Siim Sukles: poliitilistest lubadustest üksi tootmisliine ei sünni

Eesti suurendab 2026. aastal kaitsekulud 5,4 protsendini SKPst ning kaitse-eelarve kasvab 2,4 miljardi euroni. Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsleri Siim Suklese sõnul on esimene proovikivi see, kui kiiresti suudetakse lisaraha muuta varustuseks ja lahendusteks, mida saab päriselt toota, tarnida ja kasutada.

Suurem eelarve kasvatab esialgu sageli tellimuste järjekorda, mitte kohe kasutusvalmis kaitsevõimet.

Sukles peab 21. septembril Tallinnas toimuval Defence Innovation Day üritusel avasõnad. Defence Innovation Day avab Estonian Defence Weeki.

Rahast tootmiseni

Tootmisvõimsuse suurendamiseks vajavad ettevõtted kindlaid ja pikaajalisi tellimusi „Tööstus reageerib usaldusväärsele ja pikaajalisele nõudlusele eelkõige siis, kui seda kinnitavad konkreetsed hankelepingud,“ ütleb Sukles.

Ka sõlmitud lepingute puhul võtab tootmise laiendamine aega. Erikomponentide ja materjalide tarneajad võivad olla pikad ning samal ajal napib insenere, tehnikuid ja oskustöölisi. Ühe tarneahela lüli viibimine võib lükata edasi kogu süsteemi valmimise.

Seetõttu võib raha olla olemas enne, kui tööstus suudab tellimusi vajalikus mahus täita.

Sama küsimus puudutab Ermistusse rajatavat kaitsetööstusparki. Tegemist on Pärnumaale kavandatud tootmisalaga, kus hakatakse valmistama laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjale ja lõhkeainet ning kuhu riik rajab tootmiseks vajaliku põhitaristu. Selle põhitaristu jaoks on 2026. aasta kaitse-eelarves ette nähtud 38,2 miljonit eurot ning riigi koguinvesteering alasse ületab 50 miljonit eurot. Kokkulepped on sõlmitud nelja tootjaga.

„Kaitsetööstusparki tehtud investeeringute edu tuleks hinnata selle järgi, kas ettevõtted suudavad seal arendada tegelikele sõjalistele vajadustele vastavaid lahendusi, mitte üksnes rajatud taristu põhjal,“ ütleb Sukles.

Ettevõtted vajavad kliente ka väljaspool Eestit. Kohalik turg on liiga väike, et enamik kaitsetööstusettevõtteid saaks tegutseda ainult Eesti hangete toel. Juba praegu tuleb umbes 60 protsenti sektori tulust ekspordist.

Suurem kliendibaas võimaldab kasvatada tootmismahtu ja hoida töös võimekust, millele saab Eesti toetuda ka kriisi ajal. Seetõttu toetab ministeerium lisaks kohalikule teadus- ja arendustegevusele, tootearendusele ja tootmisele ka ettevõtete osalemist Euroopa projektides, rahvusvahelistes tarneahelates ja välisriikide hangetes.

Sõjalist kasutatavust tuleb tõestada

Kaitse-eelarve eesmärk on toetada igal aastal kaheksa kuni kümne uue kaitsetööstustoote arendamist ja katsetamist. Protsess algab Eesti kaitseväe kindlaks tehtud vajadusest.

Kaitsevägi, sealhulgas Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, annab eksperdihinnangu sellele, kas pakutav lahendus vastab tegelikule võimevajadusele.

Seejärel peab ettevõte näitama, kuidas toode toimib tegelikes kasutustingimustes. Suklese sõnul hinnatakse tehnilist küpsust, töökindlust, soovitud mõju, kasutusmugavust, hooldusvajadust ja kulutõhusust. Esitlused ja välikatsed aitavad selgitada, kas tehnoloogiat saab kaitseväes päriselt kasutada ning kas selle arendamisega tasub jätkata.

Eesti kaitsetööstuse kasvades hinnatakse ettevõtteid tootearenduse kõrval üha enam ka tootmise ja tarnimise järgi.

2026. aasta Ukraina abimeede pöörab varasemast rohkem tähelepanu Eesti tootmisvõimsusele ja tarnekindlusele. Huvi meetme vastu on korduvalt ületanud olemasoleva rahastuse. Suklese hinnangul näitab see, et Eestis on palju võimekaid ettevõtteid ja sõjalistele vajadustele vastavaid lahendusi.

