22. septembril toimub Tallinnas Defence Innovation Day, mis toob kokku kaitse-, tehnoloogia- ja investeerimisvaldkonna liidrid NATO riikidest ja kaugemaltki. Üht paneeli modereerib Jaanika Merilo, kellel on lai kogemuste pagas Eesti ja Ukraina digireformides. Tema jaoks on see enam kui lihtsalt arutelu – see on võimalus tuua Ukraina lahinguvälja kogemused otse Euroopa julgeoleku tulevikku kujundavatesse vestlustesse. 

Kui see üritus toimuks Kiievis, oleks Merilo sõnul fookus hoopis teistsugune. Üldiste deregulatsiooniarutelude asemel võiks päevakavas olla sessioonid teemadel “kuidas alustada masstootmist, kui meil on juba palju MVP-sid (miinimumelujõulisi tooteid)”, “kuidas tellida ja hankida missioone ja tulemusi, mitte riistvara”, “võitluslik tehisintellekt ja autonoomia” või “lahinguvälja andmete ühendamine”. Ehk teisisõnu – vähem raamistikest ja rohkem sellest, kuidas saavutada tulemusi lahinguväljal. 

See teravam fookus on tingitud vajadusest. Euroopa on endiselt tugevalt reguleeritud, mis muudab kiire innovatsiooni keeruliseks, kui kiireloomuline vajadus põrkub kokku määruste kihtidega. Ukrainas võib drooni arendustsükkel olla vaid 24 tundi. Arendustiimid paiknevad rindele väga lähedal, saades droonidelt reaalajas andmeid. Vajalikud muudatused tehakse kohapeal ning täiustatud droon on mõne päeva jooksul taas töös. “Keegi ei küsi, kas see vastab AI act-ile (Euroopa Liidu tehisintellekti määrus) või teistele rahuaja regulatsioonidele, ainus küsimus on, kas see päästab elusid.” 

Kiire tegutsemisvajadus on muutnud ka seda, kuidas edu mõõdetakse ja kuidas innovatsiooni hangitakse. Ukrainas ei loeta, mitu drooni on tarnitud, edu mõõdupuuks on näiteks lõpule viidud missioonide arv või mitut sihtmärki tabati ja hävitati. Ühekordsete rahasummade asemel on kasutusel lahinguvälja tulemustest sõltuvad  soorituspõhised boonused. See loob kohese motivatsiooni, kuid paljudes lääne süsteemides peetakse sellist lähenemist endiselt liiga radikaalseks. 

Innovatsioonil peaks olema palju suurem roll kaitsehariduses

Tuginedes oma magistriõpingutele Londoni King’s College’is kaitse-, luure- ja seirevaldkonnas, leiab Merilo, et innovatsioonil peaks olema palju suurem roll kaitsehariduses. Ukraina sõda on näidanud, kui väärtuslik on siduda akadeemiline pool, sõjavägi ja uuenduslikud ettevõtted. Seda mitte ainult läbi teadustöö vaid ka ühiste projektide, kiire prototüüpimise ja päriselulise eksperimenteerimise. Ta rõhutab vajadust regulatiivsete liivakastide* ja testimiskeskkondade järele, et valmistada kaitsevaldkonna juhte ette töötama sujuvalt koos iduettevõtete, tehnoloogiafirmade ja erialaüleste meeskondadega. 

Selline paindlikkusele rõhumine hakkab Eestis juba toimima. Alates 2025. aasta sügisest hakkab Merilo õpetama uut magistriprogrammi avatud allikate luure (OSINT) erialal Sisekaitseakadeemias. See on samm, mis aitab õppekavu hoida ajakohasena ja innovatsioonile suunatuna. 

Kui tahta aidata iduettevõtetel tsiviilsektorist kaitsetööstusesse üle minna ilma, et nad takerduksid bürokraatlikusse labürinti, näeb Merilo nelja prioriteeti: 

• Esiteks tuleb rakendada hankemudeleid, mis seavad varude kogumise asemel esikohale innovatsiooni, soetades võimekusi siis kui neid vaja on, mitte kogudes kokku riistvara, mis võib ajapikku vananeda. 

• Teiseks tuleb Eestis laiendada arenenud testväljade ja polügoonide võimalusi, et vältida aeglasi ja kalleid sõite Ukrainasse kriitiliste testide tegemiseks. 

• Kolmandaks on oluline hoida tihedat koostööd Eesti Kaitseväega ning kasutada Ukrainat maksimaalselt testkeskkonnana. 

• Neljandaks on vaja arendada regulatiivseid liivakaste, millega Kaitseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juba tegelevad. 

Juulis 2025 käivitas Ukraina kaitseministeerium K4 Startup Studio. See on innovatsioonikiirendi, mis keskendub suure mõjuga tehisintellekti iduettevõtetele ja sõjatehnoloogiale. Ettevõtetele antakse kuni 250 000 dollari suurust toetust koos kiire lahinguvälja testimise ja otsese teega hankeni. Ukrainas toetab programmi Saksamaa kaitseministeerium. Merilo usub, et sarnane mudel oleks Eestile väga kasulik. 

Tema sõnul on Eestis juba palju vajalikke eeldusi: NATO DIANA, CR14 küberturbe­pädevus, tugev droonitööstus, kiiresti liikuv iduettevõtluskultuur ning seadusandja valmisolek luua liivakaste. Riiklik stuudio võiks alata riigieelarvelise ja erasektori rahastuse ning EL/NATO programmide kombineerimisest, ning kus Kaitseministeerium ja Kaitseliit looksid selge nõudluse. MVP-sid võiks testida nii Eesti liivakastides kui ka Ukraina lahinguväljal, seejärel anda tulemuspõhist jätkutoetust. 

Kaitsevaldkond vajab investoreid, kes on valmis töötama ettearvamatus ja poliitiliselt vastuolulises keskkonnas. 

Valmisolek katsetada ja lahendust pidevalt täiustada seostub ka Merilo vaadetega kaksikkasutusest. Kuigi drooni saab kasutada nii kaitse- kui tsiviilotstarbel, on vajalikud funktsioonid, inseneritöö ja turundus täiesti erinevad. Suurettevõtted suudavad ehk mõlemat hallata, kuid idufirmade puhul võib fookuse jagamine toodet nõrgendada. Mõni tsiviillahendus sobib kaitsesse kohandamiseks, kuid see eeldab riiklikku rahastust, mis võimaldaks katsetamist, ebaõnnestumist ja miinimumelujõulise toote (MVP) loomist. Merilo moto on siinkohal: try fast, fail fast. Ukrainas on läbikukkumine sageli osa korduvast arendusprotsessist, mis on vajalik, et kiiresti muutuval lahinguväljal ajaga kaasas käia. 

Kiirus ei tähenda siiski kohest kasvu. MVP võib sündida kiiresti, kuid masstootmine vajab tootmisliine, tarneahelaid ja kvaliteedikontrolli. Koostöö Ukraina ettevõtetega lisab väärtust: Eesti ettevõtted saavad pakkuda tootmist, kvaliteedikontrolli, juurdepääsu Euroopa turgudele ja insenerioskusi, samal ajal kui Ukraina partnerid panustavad esirinde arenduse ja pideva tagasisidega. 

