Tervishoiutehnoloogia peamine väljakutse on pakkuda süsteemiga sobituvaid läbiproovitud lahendusi

Artikkel ilmus esmakordselt 15.01.2026 EIS-i veebis.

Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol tervisetehnoloogia valdkonnajuht Helen Staak räägib tervisetehnoloogia sektori väljakutsetest 2026. aastal, eriti Saksamaal, ning toob esile, mida Eesti saab pakkuda nende ületamiseks.  

Vananev elanikkond ühes krooniliste haiguste laieneva levikuga suurendab aasta-aastalt kulusurvet ja see on toonud tervishoiu seisu, kus efektiivsuse kasvatamise vajadusest ei saa üle ega ümber. Mida aasta edasi, seda enam näeme, et tegu on ühiskondliku vastupidavuse proovikiviga, mis vajab ühelt poolt uuendusi, ent teisalt tuleb need ellu viia viisil, mis tükati ebaefektiivset, teisalt siiski toimivat ja eluks ju hädatarvilikku süsteemi liialt ei raputaks. Tervisetehnoloogia – digitaalsed lahendused, meditsiiniseadmed, tehisintellekt, biotehnoloogia, personaalmeditsiin – ei ole siin imerohi, kuid on selge, et ilma selleta edasi enam ka ei saa.

Globaalset pilti vaadates on üks trend teistest selgem: fookus liigub üksikute tulevikulahenduste ja tehnoloogilate juurest süsteemsete muutuste suunas. Tervishoius otsitakse lahendusi, mis päriselt vähendaks arstide koormust, lühendaks ravijärjekordi, kahandaks administratiivse töö mahtu sektoris ja võimaldaks patsienti kauem kodus ravida, mitte hoida neid kulukal haiglaravil. Tehisintellekt liigub tasahaaval eksperimentaalsest faasist igapäevasesse töövoogu, kaugteenused ja kodune haiglaravi on saamas paljudes riikides normiks. Selle kõigega külgneb olulise teemana delikaatsete terviseandmete turvalisus.

Globaalne digitaalsete terviselahenduste turu maht oli mullu umbkaudu 266 miljardit eurot ja analüütikud prognoosivad, et see ületab kümne aasta pärast 1,7 triljoni piiri. Nähakse, et turg paisub igal aastal umbes viiendiku võrra. Samuti eeldatakse, et tehisaru põhiste lahenduste turg tervishoius võib 2033. aastaks ületada 400 miljardi euro piiri, mis peegeldab kiiresti kasvavat nõudlust automatiseerimise ja prognoosanalüütika järele.

Euroopa tervishoid: aeglane, kuid vääramatu muutus

Euroopa tervisetehnoloogia turu suurus oli tänavu hinnanguliselt umbes 82,2 miljardit eurot, ning kümnendi lõpuks oodatakse selle mahu kasvu üle 188 miljardi euro. Euroopa turg kosub globaalsest veidi aeglasemalt, umbes 18% aastas.

Seega on muutused Euroopas aeglasemad kui USAs, kuid see ei tulene üksnes konservatiivsusest. Euroopa tervishoiusüsteemid on üles ehitatud solidaarsusele ja universaalsele ligipääsule, mistõttu peab tehnoloogiline ja innovaatiline areng käima käsikäes eesmärgiga tagada, et kõigil inimestel säilib võrdne ja õiglane ligipääs tervishoiuteenustele. Lisaks on eurooplased harjunud üsna ettevaatliku lähenemisega andmekaitsele. Enne, kui tehnoloogia saab asuda süsteemi oluliselt ümber kujundama, tuleb tagada kindlustunne ka selles osas. Euroopa Liidu tehisintellekti määrus ja Euroopa terviseandmete ruum (EHDS) suunavad tervishoidu järjest selgemalt koostalitusvõime ja andmepõhisuse poole. See tähendab, et eelistatud on lahendused, mis ei loo uusi andmesilosid, vaid sobituvad olemasolevatesse süsteemidesse, austavad patsiendi õigusi, tagavad samal ajal andmete turvalisuse ja on tõenduspõhised.

