Haiglast innovatsioonilinnakusse: esmalt tuli selgeks saada, kust raha tuleb

Artikkel ilmus 19.11.2025 Finantsuudiste portaalis

Kui Liis Jürgenson vahetas Lääne-Tallinna Keskhaigla finantsosakonna sihtasutuse Tallinna Teaduspark Tehnopol finantsjuhtimise vastu, tuli tal kiiresti harjuda hoopis teistsuguse maailmaga. Kui haiglas kattis eelarve suuresti tervisekassa, siis Tehnopolis pidi ta esmalt mõistma, kust raha tuleb ja kuidas seda targalt kasutada.

Esimeste nädalate „ohoo-moment” oli isemajandamise printsiip. „Tehnopol on sada protsenti isemajandav – omanike käest tegevustoetust me ei saa,” selgitas ta. See tähendab, et tulubaasi, kulustruktuuri ja rahavoogude juhtimist tuli vaadata tervikuna, kus kinnisvara, projektide ja teenustega finantseeritakse sihtasutuse tegevusi.

Tehnopoliga liitudes tuli Jürgensonil kohe ka süsteeme ümber tegema hakata. Vaid kahe kuuga valmis uus eelarvevorm, sest senine ei andnud finantsjuhile vajalikku ülevaadet. Paralleelselt tuli tal end kurssi viia enam kui kahekümne samaaegselt käiva projektiga ja mõista, miks igaüks neist on vajalik. „Alguses oli minu jaoks kõige keerulisem see, et projekte oli nii palju – üle kahekümne – ja ma ei saanud päriselt aru, milleks neid kõiki vaja on. Alles töö käigus hakkasin nägema, kuidas need meie tegevust tegelikult toetavad,” meenutas ta.

Haigla-aastad andsid Jürgensonile väärtusliku kogemustepagasi, kuhu kuuluvad korrektsus, täpsus ja tähtaegadest kinnipidamine. Just need oskused aitavad tal täna väikeses, kuid suure töömahuga organisatsioonis piire seada, fookust hoida ja aega targalt kasutada. Nii väldib ta ületöötamist ning jõuab tulemusteni efektiivselt.

Automatiseerimine kui ellujäämise tööriist

Finantsjuhina on Jürgenson võtnud südameasjaks käsitöö vähendamise. „Ma ei pea enam iga kuu Exceli faile kokku tõstma – koondeelarve on kohe näha,” kirjeldas ta muutust pärast eelarverakenduse VeeRa juurutamist. Reaalajas vaade tähendab, et jooksva aasta eelarve täitub numbritega automaatselt ning andmete manuaalne kokku tõstmine on möödanik.

Järgmine siht on liikuda Power BI lahenduste poole, et automatiseerida analüütilist poolt ja vähendada veelgi käsitööd. Väikese organisatsiooni reaalsus tähendab, et kõige jaoks kohe raha ei jätku. „Asju on võimalik paremaks teha ka ilma suurte rahasummadeta – see võtab lihtsalt rohkem aega ja nõuab suurt töötahet,” ütles ta.

Tema suurim töönauding on seotud eelarvega – planeerimise, detailidesse minemise ja analüüsiga. Kõige keerulisemad hetked tekivad aga siis, kui mõni teenus või programm ei ole rahaliselt kasumlik, küll aga loob sisulist väärtust ettevõtetele. Siis tuleb mõelda „kastist välja”, teha arvutusi ja ehitada tegevusplaan, et mudel tööle hakkaks. See võtab aega, kuid tasub end pikemas plaanis ära.

Eelarverakenduse kohandamisel on tema eesmärk, et tööriist ei teeniks ainult finantsjuhi vajadusi, vaid toetaks kogu meeskonda – et numbrite taha tekiks organisatsioonis ühine arusaam.

Tehnopol kui isemajandav masinavärk

Nii nagu iga teenuse ja programmi tasuvus vajab analüüsi, tugineb ka kogu Tehnopoli toimimine kindlale struktuurile. Tulubaasis on kolm sammast: kinnisvara, projektid ning äriarenduse teenused. „Kõik projektid on konkurentsipõhised, keegi neid meile niisama ei jaga,” rõhutas Jürgenson. Just siit sünnib sisuline lisandväärtus, mis hoiab programmid elus ja linnaku kasvus.