Kuigi hea toode ei taga automaatselt müüki. Ukraina eelistab sageli oma kaitsetööstuse ettevõtteid ja neil võib olla analoogne lahendus juba olemas. Riigihanked on aeglasemad kui B2B (ettevõttelt ettevõttele müük) või B2S müük (ettevõttelt riigile või avalikule sektorile müük) ning poliitiline tundlikkus piirab sobivate investorite hulka. Kaitsevaldkond vajab investoreid, kes on valmis töötama ettearvamatus ja poliitiliselt vastuolulises keskkonnas. 

Samas on olukord muutumas, sest üha rohkem fonde loobub piirangutest ja uurib kaitsetehnoloogia võimalusi. Praegu on investorite nõudlus suurem kui ettevõtete pakkumine. 

See on soodne hetk, et tugevdada Eesti atraktiivsust välismaiste kaitse- ja kaskikkasutuse ettevõtjate jaoks. “On kurb, et see eelis on tekkinud sõja tõttu, kuid Ukraina on valmis testimiseks vastu võtma innovaatilisi ettevõtteid ning Eesti saab olla tugev sild.” 

Eesti esimesed kaitsevaldkonna ükssarvikud

Tulevikku vaadates toob Merilo välja kaks Eesti ettevõtet, kes lahendavad kriitilisi probleeme ja kellel on potentsiaali saada meie esimesteks kaitsevaldkonna ükssarvikuteks: Frankenburg Technologies, mis arendab madala hinnaga pealtkuulajaid odavate, kuid tõhusate Shahed**-droonide vastu, ja KrattWorks, mis toodab elektroonilise sõjapidamise suhtes vastupidavaid luure- ja ründedroone, mis suudavad tegutseda parvena. 

Merilo sõnum Defence Innovation Dayks on selge: Eestil on Ukrainalt palju õppida – eelkõige kiirust, paindlikkust ja tulemusele keskendumist. Lühendades tagasisideahelaid, investeerides päriselus testimisse ja sidudes hanked tulemustega, saavad NATO riigid oluliselt kiiremini uuenduslikest ideedest lahinguvalmis lahendused. 

Ühine meiega 22. septembril Tallinnas Defence Innovation Dayl, et kuulata Jaanika Merilot ja teisi kaitseinnovatsiooni võtmeisikuid laval.

Defence Innovation Day toimub Tehnopoli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu. Ühe programmi­ploki kaas­korraldajaks on Sparkup Tartu Teaduspark. 

* Regulatiivne liivakast on katsetuskeskkond, kus uusi lahendusi saab proovida ajutiselt leebemate reeglite järgi. 

**Shahed-droonid on Iraanis välja töötatud rändmoona tüüpi (kamikaze) droonid, mida Venemaa kasutab Ukrainas. 

Foto: sTARTUp Day

Kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi, oli Misha Rudominski reaktsioon kohene: „Ma pean midagi tegema.“ See tahe pole kadunud. Alguses tähendas see kriitiliste lahenduste võimalikult kiiret kohaletoimetamist, isegi kui need polnud täiuslikud, et katta kõige pakilisemad vajadused. Rahvusvaheliselt laienedes on sama tahe muutunud standardite tõstmise jõuks, sest „mida rohkem me kasvame, seda rohkem elusid saame aidata kaitsta.“ 

Selle põhimõtte ümber on kujunenud HIMERA, mis arendab turvalisi ja isetervendavaid sidesüsteeme, mis on loodud säilitama töökindlust ka intensiivse elektroonilise sõjapidamise tingimustes. Modulaarse arhitektuuriga tehnoloogia teenib nii sõjaväeüksusi kui ka tsiviilpäästjaid loodusõnnetuste, elektrikatkestuste ja piirikonfliktide ajal. Näiteks võrgusilmpõhine (mesh) side, mis võimaldab seadmetel omavahel otse suhelda ja infot jagada ka ilma tugijaamadeta, lisati otse rindelt saadud tagasiside põhjal. 

Selline reageerimisvõime on ettevõtte tööviisi keskmes. Tsiviiltehnoloogiale omaste kvartalipõhiste arendusplaanide asemel reageerib Rudominski meeskond otse rindelt saabuvale tagasisidele, vahel isegi missiooni käigus. Üks näide pärineb signaaliülemalt, kes pidi hoidma üht sõdurit mäe otsas, et ühendada kaks tugipunkti kahe erineva raadio kaudu. Kahe nädalaga viis see tagasiside püsivara uuenduseni, mis võimaldas võrgusilmpõhise ühenduse. Kolme aastaga on samal põhimõttel valminud üle 80 püsivara- ja 20 riistvarauuenduse, iga versioon loodud kiire lahenduse vajadusest. 

Kirjeldatud tingimustes töötamine on kujundanud Rudominski arusaama sellest, mis on tõhusa kaksikkasutustehnoloogia loomisel oluline. Ta võtab selle kokku kolme õppetunnina teistele founderitele: “ehita kiiresti, aga ära tee järeleandmisi olulises; räägi otse lõppkasutajatega; ja hoia fookus missioonil, et vältida läbipõlemist”. Sama põhimõte juhib ka partnerite valikut – ta eelistab neid, kes kuulavad tegelikke vajadusi ja kohanduvad, ning väldib neid, kes keskenduvad ainult oma lahenduse pealesurumisele või meediakajastusele. 

Koostöö ja üksteise kogemusest õppimine

Hangete valdkonnas on Ukrainal kogemus, millest teised võiksid õppida. Suurem otsustusõigus operatiivüksustele on toonud kiiremaid ja asjakohasemaid tulemusi kui ülalt-alla juhitud mudelid. Rudominski usub, et ka teised riigid võiksid viia innovatsiooni lähemale tegelikele vajadustele. 

Rudominski osaleb Tallinnas toimuval Defence Innovation Day arutelul „How Ukraine is Redefining Defence Tech“ ja soovib vahetada mõtteid Balti kolleegidega kaksikkasutuse arenduse, piiriülese koostöö ja NATO struktuurides tegutsemise teemadel. Tema sõnum publikule on selge: „Euroopa tulevik sõltub meist sama palju kui meie Euroopast. Mõlemad pooled peaksid vastavalt ka tegutsema.“ 

See vaatenurk hõlmab samuti hiljutisi muudatusi Ukraina kaitsejõududes. Rudominski tervitab droonivägede (Unmanned Systems Forces ehk USF) loomist, pidades seda sõja pöördepunktiks, mis koos inimeste sihikindluse ja vaprusega on võimaldanud tõhusalt vastu seista suuremale vastasele. USF on ainulaadne sõjaväe haru, mis loodi 2024. aasta juunis ning koordineerib Ukraina mehitamata õhu-, maa- ja meresüsteemide kasutamist lahingus – tegu on esimese sellise üksusega maailmas. 

Tegutsemine konfliktis, kus tsiviilisikuid sihilikult rünnatakse, mõjutab ka Rudominski suhtumist rahvusvahelisse humanitaarõigusesse. Tema jaoks on eristamise ja proportsionaalsuse põhimõtted igapäevased eetilised piirid, mis juhivad otsuseid nii lahenduste projekteerimisel kui ka kasutuselevõtul. HIMERA süsteemid on mõeldud vormiriides kaitseväelastele ning väldivad funktsioone, mis võiksid hägustada piiri tsiviil- ja sõjaliseks kasutuseks. Usaldusväärne side aitab parema koordineerimise kaudu vähendada tahtmatuid kahjusid. 

