Kümme aastat terviseinnovatsiooni on toonud arenguid, kuid suurim väljakutse on endiselt lahenduste rakendamine

Terviseinnovatsiooni arengut ei ilmesta ainult uute lahenduste, pilootprojektide või tehnoloogiate arv. Sama oluline on see, kas need jõuavad tervishoiutöötaja igapäevatöösse ja parandavad päriselt patsiendi kogemust. Just see küsimus kerkis läbivalt esile Viljandis toimunud Tervisekogukonna Kärajatel, kus valdkonna eksperdid vaatasid 10. juubeliaastal korraga tagasi senistele arengutele ja eesootavale kümnendile.

Päeva arutelud näitasid, et Eesti terviseinnovatsioonil on tugev vundament, kuid ka mitu ammu tuttavat kitsaskohta. Uusi lahendusi osatakse luua ja katsetada, ent nende laiem kasutuselevõtt takerdub sageli rahastuse, andmekasutuse, regulatsiooni, töökorralduse või lihtsalt vajaliku aja puudumise taha. Seetõttu nihkus päeva fookus küsimuselt „mida uut suudame luua?” järjest enam küsimusele „kuidas saada toimiv innovatsioon päriselt süsteemi osaks?”.

2016. aastat meenutades kerkis esile vastuoluline pilt. Vähiravifondi „Kingitud Elu“ kaasasutaja ja arst Toivo Tänavsuu tõi oma tagasivaates välja, et Eestil olid juba olemas digiretsept ja terviseinfosüsteem ning suuri lootusi pandi e-tervisele, personaalmeditsiinile, kaugteenustele ja terviseandmete kasutamisele. Samal ajal olid probleemiks tervishoiu rahastamine, teenuste kättesaadavus ning toona veel üsna piiratud e-tervise lahenduste tegelik kasutatavus. Kümnendi jooksul on lisandunud kaugvastuvõtud, kaugmonitooring, kliinilised otsustustoed ja tehisaru võimalused, kuid järjest enam on küsimus selles, kuidas erinevad lahendused omavahel toimima panna ning kuidas nende abil vähendada tervishoiutöötajate koormust.

Piloodist rakenduseni

Ühe läbiva teemana kõlas kogu päeva jooksul vajadus liikuda pilootprojektidest lahenduste tegeliku rakendamiseni tervishoius. Uusi ideid ja ettevõtteid Eestis jagub, kuid tervishoiusüsteemil ei ole alati piisavalt aega, raha ega stiimuleid, et toimiv lahendus pärast katsetamist igapäevatöösse võtta. Tervishoiuteenuse osutajate vaates tähendab uue tehnoloogia rakendamine sageli ka arstide ja õdede tööaja panustamist olukorras, kus olemasolev rahastusmudel premeerib ennekõike teenuse osutamist, mitte innovatsiooniga tegelemist.

Piret Hirve, eGA andmehalduse kompetentsikeskuse juht, 2018-2023 Connected Health klastri juht, modereeritud olevikupaneelis tõstatus seetõttu küsimus, kas innovatsiooni võiks tulevikus hinnata vähem selle järgi, kui palju Eestis on idufirmasid ja piloote, ning rohkem selle järgi, kui kiiresti suudab tervishoiusüsteem häid lahendusi omaks võtta. Lifeyeari tegevjuht ja Health Founders Estonia programmijuht Siim Saare tõi ühe võimalusena välja, et Eesti haiglad ja teised tervishoiuteenuse osutajad võiks olla kohalike tervisetehnoloogia ettevõtete esimesed referentskliendid. See aitaks ettevõtetel lahendusi päris keskkonnas tõendada ja liikuda edasi rahvusvahelistele turgudele, samal ajal kui tervishoiusüsteem ise saaks kiiremini kasutusele võtta töövooge ja ravitulemusi parandavaid lahendusi.

Samas ei tähenda terviseinnovatsioon tingimata suuri ja kalleid teadusprojekte. Paneelides toodi esile ka väiksemad protsessimuudatused ja kiiresti arenevad tehisaru tööriistad, millega saab vähendada tervishoiutöötajate administratiivset koormust või lihtsustada igapäevaseid tööprotsesse. Nende rakendamisel ei ole alati suurim takistus tehnoloogia ise, vaid organisatsiooni valmisolek muutuseks. IT ega tehisaru ei lahenda probleeme iseenesest – muutuse elluviimiseks on vaja ka inimesi, kellel on aega, tahet ja võimalust uusi tööviise rakendada.

