Kuidas jõuab hea tehnoloogia sõdurini? Vaadake mundrikandjate poole

Defence Innovation Day 2026 tõi 21. septembril Tallinna Kultuurikatlasse ligi 900 inimest 42 riigist. Päeva jooksul astus lavale üle 30 esineja ning näitusealal tutvustas oma lahendusi 15 ettevõtet ja organisatsiooni. Väga erinevad arutelud jõudsid ikka sama praktilise küsimuseni: kuidas lühendada teekonda tegelikust vajadusest lahenduseni, mida saab päriselt kasutusele võtta?

Tehnopoli korraldatud teine Defence Innovation Day avas Estonian Defence Week 2026 programmi. Kultuurikatlasse kogunesid kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lõppkasutajad, idu- ja suuremad kaitsetööstusettevõtted, investorid, teadlased, avaliku sektori esindajad ning kriisivalmiduse ja elutähtsa taristu spetsialistid.

Päeva avas Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles, kes rääkis Eesti panusest kaitseinnovatsiooni ning vajadusest valmistuda tulevasteks konfliktideks juba praegu. Tehnopol Kiirendi ja NATO DIANA Eesti kiirendi juht Anne-Liisa Elbrecht selgitas, miks Tehnopol tõi Defence Innovation Day tagasi ka teist aastat ning miks on praeguses julgeolekuolukorras vaja senisest tihedamat koostööd ettevõtete, lõppkasutajate, avaliku sektori, investorite ja rahvusvaheliste partnerite vahel.

Edukas test on alles algus

Eesti kaitseväe väeloome juhatuse ülem major Ivo Peets keskendus oma ettekandes küsimusele, mis saab paljulubavast tehnoloogiast pärast seda, kui see jõuab sõjalise organisatsioonini. Uue lahenduse kasutuselevõtt sõltub inimeste ja väljaõppe kõrval sellest, kuidas tehnoloogia olemasolevate süsteemidega kokku sobib, kuidas seda logistiliselt toetada ja töös hoida ning kelle vastutusalasse jäävad vajalikud otsused.

Ühe näitena rääkis Peets katsetustest, kus ettevõtted töötasid oma lahendustega konkreetsete üksuste juures üle kahe nädala. Selline formaat andis sõduritele ja arendajatele aega uusi kasutusviise proovida, tehnoloogiat täiustada ning tegeliku kogemuse põhjal täpsustada ka sõjalist vajadust. Pikem koostöö annab infot, mida lühikese demonstratsiooniga ei saa. Nii selgub, kuidas lahendus päris tegevusoludesse sobitub, mida tuleb selle kasutamiseks muuta ning kas esialgne nõue kirjeldab üldse õigesti probleemi, mida lahendada püütakse.

Peets puudutas ka riikide erinevaid kaitsehankesüsteeme. Uuele turule minev ettevõte peab aru saama, kes määratleb seal sõjalise vajaduse, kes otsustab ressursside üle ning kelle käes on hange.

Eestis on need ülesanded jagatud Kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vahel. Kaitsevägi sõnastab vajaduse ja hindab lahenduse sõjalist kasutatavust, samal ajal kui hankimine, tarnija valik ja lepingute sõlmimine on eraldiseisvad otsused.

Teekond katsetusest tegeliku kasutuseni oli keskne ka paneelis Dual-Use in Action: From Civilian Innovation to Defence Capability. NATO DIANA piirkonnajuht Kadri Tammai tõi välja, et Euroopas on olemas nii kapital, poliitiline valmisolek kui ka järjest rohkem kaitsevaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid, ent edukast eksperimendist suurema hankeni ja laialdasema kasutuselevõtuni jõudmiseks puudub sageli veel selge tee.

Tammai sõnul on praktilisest vaatenurgast tähtsam see, kas tehnoloogia lahendab päris probleemi, kui see, kas ettevõte nimetab oma toodet kaheotstarbeliseks, kaitsevaldkonnale suunatuks või ainult kaitseotstarbeliseks. „Kui tehnoloogia lahendab probleemi, siis on see oluline.“

Kelluu tegevjuht Janne Hietala tõi arutellu oma ettevõtte kogemuse. Kelluu alustas tsiviilkasutuseks loodud pikaajalise autonoomse õhuseire tehnoloogiaga, läbis NATO DIANA programmi, kaasas NATO innovatsioonifondi juhitud investeeringu ning kohandas lahenduse seireülesanneteks.

Eesti diviisi tehnoloogiainnovatsiooni juht Jaak Kalja tõi kõrvale sõduri vaate. Lõpuks loeb kõige praktilisem küsimus: kas tehnoloogia aitab üksusel oma ülesannet paremini täita.

“What Does Success Look Like in Defence Tech?” paneelis osalesid UP Catalysti tegevjuht Rait Maasikas, Frankenburg Technologiesi juhatuse liige Veiko-Vello Palm ja Quantum Systemsi CRO Martin Karkour. Arutelu keskendus sellele, mida tähendab edu kaitsetehnoloogiaettevõtte jaoks siis, kui lahendus liigub varasest arendusest laiema kasutuse ja skaleerimiseni.

Ukraina on arendustempo ümber kujundanud

Euroopa Komisjoni programmijuht ja ELi kaitseinnovatsiooni büroo tegevust Kiievis juhtiv Martin Jõesaar näitas oma ettekandes Innovation Wins Wars, But Only If It Reaches the Battlefield, milline on teekond rindel tekkinud vajadusest reaalselt kasutatava lahenduseni. See algab vajaduse sõnastamisest ning liigub edasi tehniliste nõuete, arenduse, testimise ja valideerimise kaudu tootmise ning lepinguteni. Iga etapp mõjutab seda, kui kiiresti jõuab uus lahendus kasutajani.

Jõesaar kutsus Euroopa relvajõude hindama oma kogemust väga konkreetsete küsimuste kaudu. Kui palju FPV-droone on üksused viimase kuue kuu jooksul päriselt kasutanud? Kui palju fiiberoptilisi droone või droonitõrje-interseptoreid? Tehnoloogia olemasolu ja selle tegelik kasutuskogemus on kaks eri asja.

Küsimuste ja vastuste voorus kirjeldas ta Ukrainas kujunenud mudelit, kus ettevõtted saadavad oma lahendused rindele, saavad kasutajatelt tagasisidet ning viivad täiustatud versioonid kiiresti uuesti kasutusse. See saab toimida ainult siis, kui arendajad ja sõjalised kasutajad suhtlevad piisavalt tihedalt ning lahinguväljal ilmnenud probleemid jõuavad kiiresti tagasi arendusse. Väga varajases faasis ettevõtetel soovitas Jõesaar alustada oma riigi kaitseasutustest ja innovatsiooniprogrammidest. Nii saab kõigepealt selgeks, kas tehnoloogiale leidub tegelik kasutaja ja vajadus, enne kui hakatakse vaatama suuremate Euroopa rahastusvõimaluste poole.

Kui temalt küsiti, kust neid esimesi kasutajaid leida, oli vastus lühike: „Vaadake mundrikandjate poole.“

Jõesaar tutvustas ka järgmisteks arenguetappideks mõeldud Euroopa võimalusi, nende seas BraveTechEU-d, kavandatavat AGILE programmi, Euroopa kaitsetööstuse programmi EDIP ning Euroopa Innovatsiooninõukogu uusi rahastusvõimalusi kaheotstarbelistele ja kaitsetehnoloogiatele.

Järgnenud Ukraina-teemaline paneel läks edasi praktiliste küsimustega, millega ettevõtted Ukraina kaitseturule sisenedes kokku puutuvad. Arutelus osalesid ARMOR SYSTEMSi tegevjuht Oleksii Havrysh, Ark Roboticsi tehnoloogiajuht Martin Appo ning Ukraina relvajõudude erioperatsioonide väejuhatuse esindaja, kelle nime teadlikult ei avalikustatud. Vestlust juhtis Anastasiia Ostrovska.