Laiemalt järgib Rudominski ka Martensi klauslit, mis tagab humanitaarsed põhimõtted ja avaliku südametunnistuse järgimise ka siis, kui konkreetne seadus puudub. See tähendab tema jaoks süsteemide loomist, mida on raske kuritarvitada, mida on lihtne auditeerida ja mis vastavad standarditele, mida ta soovib näha järgimas ka teisi. 

Kui soovid kuulata Misha Rudominski arutelu koos teiste ettekannetega ja osaleda võrgustumisel, siis registreeru Defence Innovation Day’le.

Ürituse korraldavad Tehnopol ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu, ühe programmi osa paneb kokku Sparkup Tartu Teaduspark. 

Tänapäevase sõjapidamise arenedes muutub ka viis, kuidas kaitsetehnoloogiat arendatakse ja kasutusele võetakse. Quantum Systems Saksamaalt on üks väheseid Euroopa kaitsetehnoloogia ükssarvikuid. Enne septembris Tallinnas toimuvat Defence Innovation Day’d esitlust jagab ettevõtte müügijuht Martin Karkour oma vaadet AI-põhistele droonidele, idufirmade kasvule ja Eesti rollile NATO innovatsioonis. 

Kiiresti muutuvates keskkondades nagu Ukrainas ja Punasel merel, ei ole autonoomsed ja tehisintellektil põhinevad mehitamata õhusüsteemid (UAS) enam katsetusjärgus vaid on operatiivne vajadus. Sellised lahendused peavad suutma töödelda sensorite andmeid, kohandama lennutrajektoori ning reageerima ohtudele reaalajas. 

Kuigi inimene jääb otsustusprotsessis oluliseks, aitab AI oluliselt vähendada operaatorite koormust. Ukrainas on Quantum Systems’i VECTOR-droonid suurendanud lennuvõimekust ja parandanud olukorrateadlikkust, võimaldades kiiremaid ja paremaid otsuseid. 

Quantum Systems müügijuhi Martin Karkouri sõnul on AI rakendamine rohkem kui pelgalt navigeerimine või pildituvastus. See võimaldab koostööd mehitamata ja mehitatud platvormide vahel (MUM-T) ning toetab ka parvena tegutsemise võimekust, pakkudes eelist kiiruses, ulatuses ja paindlikkuses. 

Quantum Systems sõlmis hiljuti kaks olulist koostöölepet: aprillis RENK Gears Private Ltd-ga ning juunis Airbus Defence’iga. Need partnerlused näitavad muutust kaitsetööstuses, kus seni isoleeritud arendusprotsesside asemel on välja kujunemisel koostöisem ökosüsteem. Idufirmad toovad paindlikkuse ja tehnoloogilise fookuse, suured ettevõtted tootmismahu ja toimiva taristu. 

„Suurtegijad vajavad kiirust, idufirmad mastaapi,“ ütleb Karkour. Ta toob välja, et koostöö Airbusiga põhineb juba varem toiminud koostööl õhuluure valdkonnas, samas kui RENK tugevdab Quantum Systems’i suunda maismaapõhise autonoomia arendamisel. Eesti on tema sõnul üks väheseid riike, kus selline koostöö erinevate osapoolte vahel juba edukalt toimib. 

Kaitsetehnoloogia või kaksikkasutusega idufirmade jaoks peab Karkouri hinnangul olema esikohal kolm asja: tagasiside lõppkasutajatelt, korraga nii kliendi- kui investorihuvi ning missioonile kindlaks jäämine. Kiirendid võivad toetada arengut, kuid reaalne väärtus tekib alles siis, kui lahendusi katsetatakse tõelistes operatsioonides. „Ainult päris sõdurid päris sõjas näitavad, kas sinu tehnoloogia peab vastu.“ 

Ta julgustab idufirmasid tegema koostööd valitsustega, kes suudavad kiiresti reageerida. Eesti geopoliitiline asukoht ja tugev digitaristu annavad selge eelise uute lahenduste testimiseks ja juurutamiseks, eriti võrreldes suuremate ja aeglasemate bürokraatiatega. 

Saksamaa kaitsekulutused on lähiaastatel oluliselt suurenemas. Karkour peab seda positiivseks, kuid hoiatab, et üksnes eelarvekasvust ei piisa. „Oluline on ka vastupanuvõime, tööstuslik suutlikkus ja riigihangete reformimine.“ Tema sõnul innustab enim see, et Bundeswehri (Saksamaa Kaitseväkke) on tekkinud uus põlvkond innovaatoreid, kes on töötanud koos Eesti ja Ukraina kolleegidega ning mõistavad, mida tähendab innovatsioon lahinguolukorras. 

Quantum Systems tegutseb Saksamaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Ukrainas ja Rumeenias. Karkour selgitab, et igast turust õpitakse midagi eriilmelist: Ukraina puhul on keskne paindlikkus, USA-s rõhutakse skaleeritavusele ning Austraalias hinnatakse suveräänsust ja pikaajalist vastupidavust. 

Selles kontekstis paistab Eesti silma oma tugeva digitaalse vundamendi, küberturvalisuse kompetentsi ja kiire rakendusvõimega. Quantum Systems on juba osa oma tarneahelast Eestisse toonud ning näeb siin võimalusi laienemiseks. 

Euroopa strateegilise autonoomia ja NATO-ga koostalitlusvõime tasakaalustamine ei ole Karkouri hinnangul vastuoluline. „Süsteemid peavad töötama NATO struktuurides alates esimesest päevast, kuid olema võimelised vajadusel iseseisvalt toimima ka teisel päeval.“ Quantum Systems’i MOSAIC UXS-tarkvara on loodud just sellise lähenemisega: avatud arhitektuur, NATO-ühilduvus ja Euroopa arendus. 

Kaubanduslike riiulilt võetavate tehnoloogiate (COTS) kiire kasutuselevõtt lahinguväljal on tõstatanud küsimusi nende töökindluse kohta. Karkour ütleb otse: “Piir jookseb seal, kus kaalul on inimelud. Prototüübist võib piisata demo jaoks, aga usaldus tekib alles siis, kui süsteem peab vastu häirete, halbade ilmastikutingimuste ja otsese tule all.”

Toetusvõimaluste nagu EDF, EDIRPA ja NATO DIANA lisandumine tähendab, et kaitseiduettevõtted peavad suutma tasakaalustada kiiret arendustsüklit ja aeglasi avaliku sektori hankeprotsesse. Karkour soovitab kolmesuunalist lähenemist: kiire kasutajate tagasiside, toetuste toel pikaajaline arendus ja läbimõeldud turuleviimise strateegia, mis hoiab investorite huvi. „Ära lase avalikul rahastusel oma toote ja turu sobivust paigast nihutada,“ ütleb ta. 

Lõpetuseks kommenteerib ta nii-öelda uue laine investoreid, kes on sisenemas kaitsesektorisse. Tema hinnangul tähendab kaitsevaldkonnaks valmisolek arusaamist pikematest arengutsüklitest, eetilisest vastutusest ja pühendumust demokraatlikele väärtustele. „Meil on vedanud, et meie investorid mõistavad, et kaitse ei ole moevool, vaid missioon.“ 

Tulevase visiidi eel Defence Innovation Day raames Tallinnasse sõnab Karkour: „Eesti näitab, mida on võimalik saavutada, kui riik panustab korraga innovatsiooni, julgeolekusse ja suveräänsusse.“ Tema sõnul kehastab Eesti oma kiiruse, digivõimekuse ja tugevate liitlassuhetega just seda, mida NATO tulevik vajab. 

Kui sa soovid kuulata Martin Karkour’i esitlust, lisaks veel põnevaid paneele ja kasutada networkimise võimalusi, siis rohkem infot ja Defence Innovation Day’le registreerimise leiad siit.

Defence Innovation Day toimub Tehnopoli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel läbi NATO DIANA Eesti kiirendi. Ühe sessiooni kaasautor on Sparkup Tartu Teaduspark. 

Kuku raadio „Ettevõtlusminutite“ saates räägiti seekord sellest, miks on oluline, et iduettevõtted ja tehnoloogiafirmad panustaks riigikaitsesse ning kuidas aitab NATO DIANA kiirendi riigikaitse tugevdamisele kaasa.

Juttu tuli ka Eesti ettevõtetest, kes on edukalt NATO DIANA kiirendiprogrammi läbinud ja juba kaasanud suuremaid investeeringuid.

Lisaks räägiti Defence Innovation Day’st, mis toimub 22. septembril Kultuurikatlas. Sündmus on kõigile huvilistele avatud, täpsem info ja registreerimine siin.

Saatekülaliseks oli NATO DIANA Eesti kiirendi kogukonna- ja kommunikatsioonijuht Sabina Sägi. Saadet juhtis Ingela Virkus.

Aitäh Eesti Kaubandus-Tööstuskojale saatesse kutsumast!

Kuula saadet:

Saaremaal toimunud esimestel HIMARS raketiheitjate laskeharjutustel testiti edukalt Eesti kaitsetööstuse idufirma Wayren tehnoloogiat, mis tagab kriitilise tähtsusega kommunikatsiooni üksuste vahel ka siis, kui traditsioonilised sidevahendid enam ei toimi. Wayren osales NATO DIANA Eesti kiirendis. 

Diviisi suurtükiväepataljoni raketisuurtükipatarei õppekogunemisel osalenud reservväelased kasutasid õppusel Wayreni loodud Singularity tarkvara, mis võimaldas jagada üksuste asukohainfot ja toimis täiendava sidemehhanismina logistika korraldamisel. Kuna Wayreni tehnoloogia on kerge ja skaleeritav, laiendati selle kasutust harjutuse käigus, pakkudes asukoha jagamist ka luure- ja relvataseme info edastamiseks.

Wayreni tegevjuht ja kaasasutaja Henry Härm ütles, et lahinglaskmisel imiteeriti võimalikult realistlikku olukorda, kus keerulise maastiku ja asukoha tõttu puuduvad üksustel tavapärased sideühendused – internet, andme- ja raadioside. “Tulemused näitasid, et meie tehnoloogia on töökindel. Singularity tarkvara hoidis üksused operatiivsed ka väga rasketes tingimustes,”ausus Härm.

Wayreni juhatuse liige ja kaasasutaja Tarmo Aia märkis, et õppus näitas nende lahenduse vajadust kaitseväelastele, kelle jaoks töökindel side on eluliselt oluline igas olukorras, et täita oma põhilisi tööülesandeid. “Oleme uhked, et meie pingutused kergekaaluliste hübriid-mesh-võrgutehnoloogiate arendamisel on kandnud vilja. See annab meile kindlust, et jätkata investeerimist selles valdkonnas,” lisas Aia.

Saaremaal, Undva poolsaarel korraldatud õppus toimus 4.-12. juulini ning selle eesmärk oli tõsta üksuse lahinguvalmidust, arendada koostalitusvõimet ning kinnistada sõdurite teadmisi ja oskusi relvasüsteemide kasutamisel. Suurtükiväe raketiheitjad M142 HIMARS loetakse üheks kaasaegsemaks pikamaa kaudtulesüsteemiks maailmas. Selle kasutuselevõtt Eesti kaitseväes tähendab riigikaitse vaates olulist tulejõu kasvu nii võimsuses kui ulatuses.

Wayren on viis aastat tagasi kolme endise küberväelase – Henry Härm, Oliver Tiit ja Tarmo Aia – asutatud idufirma. Tänavu kevadel sõlmis Wayren 7,9 miljoni euro suuruse strateegilise investeerimislepingu.

Wayreni välja töötatud Singularity kommunikatsiooniplatvorm võimaldab lahinguväljal keerulistes tingimustes sidet pidada sõdurite, staabi ja mitmesuguste platvormide vahel. Ettevõtte patenteeritud süsteem loob üksuste, sõidukite või juhtimispunktide ühendamiseks töökindla hübriid-mesh-võrgu, sünkroniseerides andmeid paralleelselt läbi mitmesuguste tsiviil- ning militaarside tehnoloogiate. Praegu on süsteem pilootprojektina tarnitud Kaitseliidule ning seda testitakse aktiivselt Eesti Kaitseväes ja Ukrainas.

Wayren läbis hiljuti edukalt NATO Diana kiirendi, olles üks kahest Eesti ettevõttest, kes selleaastasse kiirendisse valituks osutus.

Kaitsetehnoloogia eelkiirendi esimene pilootaasta on jõudmas lõpusirgele. 18. Juunil toimunud ettevõtete esitluspäeval tutvustas üheksa Eesti süvatehnoloogia iduettevõtet oma arendusi žüriile ja valdkonna ekspertidele, et võistelda esinemisaja ja stendikoha nimel 22. septembril toimuval Defence Innovation Day’l Tallinnas.

Žüriisse kuulusid Superangeli partner Jaan Kokk ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Accelerate Estonia esindaja Olari Püvi. Nende otsusel osutus väljavalituks Asvel, kelle arendatav autonoomne robot suudab miniinvasiivse operatsiooni ajal automaatselt juhtida endoskoopkaamerat. Lahendus tõstab operatsioonide täpsust, vähendab kirurgide koormust ning avab uusi võimalusi meditsiinitehnoloogia rakendamiseks ka kaitsevaldkonnas.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab iduettevõtete tootearenduse toetamine viia Eesti kaitsetööstuse uuele tasemele. “Kaitsetööstuse areng mängib võtmerolli meie majanduse edendamisel. Eelkiirendi programm aitab tuua turule uusi tehnoloogiaid ja arendada kõrgema lisandväärtusega tooteid, mis suurendavad meie konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Oleme uhked, et saame toetada algatusi, mis aitavad kasvatada Eesti positsiooni innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu esirinnas,” rõhutas Keldo.

Tehnopoli tegevjuhi Agnes Roosi sõnul näitas liftikõnede võistlus selgelt, kui palju potentsiaali peitub Eesti kaitsetehnoloogia ettevõtetes. „Meie eesmärk on aidata tehnoloogiapõhistel ettevõtetel kasvada ja luua lahendusi, millel on globaalne mõju – ka riigikaitses,“ rõhutas Roos. Tema sõnul on Tehnopol uhke, et saab olla platvormiks, kus need ideed saavad kasvada ja areneda, et liikuda edasi järgmiste rahvusvaheliste võimaluste suunas.

Sarnaselt rõhutas Tartu Teaduspargi juhatuse liige Pirko Konsa kiirendi rolli ideede küpsemisel. „Programmi jooksul said tiimid sisukat tagasisidet, analüüsisid ärilist poolt ning kohandasid oma ideid vastavalt kliendi vajadustele,“ selgitas Konsa. Ta lisas, et kiirendi aitab viia paberil olevad mõtted realistlikumasse vormi, luues aluse esimeseks koostööks võimalike klientidega ning pakkudes suuremat huvi ka investoritele. „Tore on seda koos Tehnopoliga teha,“ märkis ta.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise osakonnajuhataja Miiko Peris tõdes, et eelkiirendi programmi vastu oli suur huvi ning selle edukas läbiviimine koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga näitab, et suund on õige. „Meie eesmärk on tuua uudseid tehnoloogiaid arendavad ettevõtted kaitsetööstusele lähemale ning aidata neil selles sektoris paremini orienteeruda. Ootame huviga järgmisi edulugusid – olgu need seotud NATO DIANA, Euroopa Kaitsefondi programmide või koostööga Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste partneritega,“ sõnas Peris. Ta lisas, et hetkel on avatud kandideerimine NATO DIANA programmi ning julgustas kõiki ettevõtteid võimalust kasutama.

Asveli meeskonnaliikme Andres Šaveli sõnul andis kaitsetehnoloogia eelkiirendi programmis osalemine väärtuslikku sisendit nii arendustööks kui ka rahvusvaheliseks koostööks. „Kaitse eelkiirendi võimaldas meil saada lisaks väga arendavatele töötubadele mitu olulist kontakti, sh ka Ukrainaga, et kuidas edasi arendada meie meditsiinilist seadet arvestades sõja kiiresti muutuvaid tingimusi. Tänu kiirendile saime kinnitust, et sõjaolukorras on jätkuvalt üliolulisel kohal võimalikult väikeste kulutustega toimiv meditsiinisüsteem, kus loodame anda enda suure panuse vigastatute ravitulemuste oluliseks parandamiseks veelgi väiksema personalikuluga tänu meie miniinvasiivses kirurgias kasutatavale robotendoskoobile.“

Kaitsetehnoloogia eelkiirendi elluviijad on Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartueaduspark. Programmi rahastab Kaitseministeerium ning toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Viimane etapp, demopäev, toimub septembris ning keskendub tiimide valmisolekule astuda järgmisi samme rahvusvahelistel turgudel.

Scaleout Systems muudab masinõppe (ML) rakendamist privaatsustundlikes keskkondades. Traditsiooniliselt eeldab tehisintellekti (AI) arendamine, et kõik tundlikud andmed koondatakse ühte kohta. See tekitab aga märkimisväärseid privaatsuse, turvalisuse ja regulatsioonidega seotud riske. Scaleouti tarkvaraplatvorm lahendab selle probleemi, kuna juhib hajusat masinõpet läbi Edge AI*, pilves ja turvalistes keskkondades, tuues arvutused võimalikult andmete lähedale. Selle lahenduse keskmes on federatiivne õpe, mis on privaatsusele keskenduv meetod võimaldades õpetada välja AI mudeleid hajutatud seadmetes ilma algandmeid liigutamata.

Kuidas tekkis idee luua startup?

Hakkasime federatiivse õppega tegelema Uppsala Ülikooli hajusarvutuse teadusrühmas Rootsis. Saime kiiresti aru, et see tehnoloogia saab tulevikus olema oluline aluskiht ML-rakendustes, kus on vaja ranget kontrolli andmete omanduse ja privaatsuse üle. Soovisime sellele keskenduda ja muuta tehnoloogia reaalselt rakendatavaks.

Mis on olnud seni teie suurim võit?

Meil oli võimalus juba varakult teha koostööd innovaatiliste suurorganisatsioonidega, näiteks Scania CV-ga.

Mis eristab teie startup’i teistest?

Scaleout Systems aitab ettevõtetel kasutada tehisintellekti ilma tundlikke andmeid ohtu seadmata. Tavaliselt tuleb AI treenimiseks kogu andmestik ühte kohta kokku koguda, kuid see võib tekitada privaatsus- ja turvaprobleeme. Scaleouti tehnoloogia töötab teisiti: AI saab õppida andmetest otse nende asukohas, näiteks lokaalses seadmes või turvalises keskkonnas, ilma et andmeid peaks liigutama. Federatiivne õpe võimaldab mitmetel organisatsioonidel teha koostööd AI projektides, säilitades samal ajal andmete privaatsuse ja turvalisuse.

Algusest peale on meil olnud selge visioon, kuidas viia federatiivne AI tootmisesse. Meie juured on sügaval masinõppe teadusuuringutes, kuid oleme alati keskendunud sellele, et arenguteekond liiguks edasi koostöös missioonikriitiliste organisatsioonide ja varajaste kasutajatega.

Miks valisite NATO DIANA kiirendi?

Saime aru, kui suur mõju võib Edge AI ja federatiivsel õppel olla kaitsevaldkonna rakendustes. Kandideerimine DIANA programmi oli loomulik järgmine samm, et õppida juurde ja arendada edasi meie kaksikkasutuse strateegiat.

Kus näete Scaleouti viie aasta pärast?

Viie aasta pärast on Scaleout Edge juhtiv platvorm missioonikriitilise AI jaoks edge-to-cloud continuum** lähenemises. Oleme kiirendanud autonoomsete süsteemide arengut ja aidanud NATO-l ja tema liitlastel tehisintellekti turvaliselt skaleerida.

Milliseid raamatuid või podcaste oma valdkonnas jälgite ja soovitaksite ka teistele alustavatele ettevõtjatele?

Praegu loen Karen Haighi ja Julia Andrusenko raamatut “Cognitive Electronic Warfare”. Startup-elu jaoks meeldib mulle kuulata Y Combinator podcast’i – alati meelelahutuslik ja informatiivne.

NATO DIANA innovatsioonikiirendi ootab avaldusi kuni 11. juulini. Kandideerima on oodatud idufirmad, kellel on uudsed ideed kriitiliste kaitse- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks. Kaitselahenduse tehnoloogia valmiduse tase peab olema 4+. Kui sinu idufirma tegeleb tipptasemel lahendustega ja ettevõtte tegevusvaldkond kattub selleaastaste väljakutsetega, anna endast märku. Uue vooru väljakutsetega saab tutvuda siin!

Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopoli Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark.

* Edge AI tähendab tehisintellekti käitamist otse lokaalses seadmes, näiteks sensoris, droonis või muus riistvaras ilma, et peaks toetuma pilvele või keskserverile. See muudab lahendused kiiremaks, privaatsemaks ja sageli ka töökindlamaks, eriti kriitilistes olukordades nagu kaitsevaldkond.

** Edge-to-cloud continuum viitab arvutivõimsuse sujuvale jaotusele erinevate keskkondade vahel, alates lokaalseadmetest kuni kesksete pilveteenusteni. See võimaldab tehisintellektil töötada seal, kus seda parasjagu vaja on – andmete lähedal või võimsas andmekeskuses, tagades kiire, paindliku ja turvaliste otsuste tegemise.

Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaator (ESA BIC Estonia) valis värskes taotlusvoorus välja 4 uut kosmosevaldkonna iduettevõtet – Babayte, Spiral Hydrogen, MS Forest ja Energy Risk Service – kes saavad igaüks 60 000 euro suuruse arendustoetuse, millest pool tuleb Euroopa Kosmoseagentuurist ning pool vastavalt Tartu ja Tallinna linnadest. 

Taotlusvoorus esitles oma ideid ESA BIC Estonia konsortsiumile üksteist tugevat kandidaati. Nende hulgast valiti välja neli ettevõtet, kuigi algselt oli plaanis vastu võtta vaid kolm. Sügisvoorus on inkubaatoris vaba koht veel ühele ettevõttele. 

Toetust saavad ettevõtted: 

• Babayte (Tartu) arendab BabAI Orbitali – pardal töötavat AI-moodulit väikestele satelliitidele, mis aitab vältida kokkupõrkeid. 
• Spiral Hydrogen (Tartu) arendab uut tüüpi tõhusat vesinikutootjat, mis saavutab üle 90% energiatõhususe. 
• MS Forest (Tallinn) loob dünaamilist metsanduse andmeregistrit, mis vähendab metsainventuuri ajakulu ja maksumust. 
• Energy Risk Service (Tallinn) arendab satelliitandmetel põhinevat prognoosimissüsteemi taastuvenergia sektorile. 

Madis Võõras, Eesti Kosmose ja CERNi büroo juht, kinnitas kandidaatide kvaliteeti: „Hindamiseks esitatud taotluste arv, kõrge tase ja sisukus rõõmustasid hindamispaneeli, kuid samal ajal tegid valiku raskeks. Seetõttu otsustati vastu võtta neli pürgijat plaanitud kolme asemel.“ 

Tehnopoli süvatehnoloogia valdkonna projektijuht Kristiina Libe (pildil) sõnas, et kosmosetehnoloogia ei tähenda enam ammu ainult probleemide lahendamist kosmoses. „Üha rohkem nähakse, kuidas satelliitandmeid ja teisi kosmosepõhiseid tehnoloogiaid saab rakendada meie planeedi heaks. Ootame programmi kandideerima ettevõtteid, kellel on piisavalt ambitsiooni, pühendumust ja teadmisi, et viia kosmosetehnoloogia areng järgmisele tasemele nii Maal kui orbiidil,“ lausus Libe. Ta lisas, et ESA BICi kiirendi eesmärk ühtib Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvaid tehnoloogiaettevõtteid ja innovatsiooni. 

Tartu Teaduspargi kosmosevaldkonna ja ESA BIC Estonia juht Sven Lilla kinnitas samuti, et Kosmosetehnoloogiate seos igapäevaeluga paistab üha enam välja ning ettevõtted on valmis võtma konkurentsieelise saavutamise nimel suuremaid riske. “Seekordsete kandidaatide seas oli märkimisväärselt suur osakaal välisasutajatest, mis näitab Eesti ökosüsteemi kasvavat atraktiivsust,” lisas Sven Lilla. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna juht Paul Liias märkis, et riik toetab ESA BICi kaudu süvatehnoloogia arendust ja ettevõtlust: „Läbi ESA BICi investeerimise annab riik hoogu kapitalimahuka süvatehnoloogiasektori kasvule, aidates Eesti iduettevõtetel teha esimesed sammud ning saades ESAga koostöökogemuse.“ Ta lisas, et viimase 8 aasta jooksul on ESA BIC mudel end tõestanud aidates ettevõtted valmistada ette investeeringute kaasamiseks ja toodete turule viimiseks. 

ESA BIC Estonia inkubaatorit veab eest Tartu Teaduspark koostöös teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol. Programmi rahastus tuleb võrdselt Euroopa Kosmoseagentuurilt ja vastavalt Tartu või Tallinna linnalt. Iga ettevõtte kohta panustab linn 30 000 eurot. 

Tänaseks on Eesti inkubaatoriga liitunud 36 ettevõtet – pooled Tartus ja pooled Tallinnas. Tartu on panustanud 355 000 eurot ning sealsed ettevõtted on toonud üle 6 miljoni euro tööjõumakse ja teinud ligi 10 miljonit eurot käivet. Tallinnas on panustatud 345 000 eurot ning ettevõtted on maksnud ligi 5 miljonit tööjõumakse ja teinud üle 12 miljoni euro käivet. 

Lisainfo: www.esabic.ee 

Ettevõtte Factiverse lahendus analüüsib reaalajas uudiseid, otseülekandeid, Youtube’ist, TikTokist ja Telegramist ning suudab eristada usaldusväärset teavet muust. Ettevõte loodi 2021. aastal dr Vinay Setty ja auhinnatud ajakirjaniku Maria Amelie poolt. Factiverse’i visiooniks on maailm, kus iga organisatsioon suudab kindlalt hinnata digitaalse teabe usaldusväärsust, võimestades teadmisi ja demokraatiat usaldusväärsuse kaudu keset valeinfo müra ja pahatahtlike mõjutajate tegevust. 

Kuidas sündis startup’i idee? 

Factiverse’i idee sai alguse 2016. aastal, kui Vinay Setty otsustas uurida, kas masinõpet ja tehisintellekti saab kasutada sotsiaalmeedias ja uudistes esitatud väidete kontrollimiseks. Kui lahendust oli põhjalikult testitud ja teaduslikult kinnitud, ühendas Vinay jõud ajakirjanik Maria Amelie’ga ning koos asusid nad lahenduse rakendamisega meediavallas, et võidelda veebis leviva väärinfo ja eksitava sisuga. 

Mis on olnud seni suurim väljakutse? Aga suurim takistus ja suurim võit? 

Suurimaks väljakutseks on olnud pidev võrdlus suurte keelemudelitega nagu GPT, mille tulemused on sageli vähem täpsed kui Factiverse’i omad. 

Suurim takistus on olnud turu harimine – selgitada, milles seisneb erinevus üldiste tehisintellekti tööriistade ja meie täpsusele keskendunud tehnoloogia vahel. 

Meie suurimaks saavutuseks on seni olnud lepingu sõlmimine riigisektori organisatsiooniga, et toetada nende väärinfo tuvastamise tegevusi. 

Mis eristab Factiverse’i konkurentidest? 

Factiverse’i tugevuseks on akadeemiline taust ja teaduslikult kinnitatud võimekus, mis on välja arendatud koos strateegiliste partneritega. Meie patenteeritud tehnoloogia ja maailma suurim faktikontrolli andmebaas annavad meile ainulaadse tehnilise sügavuse. Meie pakume rahvusvahelise partnerite võrgustiku ja meediasektori koostöövõimalustega konkurentidest rohkem usaldusväärsust ja mastaapsust. 

Miks kandideerisite NATO DIANA kiirendisse? 

Soovisime liituda NATO DIANA programmiga, sest usume, et meie tehnoloogial ja toodetel on potentsiaali toetada valitsus- ja kaitsesektorit kahjulike narratiivide tuvastamisel. NATO DIANA kaudu avaneb võimalus suhelda otse vastava valdkonna huvirühmadega ning arendada lahendust, mis vastab nende tänastele julgeolekuvajadustele. NATO DIANA kaudu saadud arusaam kaitsetööstusest annab Factiverse’ile võimaluse selles sektoris kiiresti kasvada. 

Kus näete Factiverse’i 12 kuu pärast? Aga 5 aasta pärast? 

Factiverse’il on järgmise 12 kuu jooksul tohutu kasvupotentsiaal. Meil on kliente nii meediamaailmas kui avalikus sektoris ning plaanime korraldada rohkem reaalajas faktikontrolli sessioone just meediamajadega, käivitada oma online-faktikontrolli kogukond ning rakendada mitmeid tootearendusi. 

Arvestades meie praegust arengutrajektoori, soovime 5 aasta jooksul olla eelistatuim ettevõte, kes pakub täpseid ja usaldusväärseid teadmisi nii era- kui avalikule sektorile. 

Kes võiks olla järgmine ükssarv Eestis või teie koduriigis? 

Norras Curipod või Databutton. Eestis Wayren (*kuulub samuti NATO DIANA Eesti kiirendi teise kohorti). 

Milliseid raamatuid ja podcaste soovitate teistele teie valdkonnas tegutsevatele startup-ettevõtjatele? 

Raamatud:
Hans Rosling “Factfulness”
Yu-Kai Chou “Actionable Gamification”

Podcast’id:
The Weekly Show with Jon Stewart
Business Wars with David Brown 

Pildil (vasakult): Vinay Setty, Maria Amelie, Gaute Kokkvoll

Eesti kiirendiprogrammi viivad ellu Tehnopoli Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga.

Tallinnas toimus 20.-21. maini rahvusvahelise projekti Scale-Able üritus, mis tõi kokku 13 korporatsiooni ja 45 kasvufaasis ettevõtet Eestist, Soomest ja Rootsist. Kohtumise keskmes oli koostöövõimaluste kaardistamine kaksikkasutusega tehnoloogiate ja turvatehnoloogiate vallas – valdkondades, mille tähtsus üha kasvab. 

Scale-Able projektipartnerid on Ignite Sweden, Norrköping Science Park (Rootsi) ja Tehnopol ning seda toetab Central Baltic Interreg programm. Eesmärk on toetada ettevõtteid rahvusvahelistumisel ning kiirendada koostööd üle riigipiiride. 

Fookuses kriitilise tähtsusega tehnoloogiad 

„Selle ürituse muudab ainulaadseks just selle temaatiline suunitlus – kaksikkasutusega ja turvatehnoloogiad on praegu kogu piirkonnas väga aktuaalsed,“ ütles Tehnopoli äriteenuste juht Martin Goroško. „Nende valdkondade vastu tuntakse üha suuremat huvi, investeeringud kasvavad ning nii idu- kui ka suurettevõtted otsivad lahendusi, mis aitaksid neil paremini valmistuda ebakindluseks.“ 

Ekspertettekanded ja kogemuslood 

Ürituse esimene päev keskendus teadmiste jagamisele. Esinesid mitmed valdkonna tippspetsialistid – teiste seas NATO Küberkaitsekeskuse direktor dr Mart Noorma ning Marleen Rootamm, kes tutvustas NATO DIANA tegevusi. 

Ettekandega astusid üles ka Laura Toodu (DefSecIntel Solutions) ja Tauri Tuubel (Defendec), kes jagasid praktilisi kogemusi riigikaitseinnovatsiooni ja iduettevõtete koostöö teemal.  

Kui tavaliselt astuvad lavale startup’id, et oma lahendusi tutvustada, siis seekord said sõna hoopis korporatsioonid – nad esitlesid oma tegevussuundi ning tõid selgelt välja valdkonnad, kus ootavad koostööd ja tuge kasvufaasis tehnoloogiaettevõtetelt. 

Matchmaking tõi kokku õiged inimesed 

Teisel päeval toimus 75 eelnevalt kokku lepitud üks-ühele kohtumist, kus kasvuettevõtted ja korporatsioonid uurisid koostöövõimalusi konkreetsete projektide raames. 

„Matchmaking algab sellest, et leiame ettevõttes õige inimese, kes vastutab innovatsiooni eest. Seejärel kaardistame nende vajadused ja otsime iduettevõtteid, kelle tehnoloogia ja fookus sobituvad nende ootustega,“ selgitas Ignite Sweden projektijuht Arwin Zendehrokh. „See on kvaliteedile suunatud protsess, mille eesmärk on luua koostöösuhteid, millel on tegelik äriline potentsiaal.“ 

Rootsi iduettevõtte Norgald kaasasutaja Elin Sandahl lisas: „Silmast silma kohtumised aitavad paremini mõista, millised probleemid on partneritel päriselt lahendamist vajavad. Just sellistes vestlustes kerkivad esile koostöövõimalused, mida kaugemalt ei märkaks.“ 

Eesti ettevõtte TrackDeep juht Andy Viikmaa ütles, et kohtumised olid edukad: „Meil on juba mitme ettevõttega jätkukohtumised kokku lepitud – see näitab, et üritus täitis oma eesmärki.“ 

Korporatsioonide huvi oli suur 

Üritusel osalesid ka Enefit ja Elomatic, kelle esindajad tõid välja iduettevõtete paindlikkuse ja võimekusel põhineva mõtteviisi. 

„Mulle meeldivad just varase faasi idud – neis on palju loovust ja potentsiaali,“ ütles Elomaticu esindaja Jukka Turunen. 

Enefiti innovatsioonijuht Kaisa Einsok lisas: „Startup’id aitavad meil mõista, millised teemad on ühiskonnas tõusuteel. Nägime seda energiatehnoloogia puhul kriisiajal, ja nüüd paistab sama trend kaitsevaldkonnas.“ 

Koostöö jätkub 

Kuigi Scale-Able projekti ametlik viimane kohtumine sai peetud, ei tähenda see koostöö lõppu. 

„Soome on väike turg, ja võimalused suurte partneriteni jõudmiseks on piiratud. Sellised piiriülesed projektid aitavad laiendada meie haaret ja tugevdada sidemeid naaberriikide ettevõtetega,“ selgitas Oinride’i esindaja Eetu Silvennoinen. Oinride toodab autonoomseid roboteid kaevandustööstusele. 

„Eesti, Soome ja Rootsi koostööl on märkimisväärne väärtus. Meie riigid on geograafiliselt lähestikku, meil on sarnane innovatsioonikultuur ja ühised huvid,“ lisas Klara Ewald, Norrköping Science Parki projektijuht. „Scale-Able on hea näide sellest, kuidas luua tugevaid piiriüleseid sidemeid.“ 

„Kuigi projekt ametlikult lõppes, meie töö sellega ei lõpe,“ ütles lõpetuseks Martin Goroško. „Kohtumised andsid tugeva lähtekoha ja nüüd keskendume sellele, et need kontaktid areneksid reaalseks koostööks.“

9.-11. mail toimus kaheksas EL-i liikmesriigis – Poolas, Leedus, Lätis, Saksamaal, Taanis, Tšehhis, Hispaanias ja Itaalias – järjekorras teine Euroopa Liidu Kaitseinnovatsiooni Skeemi (EUDIS) kaitsehäkaton „Kiired kaitselahendused Ukraina lahinguväljale ja kaugemale“. Kaitsehäkatoni keskne korraldaja on Tehnopol.

Häkaton keskendus Ukrainat toetavatele lahendustele, arendades prototüüpe ja ideid sõjalise lahinguvälja jaoks. Esmakordselt osalesid häkatonil ka Ukraina tiimid, tugevdades koostööd Euroopa ja Ukraina vahel kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas.

11. mail kuulutati igas riigis välja võidutiim, kes pääseb EUDIS-e kahekuulisse mentorlusprogrammi ning saab esitleda oma lahendust ideede esitlusvõistlusel 9. juulil.

Tehnopol koordineeris kaheksa kohaliku korraldaja tegevust ja toetas ühtset rahvusvahelist koostööd kogu sündmuse vältel. Häkatoni moderaator oli Triin Ilves.

Koostöös sündinud lahendused Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks

Kolme päeva jooksul tegid meeskonnad koostööd ja võistlesid, et arendada kõige paljulubavamaid lahendusi Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks. Häkatoni ajal kuulsid osalejad keskse voogedastuse kaudu tervitus- ja avaettekandeid Euroopa kaitse- ja kosmosevolinikult Andrius Kubiliuselt, Eesti kaitseministrilt Hanno Pevkurilt, Ukraina endiselt kaitseministri asetäitjalt kindralmajor (err.) Volodymyr Havrylovilt ning kaitseiduettevõtte GaltTec esindajalt Laura Elise Arvistolt.

Osalejaid toetasid mitmed mentorid, eksperdid ja esinejad, kes aitasid ideid edasi arendada. Igas kohalikus asukohas toimus ka inspireerivaid tegevusi ning võidutiime premeeriti rahaliste auhindade, mentortundide ja võimalusega testida oma lahendust Ukrainas.

Osalejad lahendasid järgmisi väljakutseid: täiustatud olukorrateadlikkus ja taktikalised jälgimissüsteemid; kuluefektiivne kaitsevarustus rindele, ning arenenud meditsiiniline tugi eesliinil. Häkaton oli avatud 18+ vanuses üksikisikutele ja tiimidele EL-i liikmesriikidest, Norrast ja Ukrainast – sealhulgas teadlastele, arendajatele, tudengitele, innovatsioonihuvilistele ja kaitsevaldkonna ekspertidele.

Ja võitjad on…

11. mail valiti igas osalevas riigis välja üks võidutiim:

• Poola: 18°C Thermal – termokaamerate eest kaitsev varustus, mis aitab varjata rindel viibijaid.
• Leedu: Harlequin Defense – autonoomne FPV-vastaste droonide süsteem, mis tuvastab, jälgib ja hävitab vaenlase droone.
• Läti: EchoSentinel – kerge ja kuluefektiivne lahinguvälja luuresüsteem, mis tuvastab ja analüüsib sõidukite ja droonide helisignaale.
• Saksamaa: AEREUS – reaalajas 3D-stseenide taasloomine drooniandmete abil, et parandada olukorrateadlikkust ja operatiivseid otsuseid.
• Taani: BFT Frontier – droonide sõbralikkuse tuvastamise süsteem, mis vähendab „sõbraliku tule“ riski.
• Tšehhi: Aegis Medic – väikese keelemudeliga (LLM) töötav elupäästev offline-meditsiinitugi.
• Hispaania: Battle Field Network – sensorite ja serverite võrgustik olukorrateadlikkuse tõstmiseks lahinguväljal.
• Itaalia: SPECTRE – järgmise põlvkonna akustilise varguse tehnoloogia mitmerootorilistele UAV-dele.

Hindamiskomisjon koosnes EL-i kaitsetööstuse, liikmesriikide teadusasutuste ning innovatsiooni- ja ärisektori ekspertidest. Kokku töötas häkatonil 478 osalejat 119 projekti kallal.

Impulss Euroopa kaitsevaldkonnale

2025. aasta kevadine EUDIS häkaton tähistab olulist sammu Euroopa kaitsevõime arendamisel – see kiirendab innovatsiooni, ühendab erinevad valdkonnad ja riigid ning toetab andekaid meeskondi. Sel aastal välja arendatud ideed näitavad, millist mõju saab EUDIS programm avaldada Euroopa julgeoleku tulevikule – üks murranguline idee korraga.

Mis edasi?

2025. aasta sügishäkatoni korraldusõigus on nüüd avatud kohalikele partneritele. Seekordne teema on „Tehnoloogiad kosmose ja kaitse jaoks“, keskendudes kolmele väljakutsele: kosmosevarade kaitse; kosmose kasutamine kaitseks, ja suveräänne lennundus. Häkaton toimub 17.–19. oktoobril 2025 kaheksas asukohas.

Lisainfo ja registreerimine: https://eudis-hackathon.eu

Eesti kaitsesektoris tehnoloogiat arendav Telearmy alustas koostöös Saksa taksoplatvormiga Bliq Tallinna avalikel teedel kaugjuhitava taksoteenuse pakkumiseks. Seni on Telearmy tehnoloogia olnud kasutusel Ukraina eesliinidel – juhita taksoteenus näitab tehnoloogia selget kaksikkasutuse võimalust ning nõudlust ka teistes sektorites.

Telearmy valiti enam kui 2600 kandidaadi seast NATO DIANA Eesti kiirendisse ning ettevõte on viimasel kuuel kuul osalenud Tehnopoli ja Sparkup Tartu Teaduspargi eestveetavas kiirendis.

“NATO DIANA kiirendis osalemine on andnud meile kvaliteedimärgise, mis toetab Telearmy kaugjuhitava tehnoloogia müüki Ukraina suunal. See omakorda on teiste sektorite esindajad, nagu Saksa Bliq’i, pannud suuremat huvi tundma ja tugeva koostöö tulemusena saame uhkusega avalikel teedel juhita taksosid juba liikumas näha,” ütles Telearmy kaasasutaja ja tegevjuht Enn Laansoo, Jr.

Alternatiiv isejuhtivatele autodele

Kaugjuhitavad taksod on üle viie korra kuluefektiivsemad ja tehnoloogiliselt küpsem alternatiiv täielikult autonoomsele taksoteenusele ning sõidukitele. Erinevalt robottaksodest, mis nõuavad ulatuslikku taristut ja keerukat regulatiivset raamistikku, võimaldab kaugjuhtimistehnoloogia kiiremat ja paindlikumat kasutuselevõttu linnakeskkonnas, säilitades kõrge turvalisuse ja kasutusmugavuse. Lisaks aitab kaugjuhtimine säilitada töökohti, muutes autojuhi töö mugavamaks ja ettevõttele kuluefektiivsemaks.

Bliq on kiiresti kasvav Saksa sõiduvahendusplatvorm, mis koondab ühte äppi mitmed olemasolevad  teenuseosutajate äpid, nagu Bolt, Uber jt ning pakub lisaks  oma sõidukiparki ning teenuseid. Kasutaja jaoks tähendab see mugavust: mitmele teenusele pääseb ligi ühest kohast ehk kogu protsess on kiire ja sujuv.

Rahvusvahelised laienemisplaanid

Kahekuulise perioodi järel hindavad Telearmy ja Bliq teenuse tulemusi ning teevad otsuse laienemiseks uutele turgudele. Ettevalmistustööd, sealhulgas vajalike lubade taotlemine ja sobivate sõidukimudelite valimine kaugjuhtimistehnoloogia integreerimiseks on juba alanud.

Teenust saab testida ka Tehnopoli kogukond

Esimesed 100 kaugjuhitavat taksoteenuse sõitu saavad lisaks NATO DIANA kiirendi ettevõtetele teha ka Tehnopoli kogukonnas olevate ettevõtete töötajad, sealhulgas on testima oodatud Microsoft, Cybernetica, Starship Technologies ja paljud teised. Kliendid saavad tellida kaugjuhitava takso, mis viib nad kaugjuhitavana soovitud sihtkohta üle kogu Tallinna. Teenuse kasutamiseks tuleb alla laadida Bliq rakendus aadressilt bliq.ai.

Tehnopoli linnaku suvepäeval, 11. juunil, on kaugjuhitav takso linnakus ja ootab sõitma!