tervisekogukonna kärajad: kaugteenused on tulnud selleks, et jääda

Teadus- ja ärilinnakusse Tehnopol kogunenud tervishoiuga seotud osapoolte esindajad arutasid kaugteenuste valu ja võlu üle. Ühiselt tõdeti, et kevadine koroonakriis on andnud teenuste arendamiseks ja kasutuselevõtuks suure tõuke.

Connected Health klastri juht Piret Hirv tõi välja, et e-teenuste ja kaugteenuste küsimused on päevakorral juba pikalt –  e-tervise strateegiat lugedes selgub, kuidas maadleme samade küsimustega juba viis aastat.  Õhus on küsimused, kes ja kuidas peaks teenuse eest tasuma, kuidas neid arendada, millised on sealjuures riigi ja ettevõtete rollid. Samas kinnitas Hirv, et klastri ettevõtetel on  tahtmine parema tervise nimel innovatsioon meile lähemale tuua.

COVID tekitas vajaduse kiiresti edasi liikuda

Kalle Killar sotsiaalministeeriumist nentis, et strateegiaid ja arengukavasid võib olla mitmeid, kuid COVID tekitas vajaduse nendega kiiresti tegeleda ja soovi edasi liikuda.

Kriitilises olukorras vaadati üle, millised info- või mugavusteenused peavad olema kättesaadavad: „Suutsime luua enesehindamismehhanisme, suhtlusroboteid, suutsime tuua kokku mitmeid ettevõtteid ja luua koroonaäpi nii era- kui riigisektori koostöös. Kiireloomuliselt on tekitatud võimalus, et teenustel oleks ligipääs terviseandmetele (nõusolekuteenus),“ rääkis Killar.

Killar tõi välja aspekti, et esmalt ei tehtud õigusruumi ega vaadatud, kuidas elu kohandub selle järgi. „Pigem tehti valmis lahendus ning seejärel pandi õigusruum paika, lähtudes inimese vajadustest ja mugavustest. Näiteks nädalavahetusega tehti lahendus, et inimene sai teatada haigeks jäämisest ning sinna juurde tehti õigusruum,“ kirjeldas ta.

Nüüd oleme küsimuse ees, kuidas edasi minna ja mitte tavapärase protsessi juurde naasta, kuidas ennast tõestanud piloodid laialt kasutusse võtta. „Palju tuli kriisi ajal mõtteid, et oh, see on äge mõte, aga praegu kiiresti ei jõua teha – kuidas me ei laseks neil laualt maha kukkuda,“ rääkis Killar.

„Usun, et koostöö erasektoriga võis kriisi ajal olla kaootiline, seal saaksime luua parema tugisüsteemi ja raamistiku,“ lisas ta.

Erahaigla kogemus: veebiteenuste kasv eriolukorras

Dr Ivo Saarma rääkis kaugteenustest eriarstiabis Fertilitase erahaigla näitel. Fertilitas on esimene erahaigla Eestis, kes alustas virtuaalkliinikuga aastal 2018 ning seda pilootprojektina Minudoc ettepanekul.

„Alustasime 2018. aastal valitud erialadel: naistearstid, ämmaemandad ning lastearstide õed. Mahud polnud suured ning tagasiside oli positiivne. Kui kuulutati välja eriolukord, siis plaaniline arstiabi pandi kinni, jätkati ja laiendati veebiteenuste pakkumist. Kliendid said ühendust järgmiste kanalite kaudu: Minudoc, Skype, telefonikonsultatsioonid, meil, Facebook,“ rääkis Saarma, lisades, et infot neis kanalites saab vahetada ainult mahus, mis ei sisalda isiku- ja terviseandmeid. 

Eriolukorras laiendati tegevusmahtu: lisandusid füsioterapeudid, kardioloog, kõrva-nina-kurgu arst, pea- ja kaelakirurgid, nahaarst, unearst, uroloog.