Appo rääkis Ark Roboticsi tegevuse ülesehitamisest Ukrainas ning rõhutas kohalike inimeste palkamise tähtsust. Püsiv kohalolek annab parema arusaama kohalikust keskkonnast, aitab luua usalduslikke suhteid ning viib ettevõtte kiiremini nende probleemideni, mida tehnoloogiaga päriselt lahendada tuleb.

Ukraina turule minek eeldab seega kohapealse teadmise ja võime ülesehitamist, mitte üksnes üksikuid visiite või katsetusi.

Kiire tagasiside annab ettevõttele eelise

TEKEVERi kaasasutaja ja tegevjuht Ricardo Mendes tutvustas ettevõtte autonoomsete süsteemide arengut tsiviilseirest kaitsevaldkonna missioonideni. Ettevõtte andmetel on TEKEVERi süsteemid teinud Ukrainas üle 50 000 lennutunni ja tuhandeid missioone ning alates 2022. aastast on rindelt saadud tagasiside põhjal tehtud toodetes üle saja järkjärgulise muudatuse.

Samu õppetunde rakendab TEKEVER nüüd riikides, kus tuleb arvestada rahuaegsete regulatsioonide, tavapäraste hankemenetluste ja suuremahulise tootmise nõuetega. Ettevõtte ülesanne on säilitada kiire arendustempo, kuid ühendada see tootmisvõimekuse, regulatiivsete nõuete täitmise ja riikide jaoks olulise tehnoloogilise sõltumatusega.

Mendes tõi näiteks TEKEVERi viieaastase, 400 miljoni naela suuruse investeerimisprogrammi Ühendkuningriigis, mille keskmes on tehisintellekt, autonoomia ja riigi enda kaitsevõime tugevdamine. Plaani järgi luuakse üle tuhande kõrget kvalifikatsiooni nõudva töökoha. See annab aimu tööstuslikust mahust, mida on vaja siis, kui lahinguväljal testitud tehnoloogia peab jõudma suuremasse tootmisse.

Mark Miller UFORCE’ist tutvustas merel, õhus ja maismaal kasutatavaid mehitamata süsteeme, droonitõrje-interseptoreid ning SICH-i juhtimis- ja kontrolliplatvormi ühendavat tervikut. UFORCE’i enda andmetel on ettevõtte süsteeme kasutatud enam kui 250 000 lahingumissioonil.

Miller rääkis ka Ukrainas kasutatavast lahinguvälja punktisüsteemist, mille kaudu kogutakse jooksvalt infot selle kohta, millised süsteemid päris lahinguoludes tulemusi annavad. Hästi toimivad lahendused võivad jõuda rohkemate üksusteni, mis omakorda annab juurde kasutusandmeid ning käivitab järgmise arendusringi.

Selline mudel mõjutab lisaks tootearendusele ka väljaõpet ja hankeid. Õppused peavad looma võimalikult realistlikud tingimused, ettevõtetel peab olema järjepidev ligipääs sõjalistele kasutajatele ning organisatsioonid peavad olema valmis lahendust, kasutusviisi või esialgseid nõudeid muutma, kui tegelik kogemus selleks põhjust annab.

Arendustempo sõltub suuresti sellest, kui kiiresti liigub info probleemist inimeseni, kes saab midagi muuta. Mida lühem on tagasisidering, seda kiiremini jõuavad kasutuskogemusest saadud õppetunnid järgmisse versiooni.

Parem olukorrapilt sünnib ühendatud süsteemidest

Piirijulgeoleku paneel tõi arutellu teistsuguse tegevuskeskkonna. Vestluses Security at our doorstep: tech to protect our borders from Andalusia to Lapland osalesid Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, Frontexi esindaja Darek Saunders, DELAIRi kaitse- ja rahvusvaheliste suhete nõunik brigaadikindral Jean-Luc Daroux ning Cybernetica tegevjuht Oliver Väärtnõu.

Üheks keskseks küsimuseks kujunes juba olemasoleva info hulk. Kaamerad, radarid, droonid ja teised sensorid võivad koguda tohutul hulgal andmeid, kuid piirivalvuril on vaja neist terviklikku olukorrapilti, mis aitaks kiiresti mõista, millele tähelepanu pöörata ja kuidas reageerida.

