Heaolutehnoloogiate programm
Heaolutehnoloogiate programm jaguneb kolmeks peamiseks etapiks: väljatöötamine, katsetamine ja kasutuselevõtt.
I etapp: lahenduse väljatöötamine (kestus: 6 kuud)
Meeskonnad keskenduvad vajaduspõhise uudse tehnoloogiapõhise teenusmudeli väljatöötamisele.
Väljatöötamise etapp jaguneb omakorda kaheks alaetapiks:
- Probleemi mõistmine (kestus: 2 kuud)
Meeskonnad keskenduvad valitud probleemi süvitsi mõistmisele. Eesmärk on tuvastada kitsaskohad hetketeadmistes ning uurida lähemalt probleemi tausta. Etapp on koosneb kahest kontaktpäevast, ühest veebikohtumisest ning iseseisvast tööst.
- Lahenduse arendamine (kestus: 4 kuud)
Lahenduste arendamise etapis liigub fookus ideedelt toimiva teenusmudeli loomisele. Selles etapis tegelevad meeskonnad eelkõige teenusmudeli disaini ja iteratiivse testimisega.
- Meeskonnad keskenduvad vajaduspõhise uudse tehnoloogilise teenusmudeli väljatöötamisele. Programmi alguses määratakse igale meeskonnale oma võtmementor, kelleks on programmimeeskonnaliige. Mentorid tegutsevad teejuhtidena ning toetavad meeskondi kogu programmi protsessi vältel – jälgivad tiimide edenemist, aitavad lahendada takistusi, luua kontakte potentsiaalsete-partnerite ja tehnoloogia-ettevõtetega.
Väljatöötamise etapp jaguneb omakorda kaheks alaetapiks:
- Probleemi mõistmine
- Lahenduse arendamine
Meeskonnad keskenduvad valitud probleemi süvitsi mõistmisele. Eesmärk on tuvastada kitsaskohad hetketeadmistes ning uurida lähemalt probleemi tausta. Teenusdisaini tööriistade abil kaardistatakse olemasolevad protsessid ja kasutajate tegelikud vajadused, asendades eeldused faktidega. Etapi lõpuks teevad meeskonnad valiku sobiva tehnoloogilise lahenduse osas, millega liikuda edasi programmijärgmisesse faasi.
Etapp on koosneb kahest kontaktpäevast, ühest veebikohtumisest ning iseseisvast tööst. Etapi põhitegevused on:
- Probleemistiku mõistmiseks tegevuste kavandamine (1 kontaktpäev) – eesmärk on luua meeskonnas ühtne arusaam lahendatavast probleemistikust ja seada sihid eelseisvaks perioodiks. Kohtumisel kaardistatakse olemasolev info ja ökosüsteem, lepitakse kokku lühi- ja pikaajaline ambitsioon ning valmistutakse kasutajauuringute ja välitööde läbiviimiseks.
- Kasutajauuringu läbiviimine ja osapoolte kaasamine (iseseisev töö 3 nädalat) – meeskondade eesmärk on iseseisvalt koguda esmast tõendusmaterjali ja süvendatud teadmisi probleemi tegeliku olemuse kohta. Viiakse läbi välitöid (intervjuud ja vaatlused), et kaardistada praegune olukord, õppida parimatest praktikatest luues sellega sisendi järgmisteks arendusetappideks.
- Esmased taipamised ja täpsutava uuringu kavandamine (1 päev veebikohtumisena) – meeskonnad sünteesivad esimeses iseseisva töö käigus kogutud andmed väärtuslikeks taipamisteks (insights) ja seosteks. Õpitakse kasutama teenusdisaini analüüsimeetodeid, et luua esmased kasutajaprofiilid ja -teekonnad, ning tuvastatakse info lüngad ehk “pimekohad”, mis vajavad lahenduse loomisekstäiendavat uurimist.
- Täiendav uurimus ja koondanalüüs (iseseisev töö 3 nädalat) – eelnevalt tuvastatud infolüngad täidetakse süvendatud uurimistööga. Ühtlasi kaardistavad meeskonnad, kuidas on sarnaseid probleemelahendatud mujal. Iseseisva töö lõpuks koondatakse nii kasutajauuringu kui ka olemasolevate praktikate ja konkureerivate lahenduste analüüs terviklikuks pildiks, et luua tugev ja teadlik vundament uutelahenduste genereerimiseks.
- Lähteülesande (Design Brief) koostamine (1 kontaktpäev) – meeskonnad vormistavad eelneva uurimistöö tulemused konkreetseks disaini lähteülesandeks ning meeskondade fookus liigub probleemidekaardistamiselt lahenduste otsimisele. Sõnastatakse uuenenud, täpne probleemipüstitus ja pannakse paika disainiprintsiibid. Selle teadmise pinnalt minnakse otsima potentsiaalset tehnoloogilise lahendusepakkujat (kui see pole selleks hetkeks veel selgunud).
- Tehnoloogilise lahenduse leidmine (iseseisev töö 2 nädalat) – meeskonnad teevad valiku sobiva tehnoloogilise lahenduse osas, kellega liikuda edasi järgmisse etappi.
Lahenduste arendamise etapis liigub fookus ideedelt toimiva teenusmudeli ehitamisele loomisele.
Alaetapp algab kiirendipäevaga ning kulmineerub demopäevaga, kus toimub tulemuste avalik esitlus. Selles etapis tegelevad meeskonnad eelkõige teenusmudeli disaini ja iteratiivse testimisega. Lisaks on paralleelselt fookuses arendusprojekti realiseerimise ja kasumlikkuse kaardistamine, luuakse kindel finantsmudel.
Etapp koosneb järgnevatest põhitegevustest:
- Kiirendipäev (1 kontaktpäev) – käivitatakse aktiivne lahenduste loomise faas, kus koostöös tehnoloogiapakkujaga arendatakse välja esialgsed madala detailsusega teenusekontseptsioonid (näitekspaberprototüüp, teenuse kasutus-stsenaarium vms).
- Teenusmudeli arendus ja testimine (iseseisev töö 4 kuu vältel) – meeskond keskendub lahenduse sisulisele toimimisele ja kasutajakogemusele. Eesmärk on viimistleda teenusmudel toimivaks teenusefunktsionaalseks miinimumversiooniks, pannes paika täpsed protsessid ja osapoolte vastutused, et valideerida seda reaalses keskkonnas. Seda tehakse lahenduse korduva testimisega väikese grupisihtrühma ning osapoolte peal. Saadud tagasiside põhjal viiakse sisse olulisemad muudatused.
- Mõju hindamise koolitus (1 päev veebikohtmuisena) – koolituse eesmärk on kujundada ühine arusaam mõju hindamise rollist, loogikast ja põhimõtetest ning anda praktilised tööriistad järgmisesprogrammi katsetamise etapis piloteeritavate lahenduste mõju kavandamiseks, seireks ja hindamiseks.
- Arendusprojekti realiseerimise ja kasumlikkuse kaardistamine (iseseisev tegevus 4 kuu vältel) – meeskonnad arvutatakse arvutavad välja uudse teenuse omahinna ja potentsiaalse kokkuhoiu, et tagada lahenduse elujõulisus. Koostatakse terviklik plaan lahenduse katsetamiseks ja skaleerimiseks, mis vormistatakse etapi lõpuks järgmise taotlusvooru projektitaotluseks.
- Demopäev (1 kontaktpäev) – tegemist on arendusprogrammi kuuekuulise väljatöötamise etapi lõppüritusega, kus meeskonnad saavad tutvustada oma arendusprojekti tulemusi laiemale avalikkusele.
- Meeskonnad keskenduvad vajaduspõhise uudse tehnoloogilise teenusmudeli väljatöötamisele. Programmi alguses määratakse igale meeskonnale oma võtmementor, kelleks on programmimeeskonnaliige. Mentorid tegutsevad teejuhtidena ning toetavad meeskondi kogu programmi protsessi vältel – jälgivad tiimide edenemist, aitavad lahendada takistusi, luua kontakte potentsiaalsete-partnerite ja tehnoloogia-ettevõtetega.
Väljatöötamise etapp jaguneb omakorda kaheks alaetapiks:
- Probleemi mõistmine
- Lahenduse arendamine
Meeskonnad keskenduvad valitud probleemi süvitsi mõistmisele. Eesmärk on tuvastada kitsaskohad hetketeadmistes ning uurida lähemalt probleemi tausta. Teenusdisaini tööriistade abil kaardistatakse olemasolevad protsessid ja kasutajate tegelikud vajadused, asendades eeldused faktidega. Etapi lõpuks teevad meeskonnad valiku sobiva tehnoloogilise lahenduse osas, millega liikuda edasi programmijärgmisesse faasi.
Etapp on koosneb kahest kontaktpäevast, ühest veebikohtumisest ning iseseisvast tööst. Etapi põhitegevused on:
- Probleemistiku mõistmiseks tegevuste kavandamine (1 kontaktpäev) – eesmärk on luua meeskonnas ühtne arusaam lahendatavast probleemistikust ja seada sihid eelseisvaks perioodiks. Kohtumisel kaardistatakse olemasolev info ja ökosüsteem, lepitakse kokku lühi- ja pikaajaline ambitsioon ning valmistutakse kasutajauuringute ja välitööde läbiviimiseks.
- Kasutajauuringu läbiviimine ja osapoolte kaasamine (iseseisev töö 3 nädalat) – meeskondade eesmärk on iseseisvalt koguda esmast tõendusmaterjali ja süvendatud teadmisi probleemi tegeliku olemuse kohta. Viiakse läbi välitöid (intervjuud ja vaatlused), et kaardistada praegune olukord, õppida parimatest praktikatest luues sellega sisendi järgmisteks arendusetappideks.
- Esmased taipamised ja täpsutava uuringu kavandamine (1 päev veebikohtumisena) – meeskonnad sünteesivad esimeses iseseisva töö käigus kogutud andmed väärtuslikeks taipamisteks (insights) ja seosteks. Õpitakse kasutama teenusdisaini analüüsimeetodeid, et luua esmased kasutajaprofiilid ja -teekonnad, ning tuvastatakse info lüngad ehk “pimekohad”, mis vajavad lahenduse loomisekstäiendavat uurimist.
- Täiendav uurimus ja koondanalüüs (iseseisev töö 3 nädalat) – eelnevalt tuvastatud infolüngad täidetakse süvendatud uurimistööga. Ühtlasi kaardistavad meeskonnad, kuidas on sarnaseid probleemelahendatud mujal. Iseseisva töö lõpuks koondatakse nii kasutajauuringu kui ka olemasolevate praktikate ja konkureerivate lahenduste analüüs terviklikuks pildiks, et luua tugev ja teadlik vundament uutelahenduste genereerimiseks.
- Lähteülesande (Design Brief) koostamine (1 kontaktpäev) – meeskonnad vormistavad eelneva uurimistöö tulemused konkreetseks disaini lähteülesandeks ning meeskondade fookus liigub probleemidekaardistamiselt lahenduste otsimisele. Sõnastatakse uuenenud, täpne probleemipüstitus ja pannakse paika disainiprintsiibid. Selle teadmise pinnalt minnakse otsima potentsiaalset tehnoloogilise lahendusepakkujat (kui see pole selleks hetkeks veel selgunud).
- Tehnoloogilise lahenduse leidmine (iseseisev töö 2 nädalat) – meeskonnad teevad valiku sobiva tehnoloogilise lahenduse osas, kellega liikuda edasi järgmisse etappi.
Lahenduste arendamise etapis liigub fookus ideedelt toimiva teenusmudeli ehitamisele loomisele.
Alaetapp algab kiirendipäevaga ning kulmineerub demopäevaga, kus toimub tulemuste avalik esitlus. Selles etapis tegelevad meeskonnad eelkõige teenusmudeli disaini ja iteratiivse testimisega. Lisaks on paralleelselt fookuses arendusprojekti realiseerimise ja kasumlikkuse kaardistamine, luuakse kindel finantsmudel.
Etapp koosneb järgnevatest põhitegevustest:
- Kiirendipäev (1 kontaktpäev) – käivitatakse aktiivne lahenduste loomise faas, kus koostöös tehnoloogiapakkujaga arendatakse välja esialgsed madala detailsusega teenusekontseptsioonid (näitekspaberprototüüp, teenuse kasutus-stsenaarium vms).
- Teenusmudeli arendus ja testimine (iseseisev töö 4 kuu vältel) – meeskond keskendub lahenduse sisulisele toimimisele ja kasutajakogemusele. Eesmärk on viimistleda teenusmudel toimivaks teenusefunktsionaalseks miinimumversiooniks, pannes paika täpsed protsessid ja osapoolte vastutused, et valideerida seda reaalses keskkonnas. Seda tehakse lahenduse korduva testimisega väikese grupisihtrühma ning osapoolte peal. Saadud tagasiside põhjal viiakse sisse olulisemad muudatused.
- Mõju hindamise koolitus (1 päev veebikohtmuisena) – koolituse eesmärk on kujundada ühine arusaam mõju hindamise rollist, loogikast ja põhimõtetest ning anda praktilised tööriistad järgmisesprogrammi katsetamise etapis piloteeritavate lahenduste mõju kavandamiseks, seireks ja hindamiseks.
- Arendusprojekti realiseerimise ja kasumlikkuse kaardistamine (iseseisev tegevus 4 kuu vältel) – meeskonnad arvutatakse arvutavad välja uudse teenuse omahinna ja potentsiaalse kokkuhoiu, et tagada lahenduse elujõulisus. Koostatakse terviklik plaan lahenduse katsetamiseks ja skaleerimiseks, mis vormistatakse etapi lõpuks järgmise taotlusvooru projektitaotluseks.
- Demopäev (1 kontaktpäev) – tegemist on arendusprogrammi kuuekuulise väljatöötamise etapi lõppüritusega, kus meeskonnad saavad tutvustada oma arendusprojekti tulemusi laiemale avalikkusele.
