Kadri Tammai: lõppkasutaja ei peaks looma ettevõtte kaitsevaldkonna strateegiat

Tugeva tootega iduettevõte võib kaitseturul palju aega kaotada, kui ta räägib vale kasutajaga, kohandab lahendust iga vestluse järel või alustab testimist ilma selge teeta kasutuselevõtuni.

NATO DIANA regionaalne direktor Kadri Tammai räägib neist küsimustest septembris Tallinnas toimuval Defence Innovation Dayl. Tema sõnul peab ettevõte juba enne lõppkasutajaga kohtumist läbi mõtlema, kelle probleemi ta lahendab, mida lahendus kasutaja jaoks praktikas muudab, kuidas see toimib väljaspool ideaaltingimusi ning millist kliendirühma soovitakse esimesena teenida.

Kaitsevaldkonna jaoks arendamine algab enne esimest kohtumist

Iduettevõte ei pea alustama traditsioonilise kaitsetööstusettevõttena, kuid ta peab mõistma keskkonda, kus tema lahendus hakkab tööle.

„Ilus demonstratsioon ideaaltingimustes ei ole piisav,“ ütleb Tammai.

Enne NATO lõppkasutajaga kohtumist peaks ettevõte suutma selgelt selgitada, kelle probleemi ta lahendab, millist tulemust lahendus reaalses kasutuses annab ja miks on tema lähenemine praegusest alternatiivist parem. Sõltuvalt tehnoloogiast tuleb arvestada ka küberturvalisuse, koostalitlusvõime ja häiritud sidega. Samuti tuleb läbi mõelda lahenduse hooldus, tarneahela turvalisus ning kasutuselevõtu ja hilisema toe praktiline korraldus.

Kaitseturul on ajaraamid pikemad, otsustamisse on kaasatud mitu osapoolt ning valikud põhinevad katsetel ja tulemustel. Ettevõte peab kasutajatelt õppima, kuid vältima olukorda, kus iga vestluse järel sünnib uus erilahendus.

„Kõige olulisem on, et asutajad näeksid kaitsevaldkonda turuna, kus nad soovivad pikaajaliselt tegutseda, mitte üksnes toetuste allikana,“ ütleb Tammai. „Lõppkasutajad saavad aidata lahendust täpsustada, kuid nad ei peaks looma ettevõtte kaitsevaldkonna strateegiat.“

Selle strateegia juurde kuulub ka esimese kliendi valimine. Droonidega seotud lahendus võib huvi pakkuda kaitseväele, politseile, lennujaamadele, piirivalvele või elutähtsa taristu haldajatele, kuid nende kasutajate volitused, riskid ja tegutsemistingimused on erinevad.

Sõjalise positsiooni kaitseks loodud süsteem ei pruugi sobida lennujaamale, isegi kui mõlemad kasutajad tegelevad drooniohuga. Tammai soovitab alustada kasutajarühmast, kelle probleem on kõige selgem, vajadus kõige pakilisem ja tee kasutuselevõtuni kõige realistlikum.

„Suur teoreetiline turg on vähem väärtuslik kui üks selgelt määratletud kliendirühm, kellel on konkreetne vajadus.“

Esimese kasutusjuhu puhul tuleks määratleda, kes lahendust kasutab, millises keskkonnas, millise ohu vastu ja millist reageerimist on vaja. Samuti peab olema selge, kes on ostja. Selles keskkonnas kogutud tulemuste põhjal saab hiljem hinnata, millised lahenduse osad sobivad ka teistesse seotud kasutusvaldkondadesse.

Tugev komponent peab sobituma laiemasse süsteemi

Droonitõrje näitab hästi, miks tehniliselt tugev komponent ei pruugi veel moodustada kasutatavat võimet. Drooni tuvastamine, klassifitseerimine, häirimine ja tõrjumine on eri ülesanded. Kõik need peavad sobituma juhtimissüsteemide, teiste sensorite ja mõjutusvahendite, õiguslike volituste ning tegutsemisreeglitega.

Iduettevõte võib ühe osa sellest ahelast lahendada väga hästi, kuid peab mõistma, kuhu tema toode laiemas süsteemis paigutub ja mida on selle ümber vaja. Ettevõttel peab olema selge, kes andmed saab, kui kiiresti need kohale jõuavad ja millises vormingus neid edastatakse. Samuti tuleb teada, kas süsteem töötab koos olemasoleva varustusega, kuidas see toimib häiritud või piiratud side korral ning kas operaator saab väljundist aru ja usaldab seda piisavalt, et selle põhjal tegutseda.

Tammai ei eelda, et iga ettevõte ehitaks kogu süsteemi ise. Modulaarsed lahendused võivad olla väga väärtuslikud, kui need on algusest peale integreerimiseks loodud.

„Avatud liidesed, turvaline andmevahetus, selged tõendid toimivuse kohta ja koostalitlusvõime testimine on hädavajalikud.“

Mitme kasutaja puhul peab tehnoloogia looma ühise olukorrapildi

Mereseire ja merealuse taristu kaitse võivad eeldada, et mitu organisatsiooni töötavad sama info põhjal, kuigi nende ülesanded, andmestandardid, turvaklassifikatsioonid ja otsustusprotsessid on erinevad.

Sellises keskkonnas ei piisa ainult tehnilisest täpsusest. Iduettevõte peab näitama, et tema tehnoloogia aitab eri organisatsioonidel luua ühise ja usaldusväärse olukorrapildi. Sensori- või otsustustoe süsteem peab tõendama tuvastamise usaldusväärsust, valehäirete määra, andmete viiteaega ja toimimist piiratud side korral. Lisaks peab süsteem suutma vastu võtta infot olemasolevatest allikatest, anda väljundeid kasutatavates vormingutes ja säilitada andmete selge päritolu.

Ametiasutused peavad teadma, kust hoiatus tuli, kui kindel süsteem oma hinnangus on ja millist tegevust saadud info toetab. Seetõttu peab Tammai oluliseks, et tõendeid kogutaks mitme kasutajaga õppustel, mitte ainult ühe kliendi jaoks korraldatud demonstratsioonil.

„Tegelik test on see, kas erinevad ametiasutused suudavad tehnoloogiat koos kasutada, sündmust varem märgata, jõuda ühise arusaamani ja teha parema otsuse.“

Katsetamisel peab olema vastutaja ja kokku lepitud järgmine samm

Ka edukas kaitsetehnoloogia katsetus võib lõppeda ilma selge järgmise sammuta.

„Viimane takistus on harva ainult tehnoloogias,“ ütleb Tammai. „Sagedamini jõuab paljutõotav lahendus punkti, kus vaja on selgelt määratud vastutajat kaitseväes, ligipääsu realistlikule testimisele, integreerimist olemasolevate süsteemidega, selget teed hankeni ja rahastust pärast pilootprojekti. Tihti on üks või mitu neist elementidest puudu.“

NATO kiire kasutuselevõtu tegevuskava eesmärk on tuua uued tehnoloogiad liitlaste relvajõududesse enamasti 24 kuu jooksul. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb järgmised sammud läbi mõelda juba enne testimise algust.

Sõjaline kasutaja peab määratlema, mida edu praktikas tähendab. Ettevõte peab näitama, et lahendus töötab usaldusväärselt asjakohases keskkonnas, ning hankesüsteem peab olema valmis positiivse tulemuse korral tegutsema.

„Liiga paljud pilootprojektid lõpevad hea demonstratsiooniga, kuid kokkulepitud järgmist sammu ei ole,“ ütleb Tammai. „Keegi ei ole varem kokku leppinud, mis saab siis, kui tehnoloogia töötab.“

„Tee kasutuselevõtuni tuleb kavandada alguses, mitte alles pärast katset.“

Sama põhimõte kehtib koosarenduse puhul. Sõjalistel osalejatel peab olema selleks mandaat, aeg ja ressursid. Projektil peab olema selgelt määratud vastutaja, konkreetne probleem ning ligipääs asjakohastele kasutajatele ja testimiskeskkondadele.

Ka ettevõte peab teadma, millistes piirides tegutsetakse. Millistele andmetele on ligipääs? Millised turvanõuded kehtivad? Milliste süsteemidega peab toode ühilduma? Kes võib testi heaks kiita ning kes otsustab, kas tulemus on piisav, et edasi liikuda?

Ilma nende vastusteta võib koosarendus Tammai sõnul muutuda „huvitavate kohtumiste jadaks, mis ei muuda ei toodet ega sõjalist vajadust“.

Tema hinnangul toimib kõige paremini verstapostidel põhinev protsess, kus ettevõte ja kasutaja lepivad kokku kasutusjuhu, mõõdetavad tulemused, testimistingimused ja otsustuskohad. Nii on mõlemale poolele selge, mis toimub pärast iga etappi, ning iduettevõte ei pea lõputult kohandama lahendust kasutajale, kellel puudub tegelik võimalus seda kasutusele võtta.

„Kasutuselevõttu ei saavutata standardeid alandades. Tulemuseni jõutakse siis, kui usaldusväärsed otsused tehakse kiiremini ja olemas on võimalus nende põhjal tegutseda.“

Usaldus tekib järjepideva tootmis- ja tarnevõime kaudu

Tugevast tehnoloogiast üksi ei piisa, et suurem liitlane arvestaks ettevõttega oma pikaajalistes tootmis- ja tarneplaanides. Ettevõte peab suutma tarnida turvaliselt, korduvalt ja vajalikus mahus.

See eeldab usutavat tootmisplaani, kvaliteedikontrolli, usaldusväärseid tarnijaid, kontrolli toote versioonide ja konfiguratsiooni üle ning tuge kogu toote kasutusea jooksul. Ettevõte peab mõistma ka sertifitseerimist, ekspordikontrolli ja küberturvalisust. Lisaks vajab ta piisavat rahalist ja juhtimisvõimekust, et kasvada kvaliteeti kaotamata.

„Suurema liitlase jaoks on tööstuspartnerlus eelkõige usalduse küsimus,“ ütleb Tammai.

Ettevõte peab suutma pidada kinni tähtaegadest ja esitada selgeid toimivusandmeid. Toode peab sobituma liitlase olemasolevatesse süsteemidesse ja logistikasse. Vajaduse korral peab ettevõte olema valmis tootma kohapeal või teadmisi üle andma ning jätkama tarneid ka siis, kui nõudlus kasvab ja tarneahelad satuvad surve alla.

„Iduettevõttest saab strateegiline tarnija siis, kui ettevõte on piisavalt usaldusväärne, et temaga arvestatakse juba planeerimisel, mitte ainult demonstratsioonidel.“

Püsivad struktuurid loovad järjepidevuse

Üksikud eestvedajad võivad projektidele palju hoogu anda, kuid nad võivad vahetada ametikohta, minna lähetusse või kaotada aja, mida töö jätkamiseks vaja on. Tammai sõnul aitab püsiv struktuur, näiteks Eesti kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, säilitada teadmised, siduda katsetamise väeloomega ja hoida paljutõotavad projektid töös.

Defence Innovation Dayl peab ettekande ka tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem major Ivo Peets.

Tööstuse jaoks loob selline struktuur kaitseväega järjepidevama koostöökanali. Ettevõtted saavad paremini aru, kust vajadused pärinevad, kuidas katsetusi prioriseeritakse, milliseid tulemusi oodatakse ja kes teeb pärast testimist järgmise otsuse.

Kaitseväel on lihtsam lahendusi võrrelda, varasematest katsetustest saadud õppetunde kasutada ning lähtuda üksikute tehnoloogiate asemel tegelikest puudujääkidest. Samuti saab katsetamise siduda doktriini, väljaõppe, hangete, integratsiooni ja väeloomega.

Liitlaste tasandil võivad sellised riiklikud struktuurid anda selgemaid signaale tegelike vajaduste kohta, jagada testimisel kinnitust saanud õppetunde ning selgitada, millistes tingimustes tehnoloogia töötas ja millist eesmärki see täitis.

Rapid Adoption Service lühendab teed vajadusest koostööni

NATO DIANA Rapid Adoption Service ehk RAS ühendab liitlase selgelt sõnastatud vajaduse DIANA portfelli kuuluva ettevõttega. Esimene selle teenuse raames sõlmitud teadus- ja arendusleping kuulutati välja 2026. aasta aprillis ning see viis kokku Kanada kaitsevaldkonna teadus- ja arendusorganisatsiooni ning Ühendkuningriigi merealuse robootika ettevõtte HonuWorx.

Tammai peab RASi üheks DIANA olulisemaks uueks viisiks, kuidas lahendused kiiremini kasutusse viia.

„Kui liitlane on oma vajaduse selgelt sõnastanud, saab DIANA liikuda sellelt vajaduselt meie portfelli kuuluva innovaatilise ettevõttega lepingu sõlmimiseni mõne nädalaga.“

See võimaldab sõjalistel kasutajatel alustada koostööd ettevõttega ajal, mil vajadus on endiselt aktuaalne. Ettevõte saab omakorda konkreetse probleemi, mille alusel oma tehnoloogiat testida ja edasi arendada. Teenus loob korduvkasutatava raamistiku, mis aitab ühendada liitlaste vajadused sobivate ettevõtetega ning koguda infot hilisemate kasutuselevõtuotsuste jaoks.

Millest oleks näha tegelikku muutust?

Tammai hinnangul oleks kõige olulisem muutus see, kui edukale testile järgneks ka rahastatud järgmine samm. Operatiivüksused peaksid saama uusi tehnoloogiaid katsetada ilma iga kord uut protsessi läbimata ning hankemeeskonnad tuleks kaasata piisavalt vara, et prototüübist oleks võimalik jõuda lepinguni.

Muutusest annaks märku ka liitlaste tihedam koostöö ühiste vajaduste sõnastamisel, selle asemel et sarnaseid tehnoloogiaid eraldi pilootprojektides katsetada. Ettevõtete puhul oleksid kõige selgemad märgid korduvkliendid, tootmistellimused ning lahenduste jõudmine õppustele, väestruktuuridesse või võimearendusplaanidesse. Lõppkasutajate jaoks tähendaks see, et innovatsiooniga tegelemine kuulub võimearenduse juurde ega jää lisakohustuseks põhitöö kõrval.

Kõige selgem märk oleks see, kui organisatsioonid suudaksid vajadusi täpselt sõnastada, lahendusi kiiresti testida, riske teadlikult juhtida ning tulemuste põhjal otsustada, millised projektid lõpetada ja millistega edasi minna.

Kadri Tammai osaleb Defence Innovation Day arutelus „Dual-Use in Action: From Civilian Innovation to Defence Capability“. Koos temaga astuvad lavale Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja Kelluu tegevjuht Janne Hietala. Arutelu juhib ajakirjanik Kaur Maran.

Defence Innovation Day toimub 21. septembril Tallinnas Kultuurikatlas ning avab Estonian Defence Weeki. Osalemine on tasuta, kuid registreerimine on kohustuslik ja osalemine eeldab korraldajate kinnitust.

---

Üritust korraldavad Tehnopol ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu. Üritust toetab Kaitseministeerium. Ühe temaatilise ploki kujundamisse panustab Sparkup Tartu Teaduspark.

Fotod järjekorras: Michael Guichard, NATO DIANA, Eiko Lainjärv