Energeetikasektor liigub globaalselt üha kiiremate sammudega digitaliseerituse poole ning aina enam kasvab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate osakaal. Üle maailma on märgata kolme suuremat trendi. Esiteks taastuvenergia üha aktiivsem kasutamine ja energiasüsteemi integreerimine. Teiseks energiasäästmine, süsteemides ja protsessides efektiivsuse tõstmine. Kolmandaks tarbija aktiivsem osalemine turul, mis koos taastuvenergia osakaalu suurenemisega toob endaga kaasa hajustootmise, mikrosüsteemide ja salvestustehnoloogiate olulisuse kasvu.
Nendele arengutele on ühelt poolt hoogu andnud ülemaailmne Pariisi kliimalepe CO2 õhkupaiskamise vähendamiseks, sealhulgas Euroopa Liidu keskkonnasäästev energiapoliitika ning mõistagi nende eesmärkidega kaasnev investorite valmidus sektorisse panustada. Teisalt on seda kõike soodustanud ka üldine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiire arengutempo. Mis aga peamine, üha olulisemaks on muutunud kõikide nende arengute taustal tarbija, tema aktiivne osalemine turul, võit ja kasu. Erinevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevad asjade interneti (Internet of Things, IoT) lahendused annavad võimaluse monitoorida, visualiseerida ja selle tulemusel ka reaalajas inimestel oma energiatarbimist targemalt juhtida.
Nii on laias maailmas ringi vaadates üha argipäevasemaks muutunud tarkade monitoride või kaugjuhtimissüsteemide kõrval ka nn tervikkontseptsioonid. Smart City erinevad lahendused suurandmete kogumiseks ja töötlemiseks ning IoT on tekitanud uuel tasemel, iga elaniku huvidega arvestava elukeskkonna. Olgu selleks päikesepaneelidega teed Hollandis või näiteks täiesti uute megalinnade ehitamisel juba projekteerimisfaasist peale targa linna kontseptsioonidega arvestamine Hiinas ja Saudi Araabias. Sealsed tehnoloogiaettevõtted, energiatootjad ning linn rajavad üheskoos lahendusi, mis loovad energiasäästu ja rohelise elukeskkonna.
Smart City kõrval on selgelt eristunud ka Smart Grid ehk tarkvõrgu kontseptsioon. Tarkvõrk ühendab eluhooned, äri- ja tööstuspargid, sõidukid, energiatootjad, taristu, energiasalvestuse ning lõpptarbijad läbi nutikate energiateenuste pakkumise ja selleks vajaliku turukeskkonna loomise.
Ka meie ettevõtjate pilgud on üha rohkem pööratud energeetikasse. Seadmete nutikaks muutumine kodudes ja väliskeskkonnas, ärihoonetes, tööstuses ja ka riigi tasemel ei ole enam mingi haruldus. Targad termostaadid, valgustid, rulood, kliima- ja küttesüsteemid on juba ammu reaalsed tooted, mida igaüks saab endale soetada. Targad tänavavalgustid tänavatel või tarbimisjuhtimissüsteemid kodus, ärihoones, tööstuses koos nutikate sensorite, kontrollerite ja täituritega on samuti levinud. Kõikidel nendel seadmetel poleks aga väärtust, kui poleks teenuseid, mis võimaldavad seadmete kaudu tohutul hulgal kogutavaid andmeid töödelda ja seeläbi kasutajale lisaväärtust luua näiteks tarbimise juhtimiseks või energiavõrgu paindlikkuse tõstmiseks.
Eesti ettevõtetest on ennast tõestanud ja Ameerika turule sisenenud Teaduspargis Tehnopol asuv Thinnect, kes pakub tarkvara erinevate seadmete ühendamiseks. Thinnecti baastehnoloogaist on välja kasvanud nutikaid piirivalvesensoreid ja teiste raskesti ligipääsetavate asukohtade jälgimisseadmeid tootev ettevõte Defendec ning tarku tänavavalgusteid tootev Cityntel. Mainimata ei saa jätta ka teist Tehnopoli rohetehnoloogia valdkonna ettevõtet Skeleton Technologies, kes on Euroopa turuliider superkondensaatoritel põhinevas energiasalvestuses ning on tootmiseks kaasanud juba mitmeid suuri investeeringuid.
Loetelu võiks veel jätkata pikalt, näiteks börsihinda jälgivaid elektrilise põrandakütte termostaate tootev Smart Load Solutions, tarbimise juhtimise ja tarbijate agregeerimise teenust Soomes pakkuv Sympower, üle maailma kliima- ja küttesüsteemide kaugjuhtimise lahendusi eksportiv Airpatrol, tarbimise juhtimise teenust Eesti turul arendav Energia Juhtimiskeskus, ärihoonete energiatarbimise monitooringut pakkuv AU Energiateenus jne.
Kes on aga Ajujahi TOP 30-sse pääsenud PowerUp Fuel Cells, SmartVent ja StepCharge loe täismahus artiklist Delfi ärilehest või aadressil www.ajujaht.ee
(Allikas: arileht.delfi.ee; Foto: Kaija Valdmaa. Ajujaht)
