10.04.2024
Ettevõtluse ja teaduse lõimimise edukus tuleneb õigete meetmete kasutamisest
Innovatsiooniliidrite klubi üheks fookusvaldkonnaks on ettevõtete ja teadusasutuste vahelise koostöö arendamine ning seda teemat kogunesid liikmed arutama hooaja järjekordsele sündmusele 27. märtsil 2024. Teemale kohaselt toimusid sündmuse raames ka külastused TalTechi kolme laborisse.
Päeva jooksul anti põhjalik ülevaade ettevõtete ja teadlaste koostöövõimalustest, toodi mitmeid praktilisi näiteid ettevõtete kogemustest ja arutleti tulevikusuundade üle. Omalt poolt andsid ülevaate Eesti Teadusagentuuri (ETAG) esindajad Kaidi Rekker, Darja Matt ja Dr. Carmen Kivistik, ettevõtete esindajad Dr. Allan Hani (R8 Technologies), Hans Pajoma (Kerogen), Art Andresson (Krediidiregister), Dr. Andi Hektor (Gscan) ja TalTechi esindaja Ilmar Härg Altdorf. Päeva modereeris Dr. Jürgo Preden, Thinnect ja Thinfacility asutaja ja juht ning Innovatsiooniliidrite klubi värske nõukogu liige.
Innovatsiooniloomes on oluline omada visiooni ja selgeid eesmärke
Ürituse juhatas sisse Dr. Jürgo Preden, jagades oma kogemust ja perspektiive innovatsiooni ja teaduse toetamisest. Ta kirjeldas ennast pigem teadlasena kui ettevõtjana, ent möönis end olevat unikaalses positsioonis, mõistmaks mõlemat osapoolt.
Ta tõi mitmeid praktilisi näiteid ja kirjeldas, mida tähendab innovatsiooniloome ja kuidas täpsemalt sellesse teadust kaasata. Esmalt on oluline, et ettevõte on enda jaoks selgeks teinud eesmärgid, millisel ajendil soovitakse innovatsiooni luua, pidades silmas maailmas kehtivat state-of-the-art’i ja mõistes oma rolli selle edasi arendamises. “Ebaselged eesmärgid toovad ebaselged tulemused,” kirjeldas ta.
Preden tõi lisaks välja IKT evalveerimise raporti tulemustest positiivse asjaolu, et ettevõtted on innukad teadusasutustega koostööd tegema ning ka vastupidi, kuid vastuoluliselt on just teadlased skeptilised ettevõtetega koostöö alustamise osas. “Ettevõtetel on siinkohal oluline silmas pidada, et koostööd teeme siiski indiviididega, mitte abstraktsete organisatsioonidega – selleks tuleb leida need õiged koostöökohad,” sõnas Preden. Ta sõnas kokkuvõtlikult, et raporti tulemustes on positiivset ja on negatiivset, kuid tulevikuvaade on lootusrikas ja rõhutas, et ülioluline komponent koostööprojektide õnnestumises on tugev liider.
Kohalike meetmete kasutamine koostöö hüppelauana
Esitlusega jätkas Kaidi Rekker Eesti Teadusagentuurist, kes tutvustas osalistele sektoritevahelise mobiilsuse ehk SekMo meedet. Praktilises ettekandes tõi ta esmalt välja, et meetme eesmärgiks on tuua kokku kaks sektorit – ettevõtlus ja teadus – ja seeläbi tõsta teadusarenduse võimekust erasektoris ning edendada teadlaste suunamist ettevõtlusesse.
SekMo meede hõlmab kolme mobiilsusskeemi – kas ettevõte palkab eksperimentaalarendusprojekti või rakendusuuringu läbiviimiseks teadlase akadeemilisest sfäärist; ettevõtja ise suundub praktilisi teadmisi jagama akadeemilisse sfääri; või ettevõtja palkab doktorandi, kes teeb oma doktoritöö seotult ettevõtte teadus- ja arendusalase probleemiga. Viimane skeem võimaldab ka ettevõttes juba töötaval magistrikraadiga isikul minna teadmussiirdedoktorantuuri õppima. SekMo meede avanes 2023.a ning esimene taotlusvoor kestab pikendatult selle aasta oktoobri lõpuni, mistõttu Rekker julgustas huvitatud osalisi võimalust lähemalt uurima. Ta tõi välja kaks peamist võimalust leida ettevõttele sobiv teadlane – näiteks teadusasutuste koostöövõrgustikust Adapter või ETIS-est. Ühtlasi rõhutas ta, et toetust antakse nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga (tervis, digi, energia, puit, toit, maapõu, teisene toore ja jäätmed) seonduvale projektile. Meede kestab kuni aastani 2029 ja selle maht kokku on 29 miljonit.
Esitlusele järgnevalt kogunesid paneeldiskussiooniks ettevõtete (R8 Technologies, Kerogen ja Krediidiregister) esindajad, et arutleda oma kogemuste üle seoses SekMo meetme taotlemise ja rakendamisega. Panelistid nõustusid ühehäälselt, et taotlemise protsess oli sujuv ja ladus ning sealjuures ETAG-i poolt suurepäraselt toetatud. Nad jagasid kogemusest, et sobivate ning saadaval olevate teadlaste ring on Eestis tõepoolest kitsas, kuid õnneks siiski leidusid vajalikud spetsialistid. Kokkuvõtlikult julgustasid panelistid kindlasti meedet kasutama.
Rahvusvahelised võimalused teadustöö edendamiseks
ETAG-i poolt andis ülevaate Euroopa Horisondi võimalustest Darja Matt. Euroopa Horisont on raamprogramm, mis koondab endasse mitmeid erinevaid toetusmeetmeid. Struktuuri poolest on toetused jaotatud 3 samba vahel, kus esimeses on tippteadusele suunatud meetmed, teises erinevate fookusvaldkondade vahel jaotatud meetmed ning kolmandas innovatsioonile suunatud toetused.
Matt rõhutas, et toetused ei ole mõeldud ainult teadlastele, vaid sisuliselt igast meetmest on võimalik toetust taotleda ka ettevõtetel – koguni 34% ulatuses on toetatud just ettevõtteid. Eesti on seni saanud toetuseid 174 miljoni euro mahus ning eesmärk on toetada vähemalt 500 miljoni ulatuses kuni programmi lõpuni ehk 2027. aastani. Programmis on klassifitseeritud erinevat tüüpi projektid – teadusprojektid, koordineerivad ja toetavad projektid, innovatsiooniprojektid – ning võimalik on osaleda nii konsortsiumitena kui üksiktaotlejana. Taotlemisel on jällegi suureks toeks ETAG, kus spetsialiseerunud konsultandid aitavad idee valideerimise ja taotlemise protsessiga.
Oma kogemust Euroopa Horisondi meetme kasutamise kohta jagas GScan’i esindaja Dr. Andi Hektor. Ettevõte tegeleb kiirgusseadmete ja -tehnoloogia arendamisega, mida kasutatakse suurte objektide, nt sildade või ehitiste skaneerimiseks eesmärgiga kaardistada nende seisukorda. Ta tõi näite ühest projektist, kus ettevõte edukalt skaneeris Paldiskis asuvaid endisi tuuma-õppereaktoreid. Lisaks mainis ta, et neil on globaalselt töös mitmeid aktiivseid projekte ning mitmete jaoks on kasutatud ka erinevaid toetusmeetmeid, kuna Eesti ettevõtjatel endal reeglina rahastusvõimalusi vajalikus suurusjärgus ei ole. Ta rõhutas, et ettevõtete jaoks on teadusmahukas äris väga oluline eeskätt intellektuaalne omand ja toetusmeetmed on tänuväärne viis, mille abil selle kaitset finantseerida.
Hektor kirjeldas teaduskoostöö kõige keerulisema osana partnervõrgustiku tekitamist, eriti kaasates asutusi, kelle peamise töö hulka taoliste projektide kirjutamine ja toetuste taotlemine ei kuulu. Ta lisas, et sisu poolest on oluline taotlus hästi kirjutada ning selle jaoks võib julgelt pöörduda Eestis leiduvate spetsialistide poole, kes aitavad taotluse kõige paremas vormis koostada.
Tänu kontaktide loomisele on võimalik teha suuri samme
Jätkates rahvusvahelistes mõõtmetes, tegi ETAG-i poolt päeva viimase ettekande Dr. Carmen Kivistik, kes on asutuse esindaja Brüsselis. ETAG on Euroopa keskmes Eestit esindanud juba üle 10 aasta ja seeläbi aidanud oluliselt kaasa kahesuunalise teabevahetuse arendamisele Eesti ja Euroopa vahel, olles piltlikult sillaks Euroopa teadusruumi. Esindus teeb väga palju koostööd erinevate võrgustikega, osaledes üritustel ja pidevalt sünteesides uut infot, loomaks kontakte ja eeliseid kodus olevatele ettevõtetele ja teaduritele.
Esindus korraldab erinevate suunitlustega üritusi, mis on peamiselt võrgustumise eesmärkidel. Näiteks korraldatakse teemavaldkondade-spetsiifilisi üritusi – lähiajal toimuv süvatehnoloogiate võrgustumisüritus, juunikuus toimuv energiateemaline üritus ja mitmed muud. Sügisel on toimumas ka järgmine õppereisi formaat, mis sel korral kutsub osalema teaduspõhiseid IT-ettevõtteid, kes saavad reisi raames kohtuda tippspetsialistidega. Sealjuures on kogu tegevus osalejale täielikult kompenseeritud. Kivistik julgustas huvilisi lähemalt tutvuma kõikide võimalustega ETAG-i kodulehel.
Päeva lõpetava esitluse raames tutvustas TalTechi esindaja Ilmar Härg Altdorf ülikooli laboriteenuste kasutamise võimalusi ja demonstreeris selle jaoks kasutatavat otsingumootorit, mis on hõlbus töövahend teadustööle tõuke andmisel. TalTechis on üle 80 labori, millest enamik pakuvad teenuseid ka ettevõtetele. Ta mainis, et ülikooli poole saab pöörduda ka oma arenduskoostöö soovidega, kuna ülikool tervikuna on põnevatest koostööprojektidest alati huvitatud.
Ettekannete lõppedes oli huvilistel võimalik juhendatult külastada TalTechi biorobootika laborit.
