Edukas koostöö ettevõtte ja ülikooli vahel – ilus unistus või reaalsus?

Palju on räägitud ettevõtete ja ülikoolide vahelise koostöö tulususest mõlemale poolele, sealhulgas ka laiemale üldsusele. Ent sageli jääb kogu teema pelgalt teooria tasandile ning kahtlused, kas ja kuidas selline koostöö võimalik oleks, jäävad. Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskond on unistusi reaalsuseks muutmas. 

TalTechi IT-teaduskond on viimase viie aasta jooksul investeerinud koostöömudeli väljatöötamisse ja ette on näidata mitmeid edulugusid, rääkis teaduskonna dekaan Gert Jervan. “Kui 2016. aastal oli teaduskonna ettevõtluslepingute ja teenustööde maht 251 000 eurot aastas, siis tänaseks on sõlmitud lepingute maht Eesti ettevõtetega ca 5,4 miljonit eurot,” andis ta ülevaate. 

Uus tarkvara aitab suurendada maksutulu ja reguleerida elektri tarbimist 

IT-teaduskonna ettevõtlusportfell koosneb peamiselt koostööst tarkvaralahenduste jaoks ning suurimateks lepingupartneriteks on Reach-U, Aurora Solutions, Thinnect, Domotics, CybExer, Guardtime, Tallink, Milrem. 

Mitmetega neist on alanud koostöö SA Archimedes Nutika spetsialiseerumise toetusmeetme abil ning käima on lükatud oluline teadus- ja arendustegevus. Kõige hilisem näide on koostöö  Aurora Solutions OÜ-ga, mis loob käibemaksu- ja tollideklaratsioonide teenusplatvormi ja võimaldab riikidel oluliselt suurendada maksutulu laekumist. Tarkvarateaduste instituut ja OÜ Thinnect arendavad aga tehnoloogiat, mille abil saab jälgida linnaõhku ja mõõta liiklusvoogusid. Eelmise aasta kevadel kinnitati Tallinna tänavavalgustuspostidele nn targa linna andurite võrku 900 aku ja päikesepaneeliga varustatud seadet keskkonna- ja liiklustiheduse andmete kogumiseks. “Andmeid saavad kasutada linna ja liikluse planeerijad paremate otsuste tegemiseks ning liiklusmüra ja saaste vähendamiseks,” tutvustas teaduskonna ettevõtlusspetsialist Sirli Kasepuu ühiskonna jaoks sündivat kasu.  

IT-teaduskonnal on tihe koostöö veel näiteks Reach U-ga. Tarkvarainstituudi ettevõtlusspetsialisti Rain Eisleri sõnul on tulemuseks tee defektide automaatse tuvastamise metoodika ning selle abil loodi demonstreeritav näidiskiht defektidest. Tänu projekti edukusele teeb ettevõte teaduskonnaga koostööd edasi ning uue projekti fookuses on ruumiandmete infrastruktuuri uuring ja loomine haldamaks, standardiseerimaks ja integreerimaks mitmesuguseid andmeid erinevatest allikatest, hoides samal ajal kõrget andmete täpsusastet. 

Eisler märkis, et mitu koostööprojekti tegelevad energiatarbimise temaatikaga. “Praegu on koos ettevõttega Gridio 2.0 OÜ töös rakendusuuringud, mis aitavad paremini reageerida elektrituru nõudlusele. See tähendab olukorrateadlikku suure võimsusega kodumasinate ja akude reaalajas juhtimise süsteemi ning uue põlvkonna algoritmide loomist, mis võimaldavad tasakaalustada elektrivõrku lõpptarbijate intensiivsema ja nutikama kaasamisega,” tegi ettevõtlusspetsialist ülevaate. Lõpule on jõudnud projekt Alexela Energia AS-ga ning koostöö eesmärgiks oli tuvastada ettevõtte klientide elektritarbimise prognoosimiseks parim metoodika ja mudel, mis aitaks parandada lühiajaliste tarbimisprognooside tegemist ning looks kuluefektiivsust. 

Millises olukorras me tegutseme? 

Teaduskonna ettevõtlusspetsialist Sirli Kasepuu lisas, et kõik ei ole nii roosiline kui näidetest võib tunduda, ning kui jätta kõrvale meid ümbritsev pandeemia ja sellest tingitud eriolukord, siis on ettevõtluse ja ülikooli koostööl jalus nii mõnigi komistuskivi.  

Eestis on vaid üksikud ettevõtted, kes suudavad toetusi kasutamata ise finantseerida ülikoolidega koostöös tehtavaid teadus- ja arendus (TA) projekte. Lisaks sellele, on ettevõtete võimekus kaasata intellektuaalset kapitali ja teadmisi võrdlemisi madal. Ülikoolidel on erinevatel põhjustel lihtsam teha koostööd suurte ettevõtetega ning tihti pole väiksemad projektid teadlastele atraktiivsed.  

Siinkohal tasub mainida, et ülikoolide rahastusmudel ei toeta väiksemate ettevõtlusprojektide teostamist. Ülikoolide üheks probleemiks on ka vähene agiilsus (töökiirus on ettevõtete jaoks liiga väike). Lisaks juba mainitule pole sageli kummalgi poolel piisavalt pädevaid projektijuhte. Paljud koostööprojektid ebaõnnestuvad halva projektijuhtimise, mitte sisu tõttu. 

Mida on takistuste ületamiseks teinud IT-teaduskond? 

IT Akadeemia teadusmeetme raames on IT-teaduskond loonud kaks uut uurimisgruppi tarkvara usaldusväärsuse ning riistvara turvalisuse valdkondades. Oleme üles ehitamas asjade interneti valdkonna kompetentsikeskust ning oluliselt tugevdanud teaduskonna võimekust AI, andmete ning robootika valdkondades.  

Lisandunud töötajate baasil on võimalik avada uusi koostöösuundi ning kaks loodud uurimisgruppi on juba jõudnud esimeste koostöökontaktideni ettevõtetega Levercode, Scudo, Multics, Guardtime ja Cybernetica. 

AI ja andmete valdkonna tugevamaks rakendamiseks lõime möödunud aasta sügisel GovAILab initsiatiivi, mille eesmärgiks on olla „one-stop-shop“ avalikule sektorile, et katsetada ja prototüüpida avaliku sektori AI ja andmeteaduse lahendusi.  

Suurimaks kitsaskohaks on pikaajaline ja suuremahuline koostöö Eesti ettevõtetega. Ülikooli tasandil tegeleb innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory ettevõtetega, mis pakuvad huvi teaduskondades üle ülikooli (nagu näiteks Eesti Energia või Mainor Ülemiste). Teaduskonna tasemel tegeleme vahetu koostööga konkreetsete ettevõtetega. Selleks oleme välja töötanud ja rakendanud „enterpreneur-in-residence“ mudeli, kus ettevõtte-ülikooli koostöökogemusega ettevõtja/investor lähtub isiklikust positiivsest kogemusest ning oskab ülikoolidega koostööd ettevõtetele teadlasest enamasti paremini selgitada. Lisaks sellele pakuvad ettevõtluskoostöös tuge ettevõtluskoostöö spetsialist, praktika koordinaator, kommunikatsioonijuht ja administratiivjuht. 

IT-teaduskond peab ka oluliseks rahvusvahelist kontaktivõrgustikku. Välisrahastusega toetatud mastaapsed projektid (H2020 jms.) sünnivad teadlaste kontaktvõrgustike abil ning omavad selget seost teadlase kvaliteedi ja võrgustumisega: mida suurem on teadlase rahvusvaheline silmapaistvus, seda suurem on tema rahvusvaheliste projektide portfell.