Sügisel oli tema töölaual kolm põletavat teemat: viie aasta strateegia eelarve uuendamine koos detailse 2026. aasta eelarvega, strateegiaeelarve viimine VeeRasse koos enam kui 20 projektiportfelli sisu ja ajastuse automatiseerimine ning analüüsi tegemine, millal lõpevad käimasolevad projektid ja millal ning kui suures mahus tuleb alustada uusi. Need töölõigud annavadki Tehnopoli finantsjuhtimisele iseloomuliku rütmi, kus korraga tuleb hoida tasakaalus strateegia, süsteem ja rahavoog.

See rütm ei toimu aga vaakumis – paralleelselt tuleb lahendada väljakutseid, mis puudutavad kogu organisatsiooni majandamist.

Väljakutse on tuttav paljudele – kuidas suurendada tulubaasi kasvavate kulude vastu. Sihtasutusena ei ole Tehnopoli eesmärk kasumit maksimeerida, kuid kui kasumit ei teeni, siis ei saa ka investeerida teenustesse, turutõrgete leevendamisse või kinnisvara väärindamisse. „Rahavoo teemad ei kao minu laualt kunagi – see vajab iganädalast tähelepanu,” ütles Jürgenson.

Suured ambitsioonid

Jürgensoni hinnangul on 2025. aasta idurahastuse märksõnad selged. „Kindlasti on fookuses tehnoloogia ja kaitsevaldkond ning samuti süvatehnoloogia,” ütles ta. Lisaks peab ta oluliseks lahendusi, mis aitavad tööprotsesse automatiseerida – see seostub otseselt ka Tehnopoli enda finantsjuhtimise digitaliseerimisega.

Rahastuse kättesaadavus sõltub siiski eelkõige Tehnopoli rüpes tegutsevatest iduettevõtetest endist: vajalik on skaleeritav idee, ambitsioonikas ja mitmekülgne meeskond ning valmisolek tööd teha. Tehnopol pakub neile tuge programmide ja mentorite kaudu, suunates ettevõtteid turule läbimõeldud sammudega. Sageli toimub see rahvusvahelises koostöös, kus ühes projektis on kolm-neli partnerit.

Iduettevõtete arendamine algab juba kiirendist, kus Tehnopol pakub asutajatele 6+6-kuulist kasvuprogrammi, mida rahastatakse täielikult sihtasutuse enda vahenditest. Et seda suuta, tuleb Tehnopolil oma muudes tegevustes olla „nutikam ja efektiivsem”. Tasakaal kinnisvara, projektide ja teenuste vahel on siin võtmetähtsusega.

Tehnopoli tulevikuplaanid on suured. Viie aasta strateegia ambitsioon on toetada fookusvaldkonnas vähemalt ühe ükssarviku staatusse jõudvat ettevõtet, samuti hõlmab strateegia linnaku arendamist, uute hoonete rajamist ja investorite kaasamist, koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga kavandatakse ka promenaadi. „Tahame pakkuda tipptasemel programme ja olla kinnisvaras tõmbekeskus,” ütles Jürgenson.

Liis Jürgenson

2023-… Tehnopol: Finantsjuht
2022-2023 Lääne-Tallinna Keskhaigla: Finantsjuht
2013-2022 Lääne-Tallinna Keskhaigla: Pearaamatupidaja
2011-2013 Lääne-Tallinna Keskhaigla: Pearaamatupidaja asetäitja

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol on Eesti Vabariigi (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna linna poolt rajatud sihtasutus, mille ülesanne on aidata alustavatel ja arenevatel tehnoloogiaettevõtetel kiiremini kasvada. Selleks pakutakse Tallinnas Mustamäel ettevõtetele nii büroopindasid koos kõige sinna juurde kuuluvaga kui ka nõustamist oma äri arendamiseks ja eksportturgudele sisenemiseks.

Tehnopoli 2024. aasta tulud olid 11,3 miljonit eurot (2023. aastal 6,3 miljonit), kulud 11,2 miljonit (aasta varem 6,6 miljonit) ja tegevustulem 76,5 tuhat eurot (aasta varem -129 tuhat eurot).

Artikli autor: Eveliis Vaaks