Uku Lauri: Tallinn ei saa olla talentide linn ainult kesklinna najal

Arvamuslugu ilmus 21.04.2026 Äripäevas.

Tallinna arendamisest rääkides kipub fookus liikuma ikka ja jälle kesklinna, mere äärde ja piirkondadesse, mis jätavad linnast esindusliku esmamulje. See on arusaadav, sest just neid paiku näevad külalised esimesena, sinna koonduvad investeeringud, teenused, uued elamuarendused ja ambitsioonikam avalik ruum. Aga kui tahame, et Tallinn oleks tugev ettevõtlus- ja talentide linn, ei piisa sellest, et korda saab vaid linna kõige nähtavam osa, kirjutab Tehnopoli kinnisvarajuht Uku Lauri arvamusloos.

Tugev linn ei toimi nii, et elu, äri ja kvaliteetne ruum on koondunud vaid keskele, ülejäänu aga jääb funktsionaalseks taustaks. Linn toimib ökosüsteemina. Kui tahame siia tuua ettevõtteid, investeeringuid ja tipptegijaid, peame arendama Tallinna tervikuna – nii, et eri linnaosad oleks omavahel hästi ühendatud, loogilise funktsioonijaotusega ning kvaliteetse avaliku ruumiga. Sama oluline on toimiv ja sujuv ühistransport, mis ühendab töö-, elu- ja õppekohad ning on ühtlasi ka üks linna visiitkaarte.

Sageli räägitakse, et ettevõtte jaoks on kõige olulisem asukoht. See vastab ainult osaliselt tõele. Asukoht ei tähenda ammu enam pelgalt aadressi kaardil. See tähendab ligipääsu talentidele, sujuvat liikumist, toimivat ümbrust, koostöövõimalusi ja kogukonda. Ettevõtte edu ei määra ainult see, mitu minutit kulub vanalinna või lennujaama jõudmiseks, vaid ka see, kui mugavalt pääseb tööle ühistranspordi, rattaga või jalgsi ning millises keskkonnas inimesed igapäevaselt töötavad.

Eriti oluline on see teadmispõhise ettevõtluse puhul. Innovatsioon sünnib harva isoleeritult. See vajab lähedust ülikoolidele, teistele ettevõtetele, arenduskeskkondadele ja testimisvõimalustele. Seetõttu ei saa linnaplaneerimises lähtuda ainult sellest, kus asub kõige kallim kinnisvara või kõige esinduslikum linnaruum. Sama oluline on vaadata, millistes piirkondades sünnib koostöö, areneb teadmusmahukas ettevõtlus ja luuakse uut majanduslikku väärtust.

Tallinna puhul tähendab see ka ausat tõdemust, et kogu linna majandus ei saa ega peagi tuginema ainult kesklinnale. Elu ei ole ainult südalinnas. Ka tööstus, tehnoloogiaarendus, logistika ja tootmine vajavad ruumi ning enamasti pole kesklinn nende jaoks õige koht. Ometi sõltub ka pealinna jõukus sellest, et taolistele tegevustele oleks linnas loodud kaasaegne, atraktiivne ja hästi ühendatud keskkond.

Kui me räägime Tallinnast kui talentide linnast, ei peaks me mõtlema ainult sellele, kas siia on mõnus nädalavahetuseks tulla või kas vanalinn ja Kalamaja mõjuvad külalisele sümpaatselt. Peaksime mõtlema laiemalt: kas Tallinn on linn, kuhu oskustöötaja, insener, teadlane või iduettevõtte asutaja tahab päriselt elama ja töötama jääda. Kas tal on siin hea liikuda? Kas ühendused on kiired ja loogilised? Kas ka väljaspool kesklinna on linn kaasaegne, roheline, nutikas ja kutsuv?

See on koht, kus seni veidi kõrvalisemaks peetud piirkonnad muutuvad väga oluliseks. Mustamäe on hea näide. Seal on koos ülikool, teadmusmahukas ettevõtlus, laborid, insenertehniline kompetents ja ruum, kuhu on võimalik luua uut väärtust. Kui selliseid piirkondi käsitleda ainult kui kohti, kus “midagi vajalikku lihtsalt asub”, jääb suur potentsiaal kasutamata. Kui neid aga teadlikult arendada kaasaegsete ettevõtlus- ja elukeskkondadena, võidab kogu linn.

Selles vaates on märgiline TalTechi ja Tehnopoli linnakuid ühendava promenaadi idee. Esmapilgul võib see tunduda lihtsalt ühe piirkonna heakorrastus- või haljastusprojektina, kuid tegelikult peegeldab see palju suuremat muutust mõtteviisis. Hästi kavandatud promenaad ei ole ainult ühendustee punktist A punkti B. See on avalik ruum, mis loob põhjuse liikuda, kohtuda, peatuda ja katsetada. See parandab liikumisvõimalusi, toob piirkonda rohkem rohelust ning pakub ettevõtetele ja arendajatele võimalust uusi lahendusi päris linnakeskkonnas testida.

Just selliseid projekte on Tallinnal rohkem vaja. Mitte ainult esinduslikke visiitkaarte, vaid ruume, mis ühendavad linnaosi sisuliselt ja muudavad ettevõtluskeskkonna tugevamaks. Kui ühistransport, rattateed, kergliiklusteed, avalik ruum ja ärikeskkond moodustavad terviku, ei ole üks linnaosa enam teisest eraldatud. Siis muutub ka linn ise loogilisemaks tervikuks, kus liikumine ja koostöö ei takerdu nähtamatute piiride taha.

Linnaruumi kvaliteet ei ole ammu enam ainult elanike mugavuse küsimus. See on konkurentsivõime küsimus. Ettevõtted valivad asukohti üha teadlikumalt ning inimesed valivad töökohti samuti. Eriti noorem ja rahvusvaheline talent eeldab, et liikuda saab mugavalt ka ilma autota. Kui tööandja tegutseb keskkonnas, kuhu on ebamugav jõuda või kus avalik ruum ei toeta kogukonnatunnet, mõjutab see paratamatult ka tema atraktiivsust. Tugev ja läbimõeldud keskkond aitab ettevõttel kasvada, inimesi hoida ja partnereid ligi tõmmata.

Seetõttu peaksime Tallinna arengust rääkides vähem vastandama keskust ja äärealasid ning rohkem mõtlema sellele, kuidas eri piirkonnad üksteist täiendavad. Kesklinn jääb alati oluliseks visiitkaardiks. Aga ainult visiitkaardist ei piisa, et ehitada linna, mis suudab kanda ettevõtlust, tööstust, teadust ja innovatsiooni pikas plaanis.

Tallinn saab olla tugev rahvusvaheline linn ainult siis, kui ta on tugev tervikuna. See tähendab, et lisaks esinduslikule keskusele tuleb sihikindlalt arendada ka neid piirkondi, kus sünnib tuleviku majandus. Kui tahame, et siia ei tuldaks ainult külla, vaid siia tahetaks ka jääda, tuleb investeerida mitte ainult linna kõige nähtavamasse ossa, vaid kogu linnaruumi kvaliteeti.

Sest lõpuks ei vali ettevõtted ega talendid ainult aadressi. Nad valivad keskkonna.