Tuleviku luure ei mahu enam ühte lennukisse

Luure ja seire liiguvad suuremate autonoomsete süsteemide võrgustike suunas. Eesmärk on hoida infokogumine töös ka siis, kui osa sensoreid lakkab töötamast, nende tööd häiritakse või need võetakse kasutusest välja. Janne Hietala on viimastel aastatel praktikas katsetanud, kuidas hajutatud seire toimib. Ta on Soome süvatehnoloogiaettevõtte Kelluu tegevjuht ja kaasasutaja. NATO DIANA vilistlane Kelluu arendab autonoomseid vesinikul töötavaid õhulaevu, mis võimaldavad pikalt kestvat õhuseiret. Hietala toob ettevõtte kogemuse 21. septembril Tallinnas toimuvale Defence Innovation Dayle, kus ta osaleb arutelus, kuidas tsiviilinnovatsioonist saab toimiv kaitsevõime.

Kelluu on läbinud NATO DIANA kiirendiprogrammi kaks faasi ning katsetanud oma tehnoloogiat arktilistes tingimustes, NATO õppustel ja pikaajalise GNSS-signaalide segamise korral, kus satelliitnavigatsiooni signaale tahtlikult häiritakse. 2026. aasta aprillis kaasas ettevõte NATO Innovatsioonifondi (NIF) juhitud A-seeria investeeringuvoorus 15 miljonit eurot.

„Liigume üksikutelt tipptasemel süsteemidelt palju suurema mastaabi suunas,“ ütleb Hietala.

Hietala peab tipptasemel süsteemide all silmas väga võimekaid seireplatvorme, mida kasutatakse vähesel arvul. Üks näide on Global Hawk, suur mehitamata luure- ja seirelennuk.

Tema hinnangul liigub luure ja seire aga hajutatuma ülesehituse poole. Ühe või mõne väga võimeka platvormi kõrval hakkavad infot koguma palju suuremad autonoomsete süsteemide võrgustikud, kus tuhanded või isegi kümned tuhanded üksused töötavad koos ühe tervikuna.

Üksikutest tippsüsteemidest suurema mastaabi suunas

Kelluu autonoomsed õhulaevad on varustatud erinevate sensoritega ning loodud püsima pikalt ühe piirkonna kohal. Nii saab õhust infot koguda järjepidevalt, mitte üksnes lühikeste seirehetkedena. Ettevõtte õhulaevad on läbinud kokku üle 50 000 kilomeetri ning teinud arktilistes tingimustes kuni 12-tunniseid missioone.

Hietala peab üheks oluliseks muutuseks tehnoloogia miniaturiseerumist. Ta toob näiteks uue põlvkonna raadiosageduslikud süsteemikiibid ja integreeritud graafikaprotsessorid, mis annavad väiksematele autonoomsetele platvormidele suurema raadiosignaalide töötlemise võime ja arvutusvõimsuse.

Ta võrdleb üksikuid strateegilisi platvorme nagu Global Hawk, tulevikusüsteemidega, mis võivad koosneda tuhandetest või isegi kümnetest tuhandetest autonoomsetest üksustest. Väga võimekad platvormid jäävad endiselt vajalikuks, kuid nende ümber saab üles ehitada märksa suurema hulga sensoreid ja autonoomseid üksusi.

Kelluu katsetel on tulnud korraga toime tulla nii keeruliste ilmastikuolude kui ka elektrooniliste häiringutega. Ettevõtte õhulaevad on lennanud kuni 33 miinuskraadiga ning jätkanud tööd pikaajalise GNSS-signaalide segamise ajal. NATOga seotud katsetel Soomes tuli ühel detsembrikuisel õppusel hakkama saada korraga tugeva jäätumise ja signaalide segamisega.

„See on meie kodune keskkond,“ ütleb Hietala.

Tema sõnul on tugev jäätumine koos signaalide segamisega probleem, mille lahendamiseks tuleb tehnoloogia algusest peale nende tingimuste järgi üles ehitada. Hietala võrdleb seda autonoomse platvormi loomisega Marsile või Veenusele, kus keskkond määraks juba alguses ära paljud insenertehnilised valikud.

Sama kehtib katsetamise kohta. Välikatsete aruanded ja tehnilised tõendid on olulised, kuid kaitsevaldkonna kasutajad tahavad süsteemi ka ise töös näha. „Kliendid tahavad endiselt oma silmaga veenduda,“ ütleb Hietala.

NATO õppusel Steadfast Dart 26 Saksamaal integreeriti Kelluu reaalajas video- ja asukohaandmed Maven Smart Systemi. See on USA sõjaväe tehisintellektil põhinev platvorm, mis koondab ja analüüsib eri allikatest pärit lahinguvälja andmeid. Õppusel osales ligikaudu 10 000 sõjaväelast 13 NATO liitlasriigist.

„Tehnilised demonstratsioonid on hea esimene samm välitingimuste poole,“ ütleb Hietala. „Need näitavad, kas tehnoloogia töötab operatsioonikeskkonnas. Reaalne õppus näitab, kas suudame missiooni edukalt täita.“

Just Kelluu aeg NATO DIANA programmis keskendus küsimusele, kuidas viia tehnoloogia tegeliku kasutuselevõtuni. Üheks võimaluseks sai DIANA Rapid Adoption Service ehk RAS, mis ühendab innovatsiooniettevõtteid NATO liitlaste ja organisatsioonidega edasiseks arenduseks, prototüüpimiseks ja kasutuselevõtuks.

Hietala meenutab, et Kelluu, DIANA ja liitlasriigid pidid toona veel koos välja mõtlema, „kuidas me selle päriselt tehtud saame“. Hietala sõnul kulus RASi kaudu esimesest kohtumisest tehnoloogia välitingimustes kasutamiseni ligikaudu kolm kuud. Hiljem on sama protsess läinud juba kiiremini.

Järgmine võidujooks käib otsustuskiiruse peale

Venemaa sõda Ukraina vastu on muutnud arusaama autonoomsete süsteemide hinnast, kasutusmahust ja rollist. Hietala toob näiteks droonid, mille tsiviilturu areng viis hinna piisavalt madalale, et neid sai sõjas kasutusele võtta väga suures mahus.

„Me alles seedime tagajärgi ega vaata piisavalt palju edasi,“ ütleb ta. „Püüame pidevalt teistele järele jõuda, kuigi peaksime mõtlema ka sellele, kuidas ette jõuda.“

Hietala hinnangul hakkavad edaspidi senisest tihedamalt põimuma omavahel koostööd tegevad autonoomsed süsteemid, eri keskkondadest kogutav seireinfo ja tehisintellekt. Pidev seire loob aja jooksul väärtusliku andmestiku, mille strateegiline tähtsus kasvab koos füüsilist maailma kirjeldavate alusmudelite ja raadiosagedusandmetel põhinevate alusmudelite arenguga.

„Andmete kogumiseks ja säilitamiseks vajaliku taristu olemasolu on pikaajaline konkurentsieelis. Mitte ainult Kelluu vaid kogu alliansi jaoks.“

Hietala võrdleb arengusuunda finantsturgude kõrgsageduskauplemisega, kus edu sõltus suuresti sellest, kui kiiresti suudeti infot vastu võtta, töödelda ja selle põhjal tegutseda.

Autonoomsete sensorite arvu kasvades saab eelise see, kes suudab infot järjepidevalt koguda, eri süsteemidest kokku tuua ning selle põhjal vastasest kiiremini otsustada ja tegutseda. „Lõpuks hakkame võistlema nanosekunditesse ulatuva otsustuskiiruse pärast ning see hakkab määrama, kes võidab ja kes kaotab.“

Janne Hietala osaleb paneelis „Dual-Use in Action: From Civilian Innovation to Defence Capability“. Temaga koos astuvad lavale Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ning NATO DIANA regionaalne direktor Kadri Tammai. Arutelu juhib ajakirjanik Kaur Maran.

Defence Innovation Day toimub 21. septembril Tallinnas Kultuurikatlas ning avab Estonian Defence Weeki. Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine ja korraldaja kinnitus. Üritus on nüüdseks väljamüüdud, kuid liituda saab ootenimekirjaga.

Üritust korraldavad Tehnopol ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu. Üritust toetab Kaitseministeerium. Üks teemaplokk valmib koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga.