Neli lahendust, üks oluline õppetund: tehnoloogia peab lähtuma inimese vajadustest

Tehnopoli, Civitta ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös elluviidava heaolutehnoloogiate arendusprogrammi esimene etapp on lõppenud ning meeskonnad on jõudnud oma lahenduste arendamisel oluliste verstapostideni. Uute tehnoloogiate abil soovitakse toetada eakate liikumisharjumusi, märgata haiglaravilt koju jõudnud inimeste abivajadust, ennetada südame-veresoonkonnahaigusi, muuta kodus elamine turvalisemaks jne. Nelja programmis osalenud meeskonna kogemused näitavad, kuidas jõuda esialgsest ideest toimiva lahenduse ja teenusmudelini.

Sotsiaalministeeriumi algatatud heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi eesmärk on leida ja kasutusele võtta uudseid tehnoloogiapõhiseid lahendusi, mis aitavad eakatel või erivajadusega täisealistel inimestel võimalikult kaua iseseisvalt ning turvaliselt oma kodus elada, vähendavad lähedaste hoolduskoormust ja lihtsustavad hooldajate tööd.

Programmi esimese etapi jooksul on meeskonnad arendanud ja katsetanud oma lahendusi, kaasanud kasutajaid ning teinud koostööd tervishoiu- ja hoolekandeasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste valdkonna partneritega. Mõned lahendused on jõudnud juba inimeste kodudesse katsetamisele, teised valmistuvad esimesteks pilootprojektideks või kliinilisteks uuringuteks.

Kasutajate tagasiside aitab leida toimivamaid lahendusi

Üks programmis osalenud ettevõtetest on FitSphere, kelle eesmärk on aidata vanemaealistel kujundada ja säilitada regulaarset liikumisharjumust. Esialgu plaanis ettevõte muuta olemasoleva FitSphere’i mobiilirakenduse eakatele mugavamaks, kuid kasutajaintervjuud näitasid, et vaja on teistsugust lähenemist. „Kui me läksime lõpptarbijatega suhtlema, saime tagasisidet, et rakendus tuleks tuua eakamate kasutajate jaoks mugavamasse keskkonda ning vajalik oleks ka täiendav tugi,“ selgitas FitSphere’i tegevjuht Karl Vihul.

Koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga arendati välja FitSphere Plus – veebibrauseris töötav lahendus, mida saab kasutada nii telefonis, tahvelarvutis kui ka arvutis. Rakendus pakub lihtsaid koduseid harjutusi ja võimalust oma arengut jälgida. Lisaks loodi liikumisedendaja ja pereliikmete vaade, et toetada kasutajat nii alustamisel kui ka liikumisharjumuse hoidmisel.

Programmi esimese etapi jooksul valmisid lahenduse prototüüp ja esimene minimaalne toimiv tooteversioon (MVP). Järgmise sammuna soovib ettevõte katsetada terviklikku teenusmudelit koostöös kahe-kolme kohaliku omavalitsusega. Pilootprojekti käigus hinnatakse, kuidas toimivad koos kodused harjutused, arengu jälgimine ja liikumisedendaja tugi ning millist abi vajavad vanemaealised regulaarse liikumisega jätkamiseks.

„Meie pikem eesmärk on lihtne: tahame, et vanuse kasvades inimese maailm ei kahaneks, vaid jätkuks jaksu teha seda, mis teeb elu ilusaks,“ sõnas Vihul.

Kasutajate vajadustest lähtumine on olnud keskne ka Viljandi Haigla arendatava kõneroboti Aino puhul. Selle eesmärk on märgata haiglaravilt koju jõudnud patsientide tervise- ja toimetulekumuresid enne, kui need süvenevad. Kavandatud lahenduses helistab kõnerobot patsiendile kaks-kolm päeva pärast haiglast lahkumist, küsib tema enesetunde, ravimite võtmise ja koduse toimetuleku kohta ning aitab juhtida võimaliku abivajaduse õe või tervisejuhi tähelepanu alla.

Programmi esimese etapi jooksul jõudis Aino ideest toimiva prototüübini, mida katsetatakse praegu testisikutega. Samal ajal on Viljandi haigla väljakirjutusõde teinud haiglast koju jõudnud patsientidele juba mitukümmend järelkõnet, et koguda tagasisidet ja andmeid kõneroboti edasiseks arendamiseks. Patsiendid on õe järelkõnedele positiivselt reageerinud. Kuigi enamik kõnedele vastanutest on kodus hästi hakkama saanud, on ilmnenud ka vajadus täiendava nõustamise ja selgituste järele.

Viljandi Haigla meditsiini- ja infotehnoloogiateenistuse juhi Hillar Peterseni sõnul on arenduse käigus selgunud, et ladusalt rääkivast robotist turvalise tervishoiulahenduseni jõudmine nõuab põhjalikku tööd. „Peame veenduma, et lahendus mõistab väga erinevaid vastuseid õigesti ja toob olulised ohumärgid välja. Samuti peab igapäevakasutuseks olema kokku lepitud, kes roboti saadud info üle vaatab ja kuidas vajalik abi patsiendini jõuab,“ selgitas Petersen.

Järgmise sammuna võrreldakse Aino tuvastatud riskisignaale väljakirjutusõe hinnangutega, et kontrollida roboti võimekust ja selgitada välja vajalikud täiendused. Samuti valmistatakse ette lahenduse ohutuse, mõju ja tasuvuse hindamist ning analüüsitakse selle laiema kasutuselevõtu võimalusi.

Tehnoloogia kõrval tuleb läbi mõelda kogu teenusmudel

Kui FitSphere Plus ja Aino valmistuvad järgmisteks katsetusteks, siis NordJobi eestvedamisel arendatavat kaugseirel põhinevat koduse toe teenust katsetatakse juba inimeste kodudes seitsmes Lääne-Virumaa omavalitsuses: Haljala, Kadrina, Rakvere, Tapa, Vinni, Viru-Nigula ja Väike-Maarja vallas.

Eldiora projekti eesmärk on ühendada erinevad kodused andurid, kaugseire, lähedased, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ning vajadusel ka füüsiline abi üheks terviklikuks teenuseks. Sõltuvalt inimese vajadustest saab tema kodus kasutada näiteks kukkumis-, liikumis-, suitsu-, vingugaasi- või veelekkeandureid. Kogutud info aitab märgata muutusi inimese tavapärases käitumises või võimalikke ohuolukordi.

NordJobi projektijuhi Monika Loune sõnul on esimese etapi üks suuremaid õppetunde olnud arusaam, et tehnoloogia üksi ei taga inimese turvalisust. „Ka kõige parem andur ei loo piisavalt väärtust, kui ei ole läbi mõeldud, kellele häire jõuab, kes olukorda hindab, kes võtab ühendust inimese või tema lähedasega ning kes vajadusel füüsiliselt kohale läheb,“ selgitas Loune.

Seetõttu on meeskond lisaks seadmete ja monitoorimiskeskkondade katsetamisele arendanud ka häirete käsitlemise ja reageerimise mudelit. Oluline on seegi, et kõigile inimestele ei pakutaks ühesugust seadmekomplekti, vaid tehnoloogia valitaks vastavalt konkreetse inimese vajadustele ja elukeskkonnale.

Senine tagasiside on kinnitanud, et eakad hindavad eelkõige võimalust jätkata iseseisvat elu oma kodus, lähedased suuremat turvatunnet ning kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad paremat ülevaadet inimeste võimalikust abivajadusest. Samas peab teenus olema lihtne, diskreetne ja töökindel ning arvestama kasutajate privaatsusega.

Järgmises etapis soovib meeskond suurendada teenust kasutavate inimeste arvu, täiustada kaugseire- ja reageerimissüsteemi ning hinnata lahenduse mõju inimeste turvalisusele, lähedaste hoolduskoormusele ja omavalitsuste töökorraldusele. Samuti soovitakse välja töötada jätkusuutlik teenus- ja rahastusmudel, et lahendus ei sõltuks tulevikus üksnes projektipõhisest rahastusest.

Inimese vajadustest lähtuva teenusmudeli arendamisega tegeleb ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli meeskond, kelle eesmärk on parandada südame-veresoonkonnahaiguste varajast ennetamist perearstiabis. Lahendus on mõeldud vähemalt 65-aastastele inimestele ja täisealistele erivajadusega inimestele ning võimaldab hinnata südame-veresoonkonnahaiguste riski muu hulgas patsiendi kodus mõõdetud tervisenäitajate põhjal.

Arenduse üheks osaks on digitaalne kaugjälgimine, mis ei asenda perearsti või -õe vastuvõtte, vaid täiendab tavapärast arstiabi ja aitab pakkuda patsiendile järjepidevamat tuge.

Lahenduse aluseks on ettevõtte Lifeyear arendatud kaugjälgimise tehnoloogia, mida katsetatakse juba südamepuudulikkusega patsientide raviteekonnal pärast haiglaravi. Heaolutehnoloogiate arendusprogrammi jooksul kohandati seda aga perearstiabi vajadustele ning jõuti esmase kasutatavusuuringu läbinud teenusmudeli ja prototüübini.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esmatasandi õenduse professori Sirje Sammuli sõnul näitas arendusprotsess, kui oluline on arvestada iga patsiendi individuaalse riskiprofiiliga. „Euroopa Kardioloogide Seltsi ravijuhendid on aluseks riski varajaseks tuvastamiseks ja edasiseks käsitluseks, kuid patsiendipõhine sekkumine vajab enam personaliseeritud lähenemist, et tervisetulem oleks efektiivsem,“ selgitas Sammul.

Esialgses kasutatavusuuringus tõid patsiendid, perearstid ja pereõed positiivsena esile teenusmudeli lihtsuse, arusaadavuse ning terviseandmete selge esituse. Järgmise sammuna soovib meeskond viia perearstipraksistes läbi randomiseeritud kliinilise uuringu, et hinnata teenusmudeli mõju ja rakendatavust.

Pikemas plaanis on eesmärk võtta lahendus laiemalt kasutusele Eesti perearstiabis ning jõuda selleni, et teenust rahastaks Tervisekassa. Meeskonna hinnangul võiks terviklikum riskihindamine ja järjepidev sekkumine aidata ennetada muu hulgas südamelihaseinfarkti ja ajuinsulti.

Nelja meeskonna kogemused näitavad, et heaolutehnoloogiate arendamisel ei piisa üksnes toimivast seadmest või rakendusest. Sama oluline on mõista kasutajate vajadusi, katsetada lahendusi tegelikus keskkonnas ning leppida kokku, kuidas tehnoloogia abil märgatud probleemidele reageeritakse. Just selliste terviklike teenusmudelite loomine aitab viia uuenduslikud lahendused katsetamisest igapäevasesse kasutusse.

Heaolutehnoloogiate arendusprogrammist

Sotsiaalministeeriumi algatatud heaolutehnoloogiate arendusprogrammi viivad ellu Tehnopol, Civitta ja Eesti Kunstiakadeemia. Programmi eesmärk on toetada uudsete tehnoloogiapõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu tervise- ja hoolekandevaldkonnas, et aidata eakatel ja erivajadusega täisealistel inimestel kauem iseseisvalt kodus toime tulla, vähendada lähedaste hoolduskoormust ning arendada hooldusteenuseid.

Lisainfo: www.tehnopol.ee/heaolutehnoloogiate-programm/