Kaitsesõnum aastaks 2030: Eesti võidab kiirusega innovatsioonis

22. septembril kohtuvad Tallinnas Defence Innovation Day raames NATO liitlaste ja partnerite kaitse-, tehnoloogia- ja investeerimisvaldkonna osapooled. Enne kohtumist jagab firma DefSecIntel Solutions president ja tegevjuht Jaanus Tamm oma vaadet sellele, mis suunab innovatsiooni pingelistes keskkondades ning mida Eesti ja Euroopa peavad tegema, et arengus sammu pidada. 

DefSecIntel Solutions on Eesti ettevõte, mis arendab ja toodab riist- ja tarkvara, sealhulgas mobiilseid autonoomseid seirelahendusi, droonitõrjesüsteeme ja mehitamata veesõidukeid (USV) koos tehisintellektil põhinevate juhtimissüsteemidega (C2). Need aitavad julgeolekujõududel infot kiiremini jagada ja otsuseid teha. 

Tamm rõhutab, et kaitsevaldkonnas ei ole innovatsioon kunagi vabatahtlik. „Ei uuendata seetõttu, et muud teha poleks, vaid selleks, et olla vastasest sammu võrra ees ja päästa inimelusid.“ DefSecInteli eesmärk pole inimesi masinatega asendada, vaid anda sõduritele, piirivalvuritele ja teistele lõppkasutajatele tõhusamad lahendused. Tehisintellekt aitab otsuseid teha täpsemalt ja kiiremini, tuues kriitilistel hetkedel esile kõige olulisema info. Nii on fookus püsivalt missiooni õnnestumisel. 

„Kui vastane kasutab uusi taktikaid, kohandume kohe“ 

Ukrainas ja Balti õppustel saadud kogemus on kujundanud DefSecInteli arenguplaani. Üle 12% ettevõtte käibest suunatakse tagasi teadus- ja arendustegevusse, sealhulgas toodete kiireks kohandamiseks lahinguvälja tagasiside põhjal. „Kui vastane rakendab uusi taktikaid või tehnoloogiaid, kohandume kiirelt, sest meie paindlik arendusmudel võimaldab kiireid uuendusi,“ selgitab Tamm. 

Üheks näiteks on EIRSHIELD – droonitõrjesüsteem, mis on loodud vastukaaluks Venemaa poolt Ukrainas kasutatavatele Shahedi tüüpi ründedroonidele. Mõne aastaga on ettevõte välja töötanud kolm uut valmislahendust, mida saab võtta otsekohe kasutusele ning mis vastavad konkreetselt lõppkasutajate vajadustele. 

Tamm möönab, et pingelistes keskkondades on ebaõnnestumised paratamatud, see on protsessi osa. „Meie jaoks on ebaõnnestumine võimalus koos kliendiga lahendada probleem kiiresti, tundide või päevadega.“ Ta lisab, et vahel piisab ka lihtsamatest lahendustest. „Mõnikord tuleb tunnistada, et ‘piisavalt hea’ on parim lahendus.“ 

Uutele ettevõtjatele soovitab Tamm alustada selgest probleemist, konkreetsetest võimepuudujääkidest, mis seavad lõppkasutaja ohtu. Ta on asutanud ja nõustanud mitmeid ettevõtteid ning rajas DefSecInteli 2018. aastal, et pakkuda pika vahemaa seireplatvorme Euroopa Liidu piiride kaitseks. „Kõige olulisem on siduda väärtuspakkumine tegelike võimepuudujääkidega ja tõendada selle mõju ning efektiivsust. Ainult nii õnnestub kapitali kaasata.“ 

„Meie suurim konkurentsieelis on kiirus innovatsioonis ja integreerimises“ 

Euroopa tasandil on DefSecIntel osalenud Euroopa Kaitsefondi projektides, kus kaasrahastatakse kaitseuuringuid ja uute võimete arendamist. Need hõlmavad nii maismaa, mere ja õhu valdkondi kui ka murrangulisi tehnoloogiaid, näiteks tehisintellekti ja mehitamata süsteeme. Tamm rõhutab tugeva konsortsiumipartnerluse tähtsust ning seda, et rahastus ja hanked jõuaksid ka VKE-de ja kasvavate ettevõteteni, mitte ainult suurte peatöövõtjateni. 

Regionaalselt toob ta näiteks Balti drooniseina – algatuse, mille eesmärk on rajada NATO idapiiril moodulitest koosnev ja koostalitlusvõimeline kaitse vaenulike droonide vastu. Tema sõnul saavutatakse edu pigem ühiste vajaduste, katsetuste ja ühishangete kaudu kui lõputute standardite seadmisega. NATO idapiiri kaitsmine on kiireloomuline, mida tõestavad hiljutised droonirünnakud Poolas ja Leedus. 

Tamm näeb selgelt, mida valitsused saavad teha. „Kõige mõjusam muutus oleks hankemenetluste lihtsustamine, mis lubaks valitsustel osta ja katsetada uuenduslikke lahendusi kiiresti.“ 

Pikaajalises plaanis usub ta, et Eestil tuleb panustada mõlemas suunas: skaleerida juba toimivaid lahendusi, nagu droonitõrje ja autonoomne seire, ning samal ajal investeerida järgmise põlvkonna võimetesse, sealhulgas tehisintellekti autonoomiasse, drooniparvedesse ja kvantsensorite* tehnoloogiasse. 2030. aastaks näeb ta Eesti tugevust selgelt: „Meie suurim konkurentsieelis saab olema kiirus innovatsioonis ja integreerimises.“ 

Liitu meiega Tallinnas 22. septembril Defence Innovation Day’l, et kuulata Jaanus Tamme ja teisi kaitseinnovatsiooni võtmeisikuid. 

Defence Innovation Day korraldajateks on Tehnopol Startup Inkubaator ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu. Üks sessioonidest on koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga. 

* Kvantsensorid: tehnoloogia, mis kasutab kvantfüüsikat objektide või signaalide ülitäpseks tuvastamiseks ka seal, kus tavapärased sensorid jäävad hätta.