Balti kaitsevööndist NATO tarneahelani – Eesti kaitseinnovatsiooni järgmised sammud 

„Suurim risk ei ole enam ebaõnnestunud projekt, vaid see, kui aegkriitilised võimalused jäävad kasutamata,“ rõhutab peatselt loodava tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse tulevane ülem major Ivo Peets. Uue väejuhatuse roll on pakkuda raamistikku, mis kiirendab kaitseväe võimekuste arengut ja toob lahinguväljal toimiva innovatsiooni kiiremini väestruktuurideni. 

Uued raamistikud ja rahvusvaheline roll 

Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutab, et kaitsevägi on võtmerollis uute tehnoloogiate sobivuse hindamisel. Kui lahendused vastavad vajadustele, liiguvad nad edasi võimearendusprogrammidesse, mille eelarvestab kaitseministeerium ja mille hankeid viib ellu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Peets täiendab, et vaja on „ühe ukse poliitikat“, mis annaks ettevõtetele selge kanali ideede esitamiseks ja looks ausa otsustuse mehhanismi. 

Eesti tugevus seisneb paindlikkuses – poliitiline ja strateegiline info liigub kiiresti otsese kasutajani. Samas on Eesti operatiivstruktuur rahvaarvu kohta väga suur: praegu umbes 43 000 kaitseväelast, millele lisandub veel ligi 200 000 väljaõpetatud reservväelast. See tähendab, et väikese tegevväelaste hulga kõrval tuleb juhtida väga laiaulatuslikku reservväge, mis seab paratamatult piiranguid. Seetõttu tuleb keskenduda niššidele, kus oleme kõige tugevamad – mehitamata süsteemid ja kiire reageerimine. Just nende niššide kasvatamisel on oluline roll ka rahvusvahelisel koostööl. Pevkur rõhutab, et NATO DIANA kaudu toimuvad kontaktid ka prime’idega ning Eesti äridiplomaatia avab uksi suurte rahvusvaheliste kaitsetööstuse tegijateni. 

Rahastuse poolel on fookus tasakaalul era- ja riigi osaluse vahel. NATO innovatsioonifond ja Eesti enda SmartCap loovad võimaluse VKE-del kasvada NATO tarneahelatesse, samas kui kiirendiprogrammid – NATO DIANA, Tehnopoli küberkiirendi ja Defence Business Lab – aitavad vältida ressursside raiskamist ja tuvastada kiiresti skaleeritavaid lahendusi. 

Innovatsioon laiemas ökosüsteemis 

Peetsi hinnangul on Balti kaitsevöönd suurepärane platvorm, kus traditsiooniline kaitsevõime ja innovatsioon saavad kokku. Kaitsevöönd ei tohi jääda staatiliseks, vaid peab kasutama mehitamata tugipunkte, autonoomiat ja muid tehnoloogiaid, mis tõstavad valmisolekut ja vähendavad riske inimeludele. Kaasata tuleb kogu ühiskond, sealhulgas idusektor ja kaksikkasutuse tehnoloogiate arendajad. 

Tsiviil- ja kaitsetehnoloogia ühitamine ei ole lihtne. Tempoerinevused, töökindluse nõuded, õiguslikud piirangud ja intellektuaalomandi kaitse on olulised väljakutsed. Peets toob välja, et lisaks võivad takistuseks saada konkreetsete komponentide, näiteks lõhkeainete käsitlemise reeglid, mis piiravad tehnoloogiate laiemat kasutamist. Samuti seab sõjaline kasutus sageli ekspordipiiranguid, mis vähendavad investorite huvi ja võivad jätta lahenduse turu ja kaitseväe vahele. „Võtmeküsimus ongi aidata ettevõtetel leida väga konkreetne sõjaline kontekst, kus nende lahendus on tõesti vajalik ja kasutatav,“ ütleb Peets. Pevkur lisab, et riigi roll on tagada seadusandlik raamistik intellektuaalomandi kaitseks ning seda vajadusel tugevdada. 

Ukraina sõda on muutnud ka hoiakuid: kaitsevägi on avatum koostööle iduettevõtete ja teadusasutustega. Reservvägi ja ajateenistus loovad usaldust, mis võimaldab senisest tihedamat koostööd. Peets peab järgmise põlvkonna jaoks oluliseks avatust, riskijulgust ja pika vaate hoidmist. 

Sama oluline on aga ka see, et koostöö toimiks ausalt ja selgete ootustega. Tema sõnul peab kaitsevägi suutma kiiresti öelda, millised lahendused ei ole meie kontekstis kriitilised või kus ollakse valmis riski aktsepteerima. Nii välditakse ressursside raiskamist ja antakse ettevõtetele varajane signaal, kas idee on perspektiivikas või mitte. See aitab suunata pingutused just nendele lahendustele, millest on Eestile kõige rohkem kasu. 

Kui Peetsilt küsida, milline liftikõne paneks teda Defence Innovation Day’l hetkega kuulama, ütleb ta: “Mind paneks kohe kuulama idee, mis aitab Eestil esimeses lahingus vastu pidada, säästa inimelusid ja tekitada agressoris heidutuse juba esimestest minutist alates. See võib olla autonoomne tehnoloogia, lahendus mehitamata süsteemide tuvastamiseks ja tõrjumiseks, uus juhtimissüsteem või olukorrateadlikkuse tööriist, mis annab otsustajale kiiremini selguse ja eelise.“ 

“Kõige mõjusam liftikõne oleks see, kui ettevõte pakuks lahenduse, mis täidab konkreetse sõjalise võimelünga ja samal ajal loob paindliku tootmisvõime, mis töötab nii rahu- kui ka sõjaajal,“ võtab ta kokku. 

Pevkuri sõnul on Defence Innovation Day edu mõõdupuu lihtne: “Kõige olulisem on saada kokku õiged inimesed ühte ruumi – see on innovatsioonipäeval juba juhtumas.“ Ta on seda kirjeldanud kui headest komponentidest võimalikult hea eine kokku panemist – ja tema hinnangul on need komponendid sel päeval olemas. 

22. septembril toimub Tallinnas Defence Innovation Day. Registreerimine on avatud kõigile huvilistele.

 
Defence Innovation Day toimub Tehnopoli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu. Ühe programmilõigu kaas­korraldajaks on Sparkup Tartu Teaduspark. 

*Avafoto: Kaitsevägi, pildid.mil.ee