TEISIK loob lahendusi, mis toetavad eakate iseseisvust ja vähendavad hoolduskoormust

Kuidas toetada eakate ja abi vajavate inimeste iseseisvat toimetulekut nii, et tehnoloogia kasutamine ei eeldaks nutitelefoni ega erilisi digioskusi? Tehnopoli tervisetehnoloogia kogukonda kuuluv ja Heaolutehnoloogiate arendusprogrammis osalev TEISIK arendab lahendusi, mis ühendavad tehisintellekti, nutikad seadmed ja sotsiaalteenused. Ettevõtte eesmärk on aidata inimestel võimalikult kaua turvaliselt oma kodus elada ning vähendada samal ajal lähedaste ja hooldustöötajate koormust.

TEISIKu lahendused lähtuvad põhimõttest, et tehnoloogia peab kohanduma inimese vajaduste ja oskustega, mitte vastupidi. Kuigi eakate toetamiseks on üha rohkem digitaalseid võimalusi, eeldavad paljud neist nutitelefoni, rakenduste kasutamist või head digipädevust. Samal ajal kulub sotsiaal- ja hooldustöötajatel märkimisväärselt aega korduvatele telefonikõnedele, meeldetuletustele, info kogumisele ja dokumenteerimisele.

TEISIKu asutaja Tarmo Pruuli (pildil) selgitas, et soov oli luua lahendusi, kus tehnoloogia kohandub inimese järgi, mitte inimene tehnoloogia järgi. Kui inimene oskab telefonile vastata, peaks ta saama kasutada ka kaasaegset tehisintellektil põhinevat teenust. Ettevõtte arendatavad lahendused toetavad eakate turvalisust, tervisekäitumist, liikumist ja sotsiaalset heaolu. Nende hulka kuuluvad näiteks Kaaslane AI telefonipõhised teenused, OlenElus heaolukõned, AI-sekretär, nutikad ravimikarbid, häirenupud ning treeningpedaalid koos telefonipõhise tehisintellektil põhineva virtuaaltreeneriga.

TEISIKu eesmärk ei ole pakkuda neid vaid üksikute toodetena, vaid ühendada seadmed ja teenused terviklikuks süsteemiks, kus vajalik teave jõuab õigel ajal inimese enda, tema lähedaste või spetsialistideni. Näiteks saab nutikas ravimikarp anda infot ravimite võtmise kohta ning vajaduse korral saab tehisintellekt inimesele helistada ja talle ravimi võtmist meelde tuletada.

Oluline osa ettevõtte tegevusest on ka üksilduse vähendamine. Telefonipõhine tehisintellektiga suhtluskaaslane võimaldab eakal vestelda, küsida infot või lihtsalt kellegagi rääkida ka siis, kui lähedased või hooldustöötajad pole parasjagu kättesaadavad. Seejuures ei vaja inimene teenuse kasutamiseks nutitelefoni ega kodust internetiühendust.

Lahendusi katsetatakse koos omavalitsuste ja päris kasutajatega

TEISIKu lahendused on jõudnud kasutusse mitmes Eesti piirkonnas, kus ettevõte teeb koostööd kohalike omavalitsuste, sotsiaal- ja tervishoiuspetsialistide ning hooldustöötajatega. Koostööprojektid võimaldavad arendatavaid tehnoloogiaid katsetada igapäevastes olukordades ja täiendada neid kasutajate tagasiside põhjal.

Tallinnas piloteeritakse koduteenuse klientidega nutikaid ravimikarpe ja tehisintellektil põhinevaid ravimimeeldetuletusi. Projekti eesmärk on parandada ravimite regulaarset võtmist, toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ning vähendada üksildust ja hoolduskoormust.

Viljandi ja Jõgeva piirkonnas on TEISIK tegutsenud juba pikemat aega. Seal võetakse praegu kasutusele ravimikarbi uuemaid versioone, mille arendamisel on arvestatud varasemaid kasutajate ja spetsialistide kogemusi. Tartus katsetatakse nutikaid ravimikarpe koostöös Päevakeskus Kaldaga.

Saaremaal kasutab TEISIKu häirenuppe ligi sada eakat inimest. Lisaks on seal kasutusel telefonipõhine tehisintellektiassistent Pille, kellega saab vestelda, infot küsida või lihtsalt juttu ajada. Projekti viiakse ellu koostöös Kuressaare Hoolekandega.

Otepää, Võru ja Tõrva valdades rakendatakse omakorda projekti „Kodus elamise toetamine“, mille raames ühendatakse häirenupud, ravimikarbid ja tehisintellektil põhinev suhtlustugi. 2026. aasta märtsis alanud ja 2028. aasta veebruarini kestev projekt keskendub koduteenuse mudeli arendamisele, kus tavapärane hooldustöö ja uued tehnoloogilised lahendused üksteist täiendavad. Kõik nimetatud projektid on Euroopa Liidu kaasrahastatud.

