04.03.2019
Mida sügavam on puue, seda rohkem on inimesele vaja tehnoloogiat. Tehnoloogia teeb vabaks, ühiskonnas teistega võrdsemaks!
Helpificu näol on tegemist „ükssarvikuga” – erilise ja omapärase organisatsiooniga (nn. impact ettevõtte, sotsiaalse ettevõttega), mis sai alguse 4,5 aastat tagasi. Aastate jooksul on Helpific pakkunud väljakutseid ka arengusse kaasatud mentoritele, sest erivajadusega inimestele suunatud platvormi arendamine on võrreldes teiste valdkondadega (näiteks mängude arendamine) keerulisem ja seeläbi aeglasem.
Tallinna Ülikooli õppejõud ja Helpificu kaasasutaja Zsolt Bugarszki on kolme aasta jooksul uurinud Helpificu platvormi arengulugu neljas riigis: lisaks Eestile veel Hungaris, Ukrainas ja Horvaatias. Uurimustöö käigus selgus, et Helpificu iseloomustavad kolm olulist märksõna: paindlikkus, hõivatus (sidemed võivad olla üle kogu maailma), jätkusuutlikkus (sidemed püsivad tänu võrgustikule). Tegemist on jagamismajandusega, mis tugineb sotsiaalsele kapitalile. Helpificu asutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi on öelnud, et tegemist on organisatsiooniga, mis avaldub mõju sotsiaalsetele suhetele.
Praeguse seisuga on end kasutajaks registreerinud ligi 8000 inimest (Eestis ca 5000, peamiselt Tallinnast ja selle lähiümbrusest, Harjumaalt). Nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, 60% aktiivsetest kasutajatest õnnestub abi leida pärast kahe kuni viie sõnumi vahetamist.
Inimesed vajavad valdavalt personaalset abistamist, tuge majapidamistöödes, hariduse või transpordiga seotud küsimustes. Kõige edukamad on Helpificu veebiplatvormis need inimesed, kes vajavad igapäevaselt abi ja kasutavad Helpificu aktiivselt. Nende ümber koondub toetav tugivõrgustik, mis koosneb 4-15 inimesest. Uuring näitab sedagi, et Helpificu platvormil tekivad vastastikku abistavad suhted. Näiteks üks ungarlanna vajab abi transpordiga, olles omalt poolt valmis pakkuma saksa keele õpetamist.
Uurimustööst selgub sedagi, et erivajadusega inimesed on võrreldes sotsiaalhoolekandetöötajatega interneti kasutamises enesekindlamad ja aktiivsemad. Huvitaval kombel ei ole sotsiaaltöötajad uudsetest lahendustest just üleliia vaimustuses, näiteks ei soovi nad kasutada mobiiltelefonis olevat rakendust, vaid eelistavad traditsioonilisi lahendusi, näiteks kontoris olevaid arvuteid.
Tänaseks tegutseb Helpific seitsmes riigis, lisandunud on Saksamaa, Rumeenia, Holland ja Suurbritannia. Igas riigis on omad eripärad. Eesti eeliseks on innovaatiline ettevõtluskeskkond, kus saab teha enamjaolt, mida iganes soovid. Ometi võib siin jääda vajaka finantsilisest toetusest. Saksamaal tuleb arvestada suurema reeglistikuga, et selline ettevõte saab üldse tegutseda.
Vestlusringis teemal „Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused” osalevad sotsiaalpoliitika ekspert ja Helpificu kaasasutaja Zsolt Bugarszki, sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantslerRait Kuuse, MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu juhatuse esimees Villu Urban, Tallinna Teaduspark Tehnopol SA tegevjuht Jaak Raie ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaubanduse ja teenuste talituse peaspetsialist Cristman Roos, kes kandis ka tõlgi rolli.
„Kuhu on teel sotsiaalhoolekanne?” küsib asekantsler Rait Kuuse. Ta nendib, et Eestis on tugev usk traditsioonilistesse lahendustesse, teiselt poolt on tõusuteel aga ka innovaatilised ideed ja nende elluviimine. Ta toob välja olulise punkti – oluline on rääkida üleüldisest elukeskkonna innovatsioonist, mis on suunatud kõikidele inimestele ning mis ei lähtu pelgalt erivajadustest.
Tehnopol AS-i tegevjuht Jaak Raie peab lisaks tehnoloogilise innovatsiooni kasumlikkusele oluliseks inimlikku mõõdet. Tehnoloogiline muudatus võetakse kasutusele siis, kui see on õige. „Teatud otsast tuleb minema hakata. Kui ei katseta, siis kohe kindlasti ei jõua kuskile,” ütleb ta.
Tallinna Liikumispuudega Inimeste Liidu esimees Villu Urban: „Mida sügavam on puue, seda rohkem on inimesele vaja tehnoloogiat. Tehnoloogia teeb meid vabaks, ühiskonnas teistega võrdsemaks.” Lihtsa näitena toob ta välja e-valimised.
Moderaator Tom Rüütel viskab vahele väikese huumorinoodi: ”Ma sooviksin minna valimisboksi, kuid sinna peaksin minema koos oma isikliku abistajaga. Ma olen sunnitud eelhääletama.”
