Sotsiaalministeeriumi käivitatud Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi esimesse taotlusvooru esitati 52 projekti

Sotsiaalministeerium käivitas aasta alguses ligi 16 miljoni euro suuruse Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi, et tuua nutikad lahendused abi vajavate inimeste igapäevaellu. Programmi esimesse taotlusvooru esitati kokku 52 projekti, millest otsustati rahastada 20. Programmi viivad läbi Tehnopol, Eesti Kunstiakadeemia ja Civitta.

Programmi eesmärk on kiirendada tervishoius ja hoolekandes uudsete tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõttu, mis aitavad eakatel ja erivajadusega täisealistel inimestel kauem iseseisvalt ja turvaliselt kodus toime tulla, vähendavad lähedaste koormust ning leevendavad spetsialistide puudust. 

Taotlusvooru olid oodatud avaliku ja erasektori koostööprojektid, mille eesmärk on luua mõjusad, kestlikud ja laiemalt kasutatavad teenusmudelid. Projektides tuli kasutusele võtta juba olemasolevad tehnoloogilised lahendused, mis on end teistes riikides või sihtrühmades tõestanud ning neid kohandada siinsele süsteemile või programmi sihtrühma vajadustele.

„Kuna programmi siht on jõuda nelja aastaga toetust saanud lahenduste laiaulatusliku kasutuselevõtuni, siis ei toeta me tehnoloogiate nullist arendamist, vaid juba turul olemasolevate lahenduste kasutamist. Hea meel on, et sellest lähtusid ka taotlejad ning neid, kes soovisid hakata tehnoloogiat nullist arendama oli pigem vähemuses,“ ütles hindamiskomisjoni esimees, sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht Kitty Kubo. 

Initsiatiiv programmi toel tervise- ja hoolekandesüsteemi uudseid lahendusi arendada tuli valdavalt heaolutehnoloogia ettevõtetelt, aga ka tervise ja hoolekande teenuseosutajatelt. Eelnõustamisel käis 81 ideed, neist taotluse esitamiseni jõudis 52. Taotlusi hinnanud komisjon koosnes tervishoiu, hoolekande ja digitehnoloogia valdkonna erinevate tasandi (riik, kohalik omavalitsus, lõppkasutaja) ekspertidest ning sotsiaalministeeriumi kahe olulise partnerorganisatsiooni – Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja, esindajatest. Hindamiskomisjonilt sai positiivse hinnangu 28 taotlust, millest vooru 600 000 eurost eelarvet arvestades said toetuse pingerea esimesed 20 taotlust.

Kui taotluse esitajate hulgas olid ülekaalus tehnoloogiaettevõtted, siis toetuse saajaid iseloomustas pigem see, et taotlus oli esitatud lahenduse leidmisest huvitatud teenuseosutaja poolt või oli taotluse esitanud ettevõte teinud ära korraliku eeltöö ja kaasanud teenuseosutajad partnerina. „See näitab, kui oluline on heaolutehnoloogiate arendamisel see, et ei lähtutaks tehnoloogiast, vaid päris probleemist,“ lisas Kubo. 

Toetust saanud 20-st projektist seitse arendavad lahendusi, mis on suunatud eakate funktsionaalse võimekuse säilitamisele ja taastumisele tehnoloogia toel eesmärgiga ennetada kukkumisi, säilitada igapäevategevustes iseseisvus ja pakkuda taastusravi koduses keskkonnas. Näiteks arendavad mitmed tervishoiuasutused erinevaid kaugtaastusravi lahendusi ja ettevõtted uudseid digiplatvorme eakate füüsilise ja vaimse vormi toetamiseks. „See on eakate inimeste iseseisvuse säilitamise võtmes väga oluline teema, kus digilahendustel ja kaugteenustel on potentsiaali oluliselt rohkem, kui Eestis siiani oleme ära kasutanud,“ sõnas hindamiskomisjoni liige ja Tervisekassa esmatasandi portfellijuht Liis Kruus.

Viis projekti tegelevad kroonilise haigusega inimeste koduse kaugmonitooringu ja ravimivõtmist toetavate teenusmudelite väljatöötamisega, neli projekti koduteenustes andmepõhist kaughooldust ja varajast sekkumist võimaldavate lahenduste väljatöötamisega ning neli projekti on suunatud üksilduse vähendamisele läbi ühiskonnaelus osalemise toetamise ja kogukonnaga sidumise.

Rahastatud projektide kohta leiab infot siit.

Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi taotlusvoorud koosnevad kahest omavahel seotud etapist. Esimeses etapis sai toetust taotleda lahenduse väljatöötamiseks 6 kuu jooksul kuni 30 000 eurot. Teises etapis saab toetust taotleda esimeses etapis edukalt väljatöötatud lahenduse katsetatamiseks ja mõju hindamiseks ning igapäevaseks kasutuselevõtuks alates 500 000 eurost kuni kahe aasta jooksul. Rahastamisega käib kaasas arendusprogramm, mida viivad läbi Tehnopol, Eesti Kunstiakadeemia ja Civitta ning mis toetab toetust saanud projekte kogu arendusteekonnal metoodika, tööriistade ja ekspertnõuga. 

Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm kestab 2026–2029 ja projektide rahastamiseks on kavandatud 15,84 miljonit eurot. Kokku toimub programmi raames kaks kahe-etapilist taotlusvooru, järgmine voor (esimene etapp) on kavandatud avada käesoleva aasta sügisel. Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi vahenditest.