Kuidas muuta jätkusuutlikkus äriliseks tugevuseks?

19. novembril toimus Tehnopolis ESG kohvihommik, mis tõi kokku ettevõtted ja eksperdid, et arutleda, kuidas siduda jätkusuutlikkus ettevõtte strateegia ja ärilise kasvuga. Kõigi esinejate sõnum oli ühene: ESG ei ole enam eraldiseisev kohustus, vaid osa sellest, kuidas ettevõtted oma äri juhivad.

Regulatsioonid on muutunud, kuid ootused jäävad

2025. aasta veebruaris tuli välja uus regulatsioone lihtsustav raamistik. Uue korraga muutus kohustuslikuks jätkusuutlikkuse aruandlus Eestis väga kitsale ettevõtete ringile. Viimase info kohaselt kehtib aruandekohustus edaspidi ainult neile ettevõtetele, kellel on üle 1 000 töötaja ja vähemalt 450 miljonit eurot käivet.

See tähendab, et enamik Eesti ettevõtteid ei pea ESG aruannet koostama. Kuid partnerid, kliendid ja rahvusvahelised hankijad küsivad jätkuvalt sama infot. Seega ei ole ESG sisu kadunud, vaid muutub ettevõtete jaoks veelgi olulisemaks konkurentsivõime seisukohast.

Diana Paakspuu sõnul on see ka võimalus, mitte ainult leevendus: „ESG-le tuleb läheneda sisuliselt, mitte raporteerimise andmepunktidest lähtuvalt. ESG-d saab vaadelda kui täiendavat riskijuhtimise tööriista ning paljud ESG raames käsitletavad teemad annavad hea täiendava vaate ettevõttele, millest on võimalik kasu lõigata.“

Diana Paakspuu: jätkusuutlikkus ei ole oma olemuselt uus teema

Diana tõi välja, et jätkusuutlikkusest on räägitud juba aastakümneid. „ESG ei ole tegelikult uus. Juba 1980ndatel arutati ettevõtete tegevuse mõju inimestele ja keskkonnale. Täna oodatakse aga süsteemsust, läbipaistvust ja andmeid.“

Diana rõhutas, et ettevõtted peavad vältima lähenemist „teeme ära, sest nõutakse“. Tema sõnul on äriline kasu palju suurem, kui ettevõte võtab ESG enda äristrateegia osaks. Ettevõtted peavad küsima, mis on nende päris mõju ja päris võimalused, mitte tegelema teemadega, mis ei ole nende ärile olulised.

Carolina Sinisalu: Tallinna lennujaamas on kestlikkus osa tööloogikast

Tallinna lennujaama keskkonna- ja kestlikkuse eestvedaja Carolina Sinisalu jagas praktilist kogemust suure taristuettevõtte vaates.

Ta tõi esile, et kui kestlikkusearuanne tuli, siis nad otsustasid seda võtta kui raamistikku, mille fookuse läbi vaadata oma tegevusi. Mõtestati läbi oma eesmärgid, protsessid ja investeeringud ja saadi aru, milline on mõju ja kuidas seda kõige paremini juhtida.

Carolina selgitas, et nende töö algas andmetest. „Kui me ei tea, kus me täna oleme, siis me ei saa seada eesmärke. Andmete kogumine oli väga konkreetne ja põhjalik töö. See oli suur töö, aga ilma selleta ei oleks me saanud liikuda süsinikneutraalsuse poole.“

Lennundus oma olemuselt ei ole küll keskkonnasõbralik tegevusala, kuid vastutustundliku teenuse pakkujana on nad teadlikud oma põhitegevuse keskkonnamõjudest ja on andnud endast parima, et neid vähendada. Tallinna lennujaam on viimasel viiel aastal teinud märkimisväärseid samme, testides elektrilisi tööautosid Eesti kliimas, rajades energiatõhususe standarditele vastavaid hooneid, tehes koostööd rahvusvaheliste partneritega vesiniku- ja alternatiivkütuste projektides ning panustades regulaarselt töötajate koolitamisse ja sisekommunikatsiooni tugevdamisse. 

Osadel lennufirmadel on selge eesmärk, et nad hakkavad tulevikus lendama vaid lennujaamadesse, mis on kestlikkusearuande põhjal auditeeritud ja kellel on vastavad sertifikaadid olemas. Seega on ESG-le keskendumine oluline ka konkurentsis püsimise vaates.

Tema sõnum oli selge: kestlikkus ei ole projekt ega kõrvaltegevus, vaid osa iga tööpäeva otsustest.

Helen Anijalg: tarbija hääletab rahakotiga, aga ootused ei kao

Roofit Solari kaasasutaja Helen Anijalg tõi välja ettevõtja perspektiivi. Ta kirjeldas olukorda, kus inimesed soovivad valida keskkonnasõbralikke lahendusi, kuid hind võib olla otsustav tegur.

„Inimesed hääletavad rahakotiga. Isegi kui süda ütleb, et valida tuleks kõige keskkonnasõbralikum lahendus, eelistatakse vahel ikkagi odavamat varianti.“

Samas rõhutas ta, et ESG ei ole enam „pehme teema“. „Rahvusvahelised partnerid küsivad sertifikaate ja keskkonnamõju andmeid sama tõsiselt kui finantsnäitajaid. Kui ettevõttel neid ei ole, siis teda lihtsalt ei kaasata.“

Helen kutsus ettevõtjaid vaatama pikemale ajaperspektiivile. „Mõelge sellele, millises maailmas elavad teie lapsed ja lapselapsed. Üksi ei muuda keegi kõike, aga iga väike samm loeb.“

Mida ettevõtted saavad kohe teha

Kohvihommikul tõid esinejad välja selge tegevusplaani:

• Olulisuse hindamine: ettevõte peab keskenduma teemadele, mille tegelik mõju on suurim.
• Huvirühmade kaasamine: töötajad, kliendid ja partnerid toovad välja riske ja võimalusi ning annavad väärtuslikku tagasiside.
• Mõõdikute loomine: ilma selgete mõõdikuteta ei teki mõju ega järjepidevust.
• ESG kui investeering: läbimõeldud tegevused avavad uksi uutele turgudele ja partneritele.

Kuigi kohustuslik ESG aruandlus puudutab nüüd vaid üksikuid väga suuri ettevõtteid, ei ole ESG roll vähem tähtis. Ootused turult, partneritelt ja klientidelt on endiselt kõrged. Ka need ettevõtted, kes ei pea regulaarselt aru andma, loovad sisuka ja läbimõeldud lähenemisega selge konkurentsieelise.

Diana Paakspuu võttis teema kokku lihtsalt: „Jätkusuutlikkuse mõte ei ole täita nõudeid. Mõte on juhtida ettevõtet targemalt ja teadlikumalt.“