Kuku raadio „Ettevõtlusminutite“ saates räägiti seekord sellest, miks on oluline, et iduettevõtted ja tehnoloogiafirmad panustaks riigikaitsesse ning kuidas aitab NATO DIANA kiirendi riigikaitse tugevdamisele kaasa.

Juttu tuli ka Eesti ettevõtetest, kes on edukalt NATO DIANA kiirendiprogrammi läbinud ja juba kaasanud suuremaid investeeringuid.

Lisaks räägiti Defence Innovation Day’st, mis toimub 22. septembril Kultuurikatlas. Sündmus on kõigile huvilistele avatud, täpsem info ja registreerimine siin.

Saatekülaliseks oli NATO DIANA Eesti kiirendi kogukonna- ja kommunikatsioonijuht Sabina Sägi. Saadet juhtis Ingela Virkus.

Aitäh Eesti Kaubandus-Tööstuskojale saatesse kutsumast!

Kuula saadet:

Saaremaal toimunud esimestel HIMARS raketiheitjate laskeharjutustel testiti edukalt Eesti kaitsetööstuse idufirma Wayren tehnoloogiat, mis tagab kriitilise tähtsusega kommunikatsiooni üksuste vahel ka siis, kui traditsioonilised sidevahendid enam ei toimi. Wayren osales NATO DIANA Eesti kiirendis. 

Diviisi suurtükiväepataljoni raketisuurtükipatarei õppekogunemisel osalenud reservväelased kasutasid õppusel Wayreni loodud Singularity tarkvara, mis võimaldas jagada üksuste asukohainfot ja toimis täiendava sidemehhanismina logistika korraldamisel. Kuna Wayreni tehnoloogia on kerge ja skaleeritav, laiendati selle kasutust harjutuse käigus, pakkudes asukoha jagamist ka luure- ja relvataseme info edastamiseks.

Wayreni tegevjuht ja kaasasutaja Henry Härm ütles, et lahinglaskmisel imiteeriti võimalikult realistlikku olukorda, kus keerulise maastiku ja asukoha tõttu puuduvad üksustel tavapärased sideühendused – internet, andme- ja raadioside. “Tulemused näitasid, et meie tehnoloogia on töökindel. Singularity tarkvara hoidis üksused operatiivsed ka väga rasketes tingimustes,”ausus Härm.

Wayreni juhatuse liige ja kaasasutaja Tarmo Aia märkis, et õppus näitas nende lahenduse vajadust kaitseväelastele, kelle jaoks töökindel side on eluliselt oluline igas olukorras, et täita oma põhilisi tööülesandeid. “Oleme uhked, et meie pingutused kergekaaluliste hübriid-mesh-võrgutehnoloogiate arendamisel on kandnud vilja. See annab meile kindlust, et jätkata investeerimist selles valdkonnas,” lisas Aia.

Saaremaal, Undva poolsaarel korraldatud õppus toimus 4.-12. juulini ning selle eesmärk oli tõsta üksuse lahinguvalmidust, arendada koostalitusvõimet ning kinnistada sõdurite teadmisi ja oskusi relvasüsteemide kasutamisel. Suurtükiväe raketiheitjad M142 HIMARS loetakse üheks kaasaegsemaks pikamaa kaudtulesüsteemiks maailmas. Selle kasutuselevõtt Eesti kaitseväes tähendab riigikaitse vaates olulist tulejõu kasvu nii võimsuses kui ulatuses.

Wayren on viis aastat tagasi kolme endise küberväelase – Henry Härm, Oliver Tiit ja Tarmo Aia – asutatud idufirma. Tänavu kevadel sõlmis Wayren 7,9 miljoni euro suuruse strateegilise investeerimislepingu.

Wayreni välja töötatud Singularity kommunikatsiooniplatvorm võimaldab lahinguväljal keerulistes tingimustes sidet pidada sõdurite, staabi ja mitmesuguste platvormide vahel. Ettevõtte patenteeritud süsteem loob üksuste, sõidukite või juhtimispunktide ühendamiseks töökindla hübriid-mesh-võrgu, sünkroniseerides andmeid paralleelselt läbi mitmesuguste tsiviil- ning militaarside tehnoloogiate. Praegu on süsteem pilootprojektina tarnitud Kaitseliidule ning seda testitakse aktiivselt Eesti Kaitseväes ja Ukrainas.

Wayren läbis hiljuti edukalt NATO Diana kiirendi, olles üks kahest Eesti ettevõttest, kes selleaastasse kiirendisse valituks osutus.

Kaitsetehnoloogia eelkiirendi esimene pilootaasta on jõudmas lõpusirgele. 18. Juunil toimunud ettevõtete esitluspäeval tutvustas üheksa Eesti süvatehnoloogia iduettevõtet oma arendusi žüriile ja valdkonna ekspertidele, et võistelda esinemisaja ja stendikoha nimel 22. septembril toimuval Defence Innovation Day’l Tallinnas.

Žüriisse kuulusid Superangeli partner Jaan Kokk ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Accelerate Estonia esindaja Olari Püvi. Nende otsusel osutus väljavalituks Asvel, kelle arendatav autonoomne robot suudab miniinvasiivse operatsiooni ajal automaatselt juhtida endoskoopkaamerat. Lahendus tõstab operatsioonide täpsust, vähendab kirurgide koormust ning avab uusi võimalusi meditsiinitehnoloogia rakendamiseks ka kaitsevaldkonnas.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab iduettevõtete tootearenduse toetamine viia Eesti kaitsetööstuse uuele tasemele. “Kaitsetööstuse areng mängib võtmerolli meie majanduse edendamisel. Eelkiirendi programm aitab tuua turule uusi tehnoloogiaid ja arendada kõrgema lisandväärtusega tooteid, mis suurendavad meie konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Oleme uhked, et saame toetada algatusi, mis aitavad kasvatada Eesti positsiooni innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu esirinnas,” rõhutas Keldo.

Tehnopoli tegevjuhi Agnes Roosi sõnul näitas liftikõnede võistlus selgelt, kui palju potentsiaali peitub Eesti kaitsetehnoloogia ettevõtetes. „Meie eesmärk on aidata tehnoloogiapõhistel ettevõtetel kasvada ja luua lahendusi, millel on globaalne mõju – ka riigikaitses,“ rõhutas Roos. Tema sõnul on Tehnopol uhke, et saab olla platvormiks, kus need ideed saavad kasvada ja areneda, et liikuda edasi järgmiste rahvusvaheliste võimaluste suunas.

Sarnaselt rõhutas Tartu Teaduspargi juhatuse liige Pirko Konsa kiirendi rolli ideede küpsemisel. „Programmi jooksul said tiimid sisukat tagasisidet, analüüsisid ärilist poolt ning kohandasid oma ideid vastavalt kliendi vajadustele,“ selgitas Konsa. Ta lisas, et kiirendi aitab viia paberil olevad mõtted realistlikumasse vormi, luues aluse esimeseks koostööks võimalike klientidega ning pakkudes suuremat huvi ka investoritele. „Tore on seda koos Tehnopoliga teha,“ märkis ta.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise osakonnajuhataja Miiko Peris tõdes, et eelkiirendi programmi vastu oli suur huvi ning selle edukas läbiviimine koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga näitab, et suund on õige. „Meie eesmärk on tuua uudseid tehnoloogiaid arendavad ettevõtted kaitsetööstusele lähemale ning aidata neil selles sektoris paremini orienteeruda. Ootame huviga järgmisi edulugusid – olgu need seotud NATO DIANA, Euroopa Kaitsefondi programmide või koostööga Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste partneritega,“ sõnas Peris. Ta lisas, et hetkel on avatud kandideerimine NATO DIANA programmi ning julgustas kõiki ettevõtteid võimalust kasutama.

Asveli meeskonnaliikme Andres Šaveli sõnul andis kaitsetehnoloogia eelkiirendi programmis osalemine väärtuslikku sisendit nii arendustööks kui ka rahvusvaheliseks koostööks. „Kaitse eelkiirendi võimaldas meil saada lisaks väga arendavatele töötubadele mitu olulist kontakti, sh ka Ukrainaga, et kuidas edasi arendada meie meditsiinilist seadet arvestades sõja kiiresti muutuvaid tingimusi. Tänu kiirendile saime kinnitust, et sõjaolukorras on jätkuvalt üliolulisel kohal võimalikult väikeste kulutustega toimiv meditsiinisüsteem, kus loodame anda enda suure panuse vigastatute ravitulemuste oluliseks parandamiseks veelgi väiksema personalikuluga tänu meie miniinvasiivses kirurgias kasutatavale robotendoskoobile.“

Kaitsetehnoloogia eelkiirendi elluviijad on Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartueaduspark. Programmi rahastab Kaitseministeerium ning toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Viimane etapp, demopäev, toimub septembris ning keskendub tiimide valmisolekule astuda järgmisi samme rahvusvahelistel turgudel.

Scaleout Systems muudab masinõppe (ML) rakendamist privaatsustundlikes keskkondades. Traditsiooniliselt eeldab tehisintellekti (AI) arendamine, et kõik tundlikud andmed koondatakse ühte kohta. See tekitab aga märkimisväärseid privaatsuse, turvalisuse ja regulatsioonidega seotud riske. Scaleouti tarkvaraplatvorm lahendab selle probleemi, kuna juhib hajusat masinõpet läbi Edge AI*, pilves ja turvalistes keskkondades, tuues arvutused võimalikult andmete lähedale. Selle lahenduse keskmes on federatiivne õpe, mis on privaatsusele keskenduv meetod võimaldades õpetada välja AI mudeleid hajutatud seadmetes ilma algandmeid liigutamata.

Kuidas tekkis idee luua startup?

Hakkasime federatiivse õppega tegelema Uppsala Ülikooli hajusarvutuse teadusrühmas Rootsis. Saime kiiresti aru, et see tehnoloogia saab tulevikus olema oluline aluskiht ML-rakendustes, kus on vaja ranget kontrolli andmete omanduse ja privaatsuse üle. Soovisime sellele keskenduda ja muuta tehnoloogia reaalselt rakendatavaks.

Mis on olnud seni teie suurim võit?

Meil oli võimalus juba varakult teha koostööd innovaatiliste suurorganisatsioonidega, näiteks Scania CV-ga.

Mis eristab teie startup’i teistest?

Scaleout Systems aitab ettevõtetel kasutada tehisintellekti ilma tundlikke andmeid ohtu seadmata. Tavaliselt tuleb AI treenimiseks kogu andmestik ühte kohta kokku koguda, kuid see võib tekitada privaatsus- ja turvaprobleeme. Scaleouti tehnoloogia töötab teisiti: AI saab õppida andmetest otse nende asukohas, näiteks lokaalses seadmes või turvalises keskkonnas, ilma et andmeid peaks liigutama. Federatiivne õpe võimaldab mitmetel organisatsioonidel teha koostööd AI projektides, säilitades samal ajal andmete privaatsuse ja turvalisuse.

Algusest peale on meil olnud selge visioon, kuidas viia federatiivne AI tootmisesse. Meie juured on sügaval masinõppe teadusuuringutes, kuid oleme alati keskendunud sellele, et arenguteekond liiguks edasi koostöös missioonikriitiliste organisatsioonide ja varajaste kasutajatega.

Miks valisite NATO DIANA kiirendi?

Saime aru, kui suur mõju võib Edge AI ja federatiivsel õppel olla kaitsevaldkonna rakendustes. Kandideerimine DIANA programmi oli loomulik järgmine samm, et õppida juurde ja arendada edasi meie kaksikkasutuse strateegiat.

Kus näete Scaleouti viie aasta pärast?

Viie aasta pärast on Scaleout Edge juhtiv platvorm missioonikriitilise AI jaoks edge-to-cloud continuum** lähenemises. Oleme kiirendanud autonoomsete süsteemide arengut ja aidanud NATO-l ja tema liitlastel tehisintellekti turvaliselt skaleerida.

Milliseid raamatuid või podcaste oma valdkonnas jälgite ja soovitaksite ka teistele alustavatele ettevõtjatele?

Praegu loen Karen Haighi ja Julia Andrusenko raamatut “Cognitive Electronic Warfare”. Startup-elu jaoks meeldib mulle kuulata Y Combinator podcast’i – alati meelelahutuslik ja informatiivne.