„Professionaalset füsioteraapiat ei saa alati kodus teha, näiteks kui on vaja spetsiifilisi abivahendeid, aga kaugteenusel on täiesti oma koht ja võimalus olemas. Kardioloogil on krooniliste haiguste puhul hea võimalus nõu anda, kui patsiendil tekib küsimusi oma haiguse kohta eriolukorras – see aitab süsteemi oluliselt vähem koormata, muidu pöörduks patsient vastuvõtule. Instrumentaalsete uuringute ja objektiivse vaatluse erialadel on võimalused siiski piiratud. Nahaarstil on head telemeditsiini võimalused; uroloogia eriala eeldab läbivaatuseid ja uuringuid.

Oli ka juhtumeid, kus pidime patsiendile ütlema, et te ei pea erakorralisse vastuvõttu praegu minema, aga kui eriolukord lõpeb, tulge kindlasti arsti juurde. Sellistel juhtudel on tegu ikkagi dubleerivate tegevustega, ajakulu ja ressurss on suuremad – nüüd need patsiendid tahavad arsti juurde ja diagnoosi, ravijärjekorrad on seetõttu ilmselt pikenenud,“ rääkis Saarma arstide kogemustest.

Kaugvastuvõttude patsiente olid Saarma sõnul üle Eesti, oli ka väliseestlasi ja neid inimesi, kes eriolukorras kuskil teises riigis lõksus.

Saarma nentis, et videoteenuste kasutamine kasvas oluliselt, kuid selgus, et erialati olid võimalused abi pakkuda  erinevad – nendel erialadel, kus oli oluline teha uuringuid ja analüüse, ei olnud võimalik teha adekvaatseid otsuseid. Skype ning muud vahendid vestluse pidamiseks sobivad tema sõnul eeskätt täiendavaks nõustamiseks ja edasiste käitumisjuhiste andmiseks, kui info ei sisalda delikaatseid isikuandmeid.

„Erialade võimalused on erinevad, kuid kaugvastuvõtt ei asenda arsti külastust. Lihtsamini olid nõus konsulteerima suurema kogemusega spetsialistid. Digimeditsiin vähendab kordusvisiitide arvu 10-30%, aga mõnikord on aja- ja ressursikulu suurem. Patsiendile võib kaugvastuvõtt olla mugavam ja vähem kulukam, kuid mitte raviasutusele,“ tõdes Saarma.

Kaugvastuvõtud leevendasid plaanilise ravi täielikku peatamist

Tervisekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo rääkis, mida teeb tervisekassa selleks, et kaugteenused Eesti tervisesüsteemi jõuaksid.

„Meil oli hüpotees, et kaugteenustel on piisavalt tõenduspõhisust ja teistel riikidel piisavalt rutiinset kasutuskogemust. Siis selgus, et kaugteenuste kasutuselevõttu ei piira regulatsioonid, vaid kõik on meie endi mõtlemises kinni  – regulatsioon ei ütle, et vastuvõtt peab olema ühes ja samas ruumis, pigem oleme raviasutuste ja rahastajana ise nii tõlgendanud. See on ajaga kujunenud harjumus, mis kasutuselevõtu poolt takistab,“ kirjeldas Kubo.

Kaugteenused tervishoius (telemedicine) jagati järgmiselt: kaugvastuvõtt, kaugteraapia, kaugjälgimine. Kaugvastuvõtt omakorda jagunes vastuvõtuks telefoni teel, videovastuvõtuks ning vastuvõtuks veebivestlusena.

Juba enne koroonakriisi oli paigas tegevusplaan, kuidas võimaldada kaugvastuvõttu läbi tervishoiuteenuse rahastamise ning seda stimuleerida näidisprotsessina. „Kui eriolukord välja kuulutati (12.03), olid mängureeglid selleks hetkeks välja töötatud, saime need kiirelt kokku panna, läbi arutada ning asutustele laiali saata. 16.03 tuli uudis, et haigekassa hakkab rahastama kaugvastuvõtte ambulatoorsete arstivastuvõttude puhul. Mõnevõrra see leevendas plaanilise ravi täielikku peatamist,“ rääkis Kubo.