Seepärast on füüsiliste sensorite kõrval sama tähtsad pilditöötlus, eri allikatest tuleva info ühendamine ja otsustustugi. Andmetest tekib väärtus alles siis, kui neid saab otsustamisel kasutada.

Sparkup Tartu Teaduspargi kaasabil valminud ümarlauas Eyes Above, Machines Below osalesid ICEYE John Kent, Vig-Sec Drone’i tegevjuht Rubén Gil Fontán ning Eesti õhuväe õhuseiredivisjoni ülem kolonelleitnant Tõnis Pärn. Arutelu sidus omavahel satelliitidelt saadava olukorrainfo, mehitamata süsteemid ja õhuseire vajadused. Fookuses oli see, kuidas eri tehnoloogiad ja andmeallikad saavad koos anda kasutajale võimalikult tervikliku pildi toimuvast.

Pitchid ja näituseala lahendavad erinevaid probleeme

Pealaval astus üles neli NATO DIANA ettevõtet: SkyFi, DATAMBIT, IS-Wireless ja Spacedrip. Igal ettevõttel oli kolm minutit oma lahenduse tutvustamiseks ning sellele järgnesid küsimused In-Q-Teli Gabrielle Chefitz Dunnilt, Eesti kaitseväe väeloome juhatuse operatsioonide direktorilt Hugo Urblalt ja DELAIRi kaitse- ja rahvusvaheliste suhete nõunikult brigaadikindral Jean-Luc Daroux’lt.

Kolm neljast ettevõttest olid varem läbinud Tehnopoli ja Sparkup Tartu Teaduspargi juhitud NATO DIANA Eesti kiirendi. Nende lahendused ulatusid georuumilisest luureinfost ja info autentsuse kontrollist vastupidava side ning veevarustuse korraldamiseni.

Kultuurikatla näitusealal osales 15 ettevõtet ja organisatsiooni: Arx Arcenda, Corvus Intelligence, DATAMBIT, DoD Solution, Euroopa Innovatsiooninõukogu, Glazer Technologies, GPO Drones, IS-Wireless, Praesidium Defence, SkyFi, Skypiercer Systems, Sonic Dynamics, Thistle, Vidar Systems ja Zmiyar.

Nende tehnoloogiad ulatusid GPS-ist sõltumatust drooninavigatsioonist, autonoomsest sihtmärkide tuvastamisest ja FPV-drooni tõrjest juhtimis- ja luuretarkvara, privaatsete 5G- ja 6G-võrkude, satelliitluure, passiivse akustilise tuvastuse ning mehitamata maismaasõidukite autonoomiani. Euroopa Innovatsiooninõukogu lisas tehnoloogiate kõrvale rahastuse vaate, tutvustades muu hulgas EIC STEP Scale Up Defence’i võimalusi.

Näituseala andis võimaluse laval alanud vestlusi jätkata otse ettevõtete ja nende lahenduste juures. Samas ruumis olid esindatud nii riistvara, tarkvara, luure, side ja logistika kui ka investeeringud.

Heast tehnoloogiast peab saama kasutatav lahendus

Päeva jooksul kordus üks väga praktiline õppetund: arendajate, kasutajate ja otsustajate koostöö peab kestma ka pärast esimest edukat katset. Päris kasutus näitab lisaks tehnoloogia enda puudustele sageli kätte ka selle, mida tuleb muuta nõuetes, väljaõppes, logistikas, liidestes, hangetes või tootmises.

Siin jätkub ka Tehnopoli töö pärast konverentsi lõppu. NATO DIANA Eesti kiirendi, Defence Business Labi, EUDISega seotud tegevuste ning küberturvalisuse, tehisintellekti ja süvatehnoloogia kiirendiprogrammide kaudu aitab Tehnopol ettevõtetel jätkata koostööd lõppkasutajate, avaliku sektori, investorite ja rahvusvaheliste partneritega.

Defence Innovation Day korraldasid Tehnopol ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu. Üritust toetas Kaitseministeerium. Üks temaatiline programmiplokk valmis koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga.

Fotod: Eiko Lainjärv