NATO DIANA innovatsioonikiirendi ootab avaldusi kuni 11. juulini. Kandideerima on oodatud idufirmad, kellel on uudsed ideed kriitiliste kaitse- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks. Kaitselahenduse tehnoloogia valmiduse tase peab olema 4+. Kui sinu idufirma tegeleb tipptasemel lahendustega ja ettevõtte tegevusvaldkond kattub selleaastaste väljakutsetega, anna endast märku. Uue vooru väljakutsetega saab tutvuda siin!

Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopoli Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark.

* Edge AI tähendab tehisintellekti käitamist otse lokaalses seadmes, näiteks sensoris, droonis või muus riistvaras ilma, et peaks toetuma pilvele või keskserverile. See muudab lahendused kiiremaks, privaatsemaks ja sageli ka töökindlamaks, eriti kriitilistes olukordades nagu kaitsevaldkond.

** Edge-to-cloud continuum viitab arvutivõimsuse sujuvale jaotusele erinevate keskkondade vahel, alates lokaalseadmetest kuni kesksete pilveteenusteni. See võimaldab tehisintellektil töötada seal, kus seda parasjagu vaja on – andmete lähedal või võimsas andmekeskuses, tagades kiire, paindliku ja turvaliste otsuste tegemise.

Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaator (ESA BIC Estonia) valis värskes taotlusvoorus välja 4 uut kosmosevaldkonna iduettevõtet – Babayte, Spiral Hydrogen, MS Forest ja Energy Risk Service – kes saavad igaüks 60 000 euro suuruse arendustoetuse, millest pool tuleb Euroopa Kosmoseagentuurist ning pool vastavalt Tartu ja Tallinna linnadest. 

Taotlusvoorus esitles oma ideid ESA BIC Estonia konsortsiumile üksteist tugevat kandidaati. Nende hulgast valiti välja neli ettevõtet, kuigi algselt oli plaanis vastu võtta vaid kolm. Sügisvoorus on inkubaatoris vaba koht veel ühele ettevõttele. 

Toetust saavad ettevõtted: 

• Babayte (Tartu) arendab BabAI Orbitali – pardal töötavat AI-moodulit väikestele satelliitidele, mis aitab vältida kokkupõrkeid. 
• Spiral Hydrogen (Tartu) arendab uut tüüpi tõhusat vesinikutootjat, mis saavutab üle 90% energiatõhususe. 
• MS Forest (Tallinn) loob dünaamilist metsanduse andmeregistrit, mis vähendab metsainventuuri ajakulu ja maksumust. 
• Energy Risk Service (Tallinn) arendab satelliitandmetel põhinevat prognoosimissüsteemi taastuvenergia sektorile. 

Madis Võõras, Eesti Kosmose ja CERNi büroo juht, kinnitas kandidaatide kvaliteeti: „Hindamiseks esitatud taotluste arv, kõrge tase ja sisukus rõõmustasid hindamispaneeli, kuid samal ajal tegid valiku raskeks. Seetõttu otsustati vastu võtta neli pürgijat plaanitud kolme asemel.“ 

Tehnopoli süvatehnoloogia valdkonna projektijuht Kristiina Libe (pildil) sõnas, et kosmosetehnoloogia ei tähenda enam ammu ainult probleemide lahendamist kosmoses. „Üha rohkem nähakse, kuidas satelliitandmeid ja teisi kosmosepõhiseid tehnoloogiaid saab rakendada meie planeedi heaks. Ootame programmi kandideerima ettevõtteid, kellel on piisavalt ambitsiooni, pühendumust ja teadmisi, et viia kosmosetehnoloogia areng järgmisele tasemele nii Maal kui orbiidil,“ lausus Libe. Ta lisas, et ESA BICi kiirendi eesmärk ühtib Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvaid tehnoloogiaettevõtteid ja innovatsiooni. 

Tartu Teaduspargi kosmosevaldkonna ja ESA BIC Estonia juht Sven Lilla kinnitas samuti, et Kosmosetehnoloogiate seos igapäevaeluga paistab üha enam välja ning ettevõtted on valmis võtma konkurentsieelise saavutamise nimel suuremaid riske. “Seekordsete kandidaatide seas oli märkimisväärselt suur osakaal välisasutajatest, mis näitab Eesti ökosüsteemi kasvavat atraktiivsust,” lisas Sven Lilla. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna juht Paul Liias märkis, et riik toetab ESA BICi kaudu süvatehnoloogia arendust ja ettevõtlust: „Läbi ESA BICi investeerimise annab riik hoogu kapitalimahuka süvatehnoloogiasektori kasvule, aidates Eesti iduettevõtetel teha esimesed sammud ning saades ESAga koostöökogemuse.“ Ta lisas, et viimase 8 aasta jooksul on ESA BIC mudel end tõestanud aidates ettevõtted valmistada ette investeeringute kaasamiseks ja toodete turule viimiseks. 

ESA BIC Estonia inkubaatorit veab eest Tartu Teaduspark koostöös teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol. Programmi rahastus tuleb võrdselt Euroopa Kosmoseagentuurilt ja vastavalt Tartu või Tallinna linnalt. Iga ettevõtte kohta panustab linn 30 000 eurot. 

Tänaseks on Eesti inkubaatoriga liitunud 36 ettevõtet – pooled Tartus ja pooled Tallinnas. Tartu on panustanud 355 000 eurot ning sealsed ettevõtted on toonud üle 6 miljoni euro tööjõumakse ja teinud ligi 10 miljonit eurot käivet. Tallinnas on panustatud 345 000 eurot ning ettevõtted on maksnud ligi 5 miljonit tööjõumakse ja teinud üle 12 miljoni euro käivet. 

Lisainfo: www.esabic.ee 

Ettevõtte Factiverse lahendus analüüsib reaalajas uudiseid, otseülekandeid, Youtube’ist, TikTokist ja Telegramist ning suudab eristada usaldusväärset teavet muust. Ettevõte loodi 2021. aastal dr Vinay Setty ja auhinnatud ajakirjaniku Maria Amelie poolt. Factiverse’i visiooniks on maailm, kus iga organisatsioon suudab kindlalt hinnata digitaalse teabe usaldusväärsust, võimestades teadmisi ja demokraatiat usaldusväärsuse kaudu keset valeinfo müra ja pahatahtlike mõjutajate tegevust. 

Kuidas sündis startup’i idee? 

Factiverse’i idee sai alguse 2016. aastal, kui Vinay Setty otsustas uurida, kas masinõpet ja tehisintellekti saab kasutada sotsiaalmeedias ja uudistes esitatud väidete kontrollimiseks. Kui lahendust oli põhjalikult testitud ja teaduslikult kinnitud, ühendas Vinay jõud ajakirjanik Maria Amelie’ga ning koos asusid nad lahenduse rakendamisega meediavallas, et võidelda veebis leviva väärinfo ja eksitava sisuga. 

Mis on olnud seni suurim väljakutse? Aga suurim takistus ja suurim võit? 

Suurimaks väljakutseks on olnud pidev võrdlus suurte keelemudelitega nagu GPT, mille tulemused on sageli vähem täpsed kui Factiverse’i omad. 

Suurim takistus on olnud turu harimine – selgitada, milles seisneb erinevus üldiste tehisintellekti tööriistade ja meie täpsusele keskendunud tehnoloogia vahel. 

Meie suurimaks saavutuseks on seni olnud lepingu sõlmimine riigisektori organisatsiooniga, et toetada nende väärinfo tuvastamise tegevusi. 

Mis eristab Factiverse’i konkurentidest? 

Factiverse’i tugevuseks on akadeemiline taust ja teaduslikult kinnitatud võimekus, mis on välja arendatud koos strateegiliste partneritega. Meie patenteeritud tehnoloogia ja maailma suurim faktikontrolli andmebaas annavad meile ainulaadse tehnilise sügavuse. Meie pakume rahvusvahelise partnerite võrgustiku ja meediasektori koostöövõimalustega konkurentidest rohkem usaldusväärsust ja mastaapsust. 

Miks kandideerisite NATO DIANA kiirendisse? 

Soovisime liituda NATO DIANA programmiga, sest usume, et meie tehnoloogial ja toodetel on potentsiaali toetada valitsus- ja kaitsesektorit kahjulike narratiivide tuvastamisel. NATO DIANA kaudu avaneb võimalus suhelda otse vastava valdkonna huvirühmadega ning arendada lahendust, mis vastab nende tänastele julgeolekuvajadustele. NATO DIANA kaudu saadