Founder2Founder Meetup Jõhvis: kas arendajaid on AI ajastul vähem vaja?

Tehnopoli Filmi- ja multimeediakiirendi korraldatud Founder2Founder Meetup tõi eelmisel nädalal Jõhvi kokku üle 70 osaleja: idufirmade asutajad, loomevaldkonna esindajad, arendajad ning kood/Jõhvi vilistlased. Üritus toimus vahetult enne Job Fair’i ning kujunes loomulikuks kohtumispaigaks, kus erinevad taustad ja mõtteviisid kokku said.

Õhtu keskmes ei olnud lihtsalt võrgustumine, vaid küsimus, mis puudutab täna praktiliselt igaüht tehnoloogiavaldkonnas: kas tehisintellekti ajastul on arendajaid vähem vaja?

Arutelu modereeris Marko Russiver, kes tõi teema kohe selgelt lauale. Tema lähtekoht oli praktiline: isegi kui mitte-tehniline asutaja suudab AI abil prototüübi ehitada, jõuab ta kiiresti piirini, kus on vaja päriselt mõista, kuidas süsteem töötab. Sealt edasi on valik lihtne: kas õppida ise või leida enda kõrvale arendaja.

See pani paika ka arutelu põhitelje: kas asutajad vajavad endiselt arendajaid või liigume olukorda, kus arendajad ise muutuvad üha kiiremini asutajateks.

Paneelis osalesid Kaspar Kallas, Vladislav Šmigelski ja Kätlin Merisalu, kes tõid arutelusse nii tehnilise, haridusliku kui ka praktilise startup-kogemuse.

Vestlus ei jäänud teoreetiliseks. Ühel hetkel pöördus arutelu otse saali: kui paljud tunnevad, et tehisintellekt juba täna nende tööd mõjutab?

Käed tõusid, kuid mitte kõigil. Just see hetk oli kõnekas.

Osa osalejatest näeb muutust juba väga selgelt, eriti algtaseme rollides. Teised alles otsivad oma kohta selles muutuses ega tunneta selle mõju veel täiel määral. See peegeldab hästi tänast olukorda: muutus ei toimu ühtlaselt, vaid sõltub rollist, kogemusest ja sellest, kui lähedalt inimene tehnoloogiaga igapäevaselt kokku puutub.

Arutelust joonistus välja selge suund: arendajate roll ei kao, kuid see muutub.

Tehniline oskus jääb oluliseks, kuid sellest üksi ei piisa. Üha enam väärtustatakse võimet mõista, miks midagi ehitatakse ja kellele see tegelikult väärtust loob. See tähendab liikumist kitsastest rollidest laiemasse mõtlemisse.

Samal ajal tõstatus küsimus, kas eraldi „äriinimeste“ roll on tulevikus vajalik. Ühelt poolt võimaldavad tänased tööriistad tehnilistel asutajatel katta suure osa sellest, mida varem peeti puhtalt äriliseks kompetentsiks. Teisalt jäi kõlama, et kui eesmärk on ehitada skaleeruv ettevõte, ei kao äriline mõtlemine kuhugi – see lihtsalt põimub tehnilise kompetentsiga.

Oluline järeldus puudutas ka tehisintellekti ennast. Seda ei nähtud niivõrd asendajana, vaid tööriistana – võimsa tööriistana, mis võib mitmekordistada efektiivsust, kuid ainult siis, kui kasutaja mõistab, mida ta teeb.

Mida rohkem me toetume AI-le, seda olulisemaks muutub kriitiline mõtlemine. Tehisintellekt ei vaidle, ta kinnitab. See tähendab, et vastutus otsuste eest ei kao, vaid liigub selgemalt inimesele.

Praktilised kogemused, mida jagati nii häkatonidelt kui ka õppest, kinnitavad sama mustrit. Ideid tekib kiiresti, kuid ilma reaalse kasutaja vajaduse mõistmiseta need ei püsi. Suurimad vead ei teki mitte tehnoloogiast, vaid sellest, et probleem ise ei ole piisavalt läbi mõeldud.

Founder2Founder Meetup ei andnud lihtsaid vastuseid.

Küll aga tegi see ühe asja selgeks – küsimus ei ole enam selles, kas AI muudab meie tööd, vaid selles, kui kiiresti me ise suudame sellega kaasa muutuda.

Soovid näha, milline õhtu välja nägi? Vaata fotogaleriid.

Tehnopol Startup Inkubaatori filmi- ja multimeediakiirendi tegevusi kaasrahastab Euroopa Liit.