Kaugvastuvõttude puhul oli Kubo sõnul paika pandud järgmised mängureeglid: „Eeldus oli, et teenuse kvaliteet säilib või paraneb. Tegelikult on see tavaolukorra reegel. Kaugvastuvõtu sobivuse otsustab seda läbi viiv tervishoiutöötaja ning patsient peab olema kaugvastuvõtuga nõus. Tingimus oli, et vastuvõtt toimub kokkulepitud ajal, on vastuvõtugraafikus registreeritud, et mõlemad pooled saaks ette valmistada, et ei oleks mitut telefonikõnet vms. Lubasime kasutada nii telefoni-,  video- kui veebivestlust, kasutatav IKT lahendus pidi olema turvaline.

Isiku tuvastamise eest jäi vastutus raviasutusele. Kaugvastuvõtul peab olema kontaktvastuvõtuga sama hind, sest odavamana see ei läheks kasutusse, samuti oli kokkulepe, et administratiivsete kontaktide eest ei maksta (nt suhtlus, et vastuvõtt jääb ära, vastuvõtt lükatakse edasi, proovid olid korras).“

„Kui eriolukorras lükati rakendusala väga laiaks, et testimiskogemust saada, siis nüüdseks on seda taas kitsendatud: alates 1. septembrist ei saa  kaugteraapia vastuvõttu enam teha, esmane vastuvõtt pole enam lubatud, vaid korduv – ravisuhe võiks alustuseks olla loodud kontaktvastuvõtuga, vähemalt seni kuni süsteem tekib ja harjub,“ rääkis Kubo.

Eriolukorra esimesel kuul oli pea 60% vastuvõttudest kaugvastuvõtud. Teisel kuul hakati plaanilist tööd taastama ning tekkis võimalus kontakt- ja kaugvastuvõtu vahel valida.

„Patsientide tagasiside kaugvastuvõtule oli positiivne: 90% patsientidest ütles, et kaugvastuvõtt hoidis nende aega kokku,70% juhtudest hoidis kokku kulutusi. Toodi ka välja, et arst oi keskendunum. Miinusena võib välja tuua, et see ei sobi kõigeks ja kõigile – kui probleem eeldab läbivaatust, siis ei saa vastuvõtt kaugteel toimuda ja see pole õige viis probleemi lahendamiseks,“ võttis Kubo kokku patsientide kogemuse.

„Eriolukorra kogemus kiirendas kaugteenuste omaksvõttu, andis esimese kogemuse ja saadi esimene eduelamus. Valdavalt kasutati eriolukorras telefoni, aga tulevikus vaatame pigem video poole, et kaugvastuvõtt oleks samaväärsem. Takistustena saab välja tuua näiteks raviasutuste tehniliste vahendite puuduse. Turvalise lahenduse nõue oleks pannud uue tõkke, seetõttu kasutati käepäraseid kaugsuhtluse lahendusi (Skype, Messenger), sageli neid, mida patsient oskas kasutada,“ rääkis Kubo.

„Süsteemset rakendamist eriolukorras ei toimunud, vaja on uue teenuse mudeli ja tööprotsesside läbimõtlemist, turvalist ja kasutajasõbralikku tehnoloogilist lahendust, kasutajate oskuste järeleaitamist. On neid, kes läinud vanasse rutiini tagasi,“ nentis Kubo.

Haigekassa plaani järgi on kaugvastuvõtt (kitsamalt kui eriolukorras) tervishoiuteenuste loetelus alates 1.09. Kaugteraapia on plaanis jaanuarist, kaugmonitooring on plaanis lisada tervishoiuteenuste loetellu alates 1.01.2022.

Kuidas digitervis inimesele lähemale tuleks?

Anneli Laansoo sotsiaalministeeriumist rääkis riigi plaanidest ja suundadest, kuidas digitervis inimesele lähemale tuua, keskendudes patsiendiportaalile ja nõusolekuteenusele.

Uuendatud patsiendiportaali eelanalüüsiga uuritakse, kuidas teha nii, et inimesel oleks kergem oma haigusega seoses järge pidada: „Patsiendiportaal on keeruliselt üles ehitatud, kohati on inimestel sellest raske aru saada, sest see on arsti keeles ja portaal pole kasutajasõbralik, samuti ei paku portaal piisavalt kasulikke teenuseid,“ rääkis Laansoo.

Ta märkis, et patsiendiportaalilt oodatakse eelkõige tööriista, mille abiga enda haigusega seoses paremini järge hoida: võimalust paremini enda raviteekonda korraldada, ülevaadet enda haigusega seonduvast ning turvalist kanalit visiidiväliseks suhtluseks. Prototüüpimise tulemusel saab selgeks, millised teenused ja andmed patsiendiportaali jõudma peaksid.

Samuti peatus Laansoo nõusolekuteenusel – kes ja kuidas pääseb ligi terviseandmetele teenuste arendamiseks, tuues välja, et isikuandmetel tugineval teenuseturul on ruumi kasvuks, terviseandmete ulatuslikum kasutus erasektori poolt inimesele pakutavates teenustes on üks suure potentsiaaliga valdkondi ning nii saaks kiiremini innovaatilisi lahendusi piloteerida ja rakendada.

Tänavu augustist detsembrini viiakse läbi mõjuanalüüs, mille eesmärk on analüüsida kolmandate osapoolte ligipääsu riiklikele andmekogudele inimese kui teenuse kasutaja ootuste vaatest, infosüsteemide tasemel (TIS ja Retseptikeskuse näitel), analüüsimaks nõusolekuteenuse tervikkontseptsiooni ning valdkonnaülesel tasemel, kaardistamaks ligipääsu andmisega kaasnevad mõjud, ohud ning seadustest tulenevad takistused ning meetmed takistuste eemaldamiseks.

Analüüsiga paralleelselt toimub RIA poolt nõusolekuteenuse terviklahenduse arendus.

Võimalus jagada oma terviseandmeid uute teenuste loomiseks

Sander Randorg tegeleb Riigi Infosüsteemide Ametis isikuandmetega seotud teenuste arendusega, mille eesmärk on anda inimesele ülevaade juba toimuvast andmetöötlusest (andmejälgija) ning varsti ka võimalus andmesaajate ringi üle ise otsustada (nõusolekuteenus).

„Eestis on head eeldused võimaldada andmete nõusolekupõhine ristkasutus avaliku ja erasektori vahel, kuid täna puuduvad tehnilised ja juriiidilised lahendused selle teostamiseks,“ nentis ta.

„Täna toimub andmekogude vaheline liiklus seadusandluse alusel. Nüüd tegeletakse praktilise võimaluse loomisega, et inimesel oleks võimalus jagada ka andmeid ettevõttega,“ kirjeldas Randorg.

Tema sõnul lahendab nõusolekuteenus nõusolekute halduse (kontroll, ülevaade, küsimine). Nõusolek kehtib piiratud aja ning selle saab tagasi võtta.

Samaaegselt nõusolekuteenuse mõjuanalüüsi ja juriidilise poolega toimub ka mikroteenuste arendus.

Maarja-Liis Elland Tallinna Tehnikaülikoolist tõi välja kaugvastuvõtu mõju hindamise olulisuse. Kiirkorras rakendatud kaugvastuvõtu mõju süsteemseks uurimiseks on TalTechi tervishoiutehnoloogia õppekava koostanud metoodikajuhendi. Juhend annab ülevaate, miks on oluline kaugvastuvõttu hinnata, kuidas seda läbi viia ning milliseid meetodeid vajalike andmete kogumiseks valida. Juhend on mõeldud kasutamiseks nii kaugvastuvõttu läbiviivatele tervishoiutöötajatele kui ka teadlastele, haiglajuhtidele ja regulaatoritele.

Tervisekogukonna kärajad toimusid 8. septembril Tallinnas.

Teaduspargi Tehnopol juhitav Connected Health klaster on Eesti suurim tervisetehnoloogia kogukond, mis koondab nii terviseteenuse osutajaid, tervisetehnoloogia ettevõtteid kui ka kõiki teisi valdkonna olulisi huvigruppe. Klastri abiga on võimalik teha siseriiklikke koostööprojekte ning eksportida tervisetehnoloogilisi lahendusi ka teistesse riikidesse.

Klastri tegevusi kaasfinantseerib EAS.