Eestis on kujunenud tugev tervisetehnoloogia ökosüsteem, kus ettevõtted, tervishoiuteenuse osutajad, patsiendiorganisatsioonid, teadusasutused ja riik teevad tihedat koostööd, et toetada valdkonna arengut ning luua keskkond, mis soodustab uute tervisetehnoloogia teenuste ja toodete kasutuselevõttu. Ökosüsteem võimaldab ettevõtteid toetada nende igas arengufaasis – alates ideest ja piloteerimisest kuni reaalses keskkonnas testitud ja valideeritud lahendusteni. See loob Eestile selge konkurentsieelise nii lahenduste laiemal kasutuselevõtul koduturul kui ka ekspordis.

Saksamaa: suur süsteem, palju pinget ja vaevalised muutused

Euroopa kontekstis on Saksamaa eriline. Tegemist on kontinendi suurima tervishoiuturuga, mille süsteem on hästi rahastatud, kuid struktuurselt killustunud ja digitaalselt aeglane. Ajalooliselt istuvad eraldi “silodes” liidumaa põhine lähenemine meditsiiniteenustele ja jäigalt eraldi hoitud ambulatoorne- ja haiglaravi. Just see vastuolu – raha ja kompetents on, kuid paindlikkust ja valmisolekut muutusteks napib – defineerib Saksamaa tervishoiutehnoloogia alased vajadused ja valmisoleku algaval aastal.

Saksamaa haiglad ja raviasutused on korraga mitmekülgse surve all. Ühelt poolt sunnivad riiklikud reformid nagu haiglareform (Krankenhausreform) ja digitaliseerimisprogrammid, ennekõike haiglate tulevikuseadus (KHZG), süsteeme väga kiiresti ajakohastama. Teisalt on tööjõupuudus – eriti õdede ja perearstide osas – muutunud kriitiliseks ning vananev elanikkond suurendab vajadust toetada krooniliste haiguste ravi. Soov viia ravi haiglatest ambulatoorsesse ja kodusesse keskkonda on eelkõige võimalik toimivate digilahenduste toel. Samas on näha üleriigilist selget mandaati kiireks digitaalse infrastruktuuri loomiseks – olemas on nii raha kui seadusandlik tugi. Digitaalsete tervisehoiulahenduste kiireks turule toomiseks on loodud ka eraldi raamistik DiGA Patwhay, mis ühelt poolt on nõudlik kliinilise tõendatuse osas ja teisalt eeldab lihtsat ja nähtamatut integreeritavust tänaste lahendustega.

Lisaks tehnilisele keerukusele ja ajaloolisele koormale on Saksamaal iseäranis tugev andmekaitsekultuur. Usaldus ei teki iseenesest ning kohalik referents ehk sealse haigla või teadusasutuse kinnitus on sageli eeltingimus, et turule sisenemine üldse võimalik olla saaks. Otsitakse eelkõige pikemaajalisi partnerlussuhteid, kus tehnoloogia, kliiniline tõestatud toimivus ja regulatiivne vastavus on omavahel tasakaalus.

Saksamaa digitaalse tervishoiuturu maht oli mullu hinnanguliselt umbes 14,6 miljardit dollarit. Ilmselt kasvab ka see aastas ligi neljandiku, jõudes aastaks 2030 enam kui 48 miljardini. Eesti jaoks on koostöö selle suurriigi tervishoiuturuga suurepärane võimalus: meil on pakkuda reaalselt toimivaid, juba valideeritud lahendusi, mis aitaks Saksamaal tänastest probleemidest üle saada.

Väike riik, aga süsteemne kogemus

Ligikaudu 99% Eesti terviseandmetest on digitaliseeritud ning patsiendid ja arstid kasutavad e-tervise lahendusi igapäevaselt. Oleme Euroopas digikümnendi e-tervise edetabelis saavutanud 100% valmisoleku taseme, mis tähendab, et ELi 2030. aasta digitaalsetele eesmärkidele vastav valmisolek on Eestis juba reaalselt olemas.

Meil on üle kahekümne aasta arendatud riiklik digitaalse tervishoiu infrastruktuur, kus peaaegu kogu terviseandmestik on digiteeritud. Avalikku usaldust ja andmekaitset toetavad turvalised X-tee ja plokiahela põhised lahendused. Eeltoodule lisandub Eesti unikaalne geenipank ja nii saamegi strateegilisele andmepõhisele innovatsioonile tugeva vundamendi.

E-retsept, e-konsultatsioon ja andmete ristkasutus on meie tervishoiu igapäevane praktika, millega on kohanenud kogu ühiskond. Meie laiapõhjaline kogemus teeb Eestist põhimõtteliselt nö üleriigilise testkeskkonna, eluslabori kus valitsus ja seadusandja, tervishoiuasutused ning tehnoloogiaettevõtted teevad tihedat koostööd.

Mitmed Eesti tervishoiutehnoloogia ettevõtted on arstide ja teadlaste endi algatatud, lähtuvad reaalsetest kliinilistest vajadustest ja lahendavad päris elus defineeritud probleeme. 

Tegevarstide kõrval tugineb meie tervishoiutehnoloogia sügaval tipptaseme teaduspärandil, mille keskmes on pea 400-aastane Tartu Ülikool, lisaks Taltech ja tervisetehnoloogia instituut ning tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskus. Selle tulemuseks on konkurentsivõimeline süvatehnoloogiaettevõtete maastik, millest leiab farmaatsia- ja biotehnoloogia väärtusahela iga etapi projekte alates teadus- ja arendustegevusest ning antikehade avastamisest kuni GMP-nõuetele vastava lepingulise tootmise (CDMO) ja kõrgekvaliteediliste reagentide tootmiseni. Tegevusvaldkondade seas oli süvatehnoloogia sektoris 2024. aasta seisuga kõige enam tervisetehnoloogia iduettevõtteid (23%).

Saksamaa vaates on Eestil väärtus Euroopa Liidu sisese partnerina, kes suudab pakkuda usaldusväärset koostööd ning samal ajal paindlikku ja praktilist testkeskkonda uute tervisetehnoloogiliste lahenduste arendamiseks ja valideerimiseks. Sellele lisandub meie rahvusvaheline kogemus – nagu ka muudes sektorites, mõistavad Eesti tervisetehnoloogia iduettevõtted, et meie turg on liiga väike ja ehitavad algusest peale ekspordivõimekusega lahendusi. Piiriülestest projektidest on meil ette näidata näiteks seni suurim e-retseptide süsteem. Saksamaal on Eesti ettevõtted teinud koostööd juhtivate ülikoolihaiglatega. 

Mida Eestil on Saksamaale pakkuda?

Meie kogemus on Saksamaa jaoks oluline kahel põhjusel. Esiteks pakub Eesti toimivat mudelit, kuidas ühendada andmete turvalisus lahenduste igapäevase kasutusega. Nagu öeldud, see küsimus on Saksamaal äärmiselt tundlik. Teiseks lähtuvad Eestis arendatud tervisetehnoloogia lahendused praktilistest kasutusjuhtudest ja tervishoiuteenuse osutajate igapäevatööst, mis on suunanud fookuse tõhususele, kasutusmugavusele ja töövoogudega sobitumisele.

Eesti tugevus seisneb süsteemses kogemuses, kuidas digitaalsed terviselahendused saavad reaalselt toetada 21. sajandi tervishoiu toimimist. See kogemus võimaldab vähendada arstide halduskoormust, toetada krooniliste patsientide turvalist ravi koduses keskkonnas ning kujundada andmeinfrastruktuuri, mis teenib nii patsienti kui ka tervishoiusüsteemi usaldusväärselt ja turvaliselt.

2026. aastal ei ole tervisetehnoloogia keskne küsimus enam see, kas konkreetne tehnoloogia toimib, vaid see, kuidas see lõimub olemasolevasse süsteemi ja kas tervishoiusüsteem suudab seda ka tõhusalt ellu rakendada. Eesti tugevus seisneb selles, et paljudele neile küsimustele on meil juba praktilised vastused olemas. Just see teeb Eestist väärtusliku koostööpartneri Saksamaale ning teistele Euroopa riikidele.