TEISIKu tiimile on oluline, et nende tehnoloogia arendamine ei jääks ainult kontorisse. Lahendusi tuleb katsetada koos inimestega, kes neid päriselt kasutama hakkavad, ning saadud kogemus peab jõudma järgmiste tootearendusteni. Nii sünnivad uued funktsioonid tegelikust vajadusest, mitte pelgalt tehnoloogilisest võimalusest.

Suurim väljakutse ei ole alati tehnoloogia ise

TEISIKu senine kogemus on näidanud, et tehniliselt toimiv lahendus ei tähenda automaatselt edukalt kasutusele võetud teenust. Sama oluline on läbi mõelda, kuidas tehnoloogia sobitub olemasolevasse sotsiaal- ja hooldusteenuste korraldusse, kes vastutab selle kasutamise eest ning kuidas inimene vajaliku abini jõuab.

Näiteks ei piisa nutika ravimikarbi kasutuselevõtuks üksnes seadme paigaldamisest. Tuleb kokku leppida, kes ravimid karpi paneb, kes jälgib raviskeemi ja kes reageerib olukorras, kus ravim jääb võtmata. Eriti keeruline võib see olla hajaasustusega piirkondades, kus hooldustöötajate aeg ja võimalused on piiratud.

Häirenuppude puhul on üheks väljakutseks reageerimisteenuse korraldamine piirkondades, kus erateenuse pakkujate võimekus on väike. Lahendada tuleb ka praktilisi küsimusi, näiteks kuidas abistaja vajaduse korral inimese koju pääseb.

Lisaks on oluline ka rahastus. Paljudel eakatel ja abivajavatel inimestel puudub võimalus vajalikke tehnoloogiaid ise soetada, samas kui kohalike omavalitsuste rahalised võimalused on erinevad. Uute lahenduste kasutuselevõtt nõuab ka sotsiaal- ja hooldustöötajate koolitamist ning seniste tööprotsesside kohandamist.

TEISIKU projektijuhi Tatjana Rudenko sõnul on tehisintellektil põhinevate teenuste puhul üheks suuremaks takistuseks usalduse võitmine. Eakas inimene ei pruugi võõralt numbrilt tulevale kõnele vastata ning tehisintellekti kasutamine võib esialgu tekitada kõhklusi. Organisatsioonide jaoks tõstatub omakorda küsimus andmekaitsest. „Meie kogemus näitab, et kui lahendus inimesele rahulikult ära seletada ja tal lasta seda ise proovida, muutub suhtumine kiiresti,“ ütles Rudenko.

Just inimeste positiivsed kasutuskogemused on ettevõtte jaoks ühed olulisemad edusammud. Inimesed, kes ei soovi või ei oska kasutada nutirakendusi, võivad tavalise telefonikõne kaudu tehisintellektiga täiesti loomulikult suhelda. Samal ajal aitavad automatiseeritud kõned, meeldetuletused ja seadmetest kogutav info vähendada hooldustöötajate korduvaid tööülesandeid.

Järgmine siht on rahvusvaheline kasv

Lähiaastatel soovib TEISIK kujundada oma lahendustest tervikliku platvormi, mis ühendab eakate ja abi vajavate inimeste turvalisuse, ravimitoe, füüsilise aktiivsuse, heaolukõned, suhtluskaaslase ning hooldustöötajate tööprotsessid.

Ettevõte näeb oma lahendustel ka märkimisväärset ekspordipotentsiaali. Rahvastiku vananemine suurendab kogu maailmas vajadust tehnoloogiate järele, mis aitavad inimestel kauem iseseisvalt kodus elada. TEISIKu eesmärk on jõuda järgmise viie aasta jooksul senisest laiema kasutajaskonnani nii Eestis kui ka välisturgudel ning muuta telefonipõhine tehisintellekt sotsiaal- ja tervishoiuteenustes tavapäraseks töövahendiks.

Pruuli ja Rudenko usuvad, et Eesti tervisetehnoloogia ettevõtetel on head võimalused rahvusvaheliselt läbi lüüa. Eesti väiksus võimaldab uusi lahendusi kiiresti päriselus katsetada ning tugev tehnoloogiasektor loob eeldused nende viimiseks teistele turgudele. Seetõttu loodab ta, et ka järgmine Eesti ükssarvik võiks tulla just tervisetehnoloogia valdkonnast.

TEISIKu pikaajaline eesmärk ei ole siiski asendada inimestevahelist suhtlust tehnoloogiaga, vaid anda spetsialistidele ja lähedastele rohkem aega vahetuks suhtlemiseks. „Meie jaoks ei ole eesmärk AI-ga inimest asendada. Vastupidi: AI peaks võtma enda peale korduva töö, et inimesel jääks rohkem aega teise inimese jaoks,“ võttis Rudenko ettevõtte põhimõtte kokku.