Tulevik vajab enamat kui uusi tehnoloogiaid

Tulevikuvaatele andis eraldi raami Jason Grenfell-Gardner, J. Molner asutaja, kes kutsus oma ettekandes vaatama terviseinnovatsiooni laiemalt kui uute tehnoloogiate arendamist. Tema hinnangul võiks Eesti seada tervishoiusüsteemile ühe selge mõõdetava eesmärgi – jõuda 65 tervena elatud aastani – ning hinnata innovatsiooni selle järgi, kas see aitab seda tulemust saavutada. Selleks ei piisa uutest rakendustest, ravimitest või pilootprojektidest: vaja on valmisolekut katsetada ka rahastusmudeleid, töökorraldust ja kogu tervishoiusüsteemi toimimise loogikat.

Sama mõte kandus edasi ka päeva viimasesse paneeli, kus arutati, kuidas nihutada tervishoiu fookust järjest enam haiguste ravimiselt nende ennetamisele. Tehnoloogia väärtus ei seisne ainult selles, kas see aitab juba tekkinud tervisemuret paremini lahendada, vaid ka selles, kas selle abil on võimalik riske varem märgata, toetada inimese tervisekäitumist ning sekkuda enne, kui inimene jõuab arsti juurde või haiglasse. See eeldab personaalmeditsiini, kvaliteetsete andmete ja tehnoloogia ühendamist teadmistega sellest, kuidas inimesed tegelikult otsuseid teevad ja oma käitumist muudavad.

Oluliseks tulevikuteemaks kujunes ka terviseandmete kasutamine. Eestis on kogutud väärtuslikke ravi- ja geeniandmeid ning inimeste igapäevased nutiseadmed lisavad sellele üha rohkem terviseinfot. Küsimuseks jääb, kuidas need andmed turvaliselt liikuma panna nii, et neist oleks kasu patsiendile, arstile, teadlasele ja uute lahenduste arendajale. Tulevikupaneelis tõi Onkoloogika MTÜ kaasasutaja Kristel Leif eraldi esile ka patsiendi vaate: patsient peaks terviseinnovatsiooni aruteludes olema süsteemselt laua ääres, mitte ainult eelduslikult teiste osapoolte kaudu esindatud.

Kümne aasta vaates jäi kõlama, et tehnoloogia areng üksi tervishoidu ei muuda. Innovatsioon sünnib siis, kui uus lahendus vastab päris vajadusele, selle mõju on võimalik tõendada ning tervishoiusüsteem on valmis selle kasutusele võtma. Ka Kärajate avasõnades sõnastas Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere innovatsiooni mõõdupuu üsna lihtsalt: tasub küsida, millist probleemi lahendus patsiendi ja tervishoiutöötaja jaoks lahendab ning kas seda on lõpuks võimalik ka päriselt rakendada.

Järgmise kümnendi küsimus ei ole seega ainult selles, milliseid uusi tervisetehnoloogiaid Eestis luuakse. Sama oluline on, kas suudame ehitada süsteemi, kus head ideed jõuavad kiiremini laborist, iduettevõttest või pilootprojektist igapäevase terviseteenuseni.

Ürituse salvestust saad vaadata siit.

Tervisekogukonna Kärajad tähistasid sel aastal oma 10. juubelit ning sel korral toimus üritus 10. septembril Viljandimaa haiglas ja tervisekeskuses Tervikum.

Kärajad on kümne aasta jooksul toonud kokku tervishoiu, teaduse, ettevõtluse ja avaliku sektori tegijad, et arutada valdkonna olulisemaid küsimusi ning otsida ühiselt vastuseid sellele, kuhu Eesti terviseinnovatsioon liigub. Juubeliaastal vaatasime, milline oli tervisetehnoloogia maastik aastal 2016, millistest unistustest ja väljakutsetest oleme läbi tulnud ning kas tänased valikud kannavad meid sihtideni aastaks 2035.

Üritust toetas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS).