Tervishoiu digilahendustele sillutatakse teed

Kuidas testida digilahendust nii, et idufirmal oleks lihtsam toime tulla ja ellu jääda, kuid samas ei kurnaks haiglaid või testkeskkondi, tegevus oleks mõtestatud ning tulemus jõuaks lõppkasutajani? Connected Health seminaril tutvustasid oma vaadet riigi, haigekassa idufirmade ja testkeskkondade esindajad.

Teaduspargi Tehnopol juhitav Connected Health klastri juht Piret Hirve sõnul tekib tervisevaldkonnas hulgaliselt häid ideid meie elu parandamiseks või lihtsamaks muutmiseks: „Paraku on nende ideede ja lahenduste jõudmise teekond kasutajateni konarlik. Üks takistus on sageli lahenduste rahastamine. Rahastamise eeldus on lahenduse hindamine, mis võib aga kaasa tuua plaanitust suurema aja- ja rahakulu, millega alustades ei arvestata ning sinna võivadki paljud idufirmad takerduda. Ärimudeli läbimõtlemine arenduse varases faasis aitab seda olukorda vältida.“

Teine takistus rahastuse kõrval on sageli lahenduse testimine. Nii võetigi Teaduspargi Tehnopol juhitava Connected Health klastri korraldatud seminaril ette küsimused, kuidas head lahendused tervise parandamiseks inimesteni jõuaksid ning osapoolte arutelu põhjal kaardistati ka võimalikud stsenaariumid murekohtade parandamiseks.

Priit Tohver Sotsiaalministeeriumist andis riigi vaate ja ootused testkeskkondadele. Tohver tõi välja, et testimine peab olema mugav ja kiire, samas läbimõeldud tegevus, mitte ebamugav lisatöö. Testimiseks peab olema ka tehnoloogiline võimekus ning ettevõtjale oleks abiks juhised. Ta rõhutas tasakaalu olulisust – kuidas katsetada lahendusi mugavalt ja kiiresti, aga samas turvaliselt ja õiguspäraselt. Ta tunnistas, et kõiki vastuseid täna riigi poolt veel pole, kuid kinnitas, et uutele digilahendustele ollakse avatud.

Digilahenduste kättesaadavuse parandamiseks otsivad arendajad jätkusuutlikke ärimudeleid. Haigekassa toel saab aga teenuseid pakkuda juhul, kui need on haigekassa teenuste nimekirjas. Selleks, et digilahendusi ühtsetel alustel hinnata ja rahastada, on Haigekassal valmimas tervisetehnoloogiate hindamisraamistik. Rõõt Palmiste Haigekassast tutvustas valmivat lahendust, mis toetub  NICE (National Institute for Health and Care Excellence) eeskujule ning tegeletakse selle kohandamisega. Loodav hindamisraamistik on mõeldud erinevatele digilahendustele, sealhulgas tarkvarale. Lahendused jaotatakse funktsionaalsuse järgi rühmadesse ning vajaminev tõendus kolmele tasandile. Näiteks kolmanda taseme tõendust nõudev digilahendus on juba suhtluskanal patsienti, tervishoiutöötaja või kogemusnõustajate vahel.

Lisaks tõendusele tuleb hindamisel arvestada ka majandusliku mõju analüüsiga ning arvestada majandusliku riski taset maksjale ehk haigekassale. Samuti tuleb näiteks kirjeldada kasutajate populatsiooni, olemasolevat raviteekonda ning teekonda siis vastavat digilahendust kasutades, välja tuleb tuua ka kõik sekkumisega seotud kulud.

Palmiste kinnitas, et kindlasti ootab haigekassa rohkem digilahendusi. Hindamisraamistik on plaanis paika saada teises kvartalis.

Priit Kruus Taltechist tutvustas tervishoiutehnoloogia magistrikava kui valideerimise laborit digilahendustele. Kruus viitas start-up’ide seas tehtud uuringule toetudes, et teekond beetakeskkonnast valmislahenduseni võib võtta kuni poolteist aastat ning pärast seda on tõenäosus 55%, et kohe ka esimene euro teenitakse. Protsess võiks olla lihtsam ning eluslabor aitaks kiiremini jõuda arusaamisele, kas lahendus töötab või mitte.

Kruus selgitas, et Taltechil on eesmärk lahendada valideerimise küsimusi koos Tallinna tervishoiu kõrgkooliga – lisaks sellele, kuidas õppida mingit käelist protseduuri, peab õppima ka seda, kuidas dokumenteerida või mida teha siis, kui e-kiirabi süsteem ei tööta. See omakorda annab tagasiside arendajatele.

Kuna Kruusil on ka endal kogemus digilahenduse väljatöötamisel, tõi ta välja, et hindamisraamistik, selgus ärimudelite osas ning turvaline keskkond pilootimiseks oleks need tegurid, mis teeksid lahendust testimise ettevõttele lihtsamaks.

Haapsalu Neuroloogilisel Rehabilitatsioonikeskusel (HNRK) on rahvusvahelise testimise kogemus Provahealth projekti raames. Kadri Englas jagas HNRK kogemust ning tõi välja, et kliinilises keskkonnas eeldatakse, et testijad jõuavad juba konkreetsete küsimustega, kuid tegelikkuses on soovid ja vajadused oluliselt laiemad kui HNRK eeldused. Kui koostöösuhted on olemas, siis on ka kogemus, et partneri soovid protsessi jooksul kasvavad. Samuti soovitakse nõuandeid, kuidas oma toote või teenusega Eesti turule tulla – tekib küsimus, kas haigla kontekstis on usaldusväärne ja õige neile vastuseid anda. Kui läbirääkimisi alustada, siis võiks olemas olla ka ideed, kust rahastus tuleb.

Kadri Haljas Triumf Healthist nentis, et kuigi Triumfi mäng on ORCHA (digilahendusi hindav veebiplatvorm) veebilehel laste tervise lahenduste TOP10 seas, ei ole Eestis maksvaid kliente. Tema sõnul on keeruline hakkama saada regulatsioonide kadalipus, kui nõutakse kliinilist valideerimist, kliinilisi randomiseeritud uuringuid ning protsess enne käibeni jõudmist on pikaajaline.

Haljas kinnitas, et Triumfi jaoks on nii laste, vanemate kui meditsiinipersonali kaasamine ja nende tagasiside arvestamine oluline: „Meditsiinipersonalile on välja töötatud ka eraldi töölaud, mida on soovitud living lab’ides testida erinevates riikides, kuid see pole õnnestunud, hoolimata sellest, et kõik osapooled on protsessi algusest peale kaasatud.“ Klastri ühisarenduse käigus testiti Triumfi lahendust Tartu Ülikooli Kliinikumis ning välja töötamisel on loetelu vajalikest tingimustest, et haiglas testimine iduettevõtete jaoks lihtsamaks teha.

Teaduspargi Tehnopol juhitava Connected Health klastri seminar „Kas Eesti on hea keskkond tehnoloogiliste lahenduste testimiseks?“ toimus Tallinna tervishoiu kõrgkoolis 20. veebruaril. Seminar toimus Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel.

Ürituse galeriid vaata siit: https://connectedhealth.ee/galerii-kas-eesti-on-hea-keskkond-tehnoloogiliste-lahenduste-testimiseks/?lang=et

Seminari videosalvestust näed siit: https://www.facebook.com/tehnopol/videos/634408937323838/

Teaduspargi Tehnopol juhitav Connected Health klaster on Eesti suurim tervisetehnoloogia kogukond, mis koondab nii terviseteenuse osutajaid, tervisetehnoloogia ettevõtteid kui ka kõiki teisi valdkonna olulisi huvigruppe. Klastri abiga on võimalik teha siseriiklikke koostööprojekte ning eksportida tervisetehnoloogilisi lahendusi ka teistesse riikidesse.

Klastri tegevusi kaasfinantseerib EAS.