Arstide ja patsientide ootustele vastavaid digilahendusi ei teki ilma tervishoiusüsteemipoolsete stiimuliteta

Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health innovatsioonijuht Kitty Kubo rääkis ajakirjale Eesti Arst tervise digilahenduste tulevikust ja Eesti väljakutsetest. Kümmekond aastat tagasi ennustati maailmas, et tulevikus kirjutab arst koos ravimiga patsiendile välja ka äpi. Täna on see tulevik kohale jõudnud, kuid siiski mitte igale poole. Sellest, mis tervise digilahenduste turul toimub ja kuidas saaks Eestis tervishoius vajalike digilahenduste tekkimisele ja kasutuselevõtule hoogu anda, räägiti 16. mail Tartu Ülikooli Kliinikumi kevadkonverentsil „Praktiline innovatsioon tervishoius”.

Tervisevaldkonna digitaalsete lahenduste turul on heldelt raha ja rohkelt rakendusi. 2017. aastal investeeriti maailmas sellesse valdkonda ligi 6 miljardit USA dollarit. Seda on rohkem kui eelnevatel aastatel ning enam kui biotehnoloogia ja farmaatsia valdkonda, mis on olnud varem tervishoiu innovatsiooni allikaks. Investeeringute mahult ülekaalukalt suurim digitervise arendussuund on patsientide terviseinfo ja võimestamine, kus erinevaid kommunikatsiooniviise kasutades soovitakse saavutada seda, et inimesed suudaksid oma tervise eest ise paremini hoolt kanda ja keerukas tervishoiusüsteemis navigeerida. Siia kuuluvad erinevad kliiniku ja patsiendi vahelist suhtlust parandavad, haigusteadlikkust suurendavad ning riskide ja sümptomite iseseisvat hindamist võimaldavad lahendused. Samuti on investoritele atraktiivsed kliinilised otsusetoed ja personaalmeditsiin ning käegakatsutavat kliinilist tulemust andvad lahendused haiguste diagnoosimiseks, jälgimiseks ja raviks.

Arvestatav mobiilirakenduste turg on eksisteerinud kümme aastat, selle algust tähistab Apple App Store’i käivitamine 2008. aastal. Digimaailma perspektiivist pikana tunduv aeg on traditsioonilise meditsiinitehnoloogia arendamise vaatest pigem lühike. 2017. aasta seisuga oli turul 325 000 tervise, heaolu ja meditsiini äppi ning 3,7 miljardit allalaadimist. Aastaga lisandus 78 000 rakendust, samas kasvas uute rakenduste arv kiiremini kui allalaadimised. Kõigist äppidest 60% on heaolu kategooriasse kuuluvad dieedi ja toitumise, elustiili ja liikumise rakendused ja 40% on meditsiinirakendused. Viimastest suurima osa moodustavad konkreetsete haiguste käsitlemiseks mõeldud lahendused ning kõikvõimalikud ravimivõtu meeldetuletuse ja ravimiinfo äpid. Haigusspetsiifiliselt on üle poole digilahendustest kolmes valdkonnas: vaimne tervis, diabeet ja südameveresoonkonnahaigused. Võrreldes 2015. aastaga on heaolu rakenduste osakaal 18% vähenenud ja meditsiini oma 48% suurenenud, mis näitab turul rõhuasetuste muutumist.

Ekspertide hinnangul on tervise digilahenduste turul toimumas faasi vahetus, mida on nimetatud digitervise alguse lõpuks. Arengu algfaasis tuli sellele turule palju tervishoiusektoriväliseid tegijaid, kes otsisid tervishoiu suurtest väljakutsetest võimalikku uut äri ja selle kasvu. Panustati peamiselt otse inimesele suunatud heaolurakendustesse, kliiniliselt relevantseid lahendusi jõudis tervishoiupoolse vähese nõudluse ning regulatsiooni ja rahastamismudelite puudumise tõttu turule vähem. Samas on viimased kaks aastat näidanud just meditsiinirakenduste kasvu ja seda, et huvi nende arendamise ja kasutusele võtmise vastu tuleb pigem tervishoiu seest – teenuseosutajatelt ja tervisekindlustuselt. Tervishoius on digilahenduste katsetamise etapist jõutud kommertsialiseerimiseni: tekkimas on standardid ja regulatsioonid, integratsioon tervishoiusüsteemidega ning jätkusuutlikud ärimudelid, mis tuginevad üldjuhul tervisekindlustustele. Lahenduste arendajaid innustab tervishoius enim tegutsema usk tulevikku, kus tervisekindlustused on kliiniliselt ja majanduslikult efektiivsete digilahenduste kõige olulisem jaotuskanal ja rahastaja.

Loe edasi SIIT.

(Allikas: Eesti Arst 2018)