Ettevõtted peavad samal ajal tõestama, et suudavad toota suuremas mahus, juhtida tarneahelaid ja pidada kinni kokkulepitud tähtaegadest.

Sukles tunnistab, et mõnel juhul vajab õigeaegne tarnimine veel parandamist. „Valmisolek ei tähenda ainult uuenduslikke lahendusi. Ettevõte peab olema ka usaldusväärne tarnija, kes suudab vajaliku kaitsevõime õigel ajal kohale toimetada,“ ütleb ta.

Toode võib katsetel hästi toimida, kuid selle praktiline väärtus jääb väikeseks, kui tootja ei suuda seda vajalikus koguses või õigeks ajaks tarnida.

Euroopa koostöö ja investeeringud

Eesti ettevõtted ja asutused osalevad 26 projektis, mis valiti välja Euroopa Kaitsefondi ehk EDFi viimases taotlusvoorus. Eesti osalejad juhivad kahte projekti, nende tööpakettide väärtus ületab 28 miljonit eurot ning kaitseministeerium kaasrahastab 12 projekti enam kui 1,5 miljoni euroga.

EDF toetab Euroopa riikide organisatsioonide ühist kaitsealast teadus- ja arendustegevust ning tootearendust.

Eesti osalejate jaoks seisneb kasu eelkõige ligipääsus rahvusvahelistele koostöövõrgustikele, suurematele kaitsetööstusettevõtetele ja tulevastele tarneahelatele. Ministeerium hindab, kas projekt tugineb Eesti senistele tugevustele, toetab oluliste kaitsevõimete arendamist ning parandab Eesti ettevõtete ja asutuste positsiooni tulevases koostöös.

Projekti tegelik väärtus väljendub tugevamates oskustes, püsivates partnerlussuhetes ning selgemates võimalustes jõuda tulevaste lepingute või tarneahelateni.

Kasvuks on vaja ka kapitali. SmartCapi hallatav kaitsefond saab investeerida ettevõttesse 500 000 kuni 10 miljonit eurot. SmartCapi osalus ei tohi ületada 49 protsenti ning investeerimisringi oodatakse ka sõltumatuid erainvestoreid.

Kaitsetööstuses on arendustsüklid pikad, hangete ajakava ebakindel ja tulevase nõudluse maht sageli raskesti prognoositav. See muudab erainvestorid ettevaatlikuks, eriti enne suuremate lepingute sõlmimist.

Riiklik investeering aitab jagada varajases etapis tekkivat riski ja kaasata täiendavat erakapitali. SmartCapi vähemusosalus ning erainvestorite kaasamine aitavad tagada, et ettevõtted lähtuvad turust ja avalik raha täiendab erakapitali.

Rahastusega saab toetada tootearendust, tootmisvõimsuse kasvatamist ja laienemist välisturgudele enne, kui ettevõtte tulud muutuvad stabiilseks.

Tehnoloogia peab oma hinda õigustama

Eesti kavatseb hoida kaitsekulud aastatel 2027–2029 vähemalt viie protsendi juures SKPst.

Suklese sõnul tuleb eelistada tehnoloogiaid, mis parandavad olukorrateadlikkust, kiirendavad otsustamist, suurendavad täpsust, automatiseerivad tööprotsesse ja aitavad olemasoleval personalil rohkem saavutada.

Nende väärtust hinnatakse praktiliste näitajate järgi. Oluline on see, kui suur mõju saavutatakse kulutatud raha eest, kas tootmismahtu saab kiiresti suurendada ning kui kiiresti on võimalik olemasolevat võimet asendada või laiendada.

Kokku annavad need üsna selge mõõdupuu. Hangetega peab kaasnema usaldusväärne nõudlus, tööstus peab suutma toota, kaitsevägi lahendust katsetada ja kasutada ning ettevõtted selle õigel ajal tarnida. Lõpptulemus peab olema tehtud kulutust väärt.

Suurem kaitse-eelarve annab Eestile rohkem võimalusi. Püsiva kaitsevõime loomine sõltub sellest, kui hästi suudetakse otsused ellu viia.

---

Defence Innovation Day toimub 21. septembril Tallinnas Kultuurikatlas. Osalemine on tasuta, kuid registreerimine on kohustuslik ja osalemine eeldab korraldaja kinnitust.

Üritust korraldavad Tehnopol ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu. Üritust toetab Kaitseministeerium. Ühe teemaploki ettevalmistamisse panustab Sparkup Tartu Teaduspark.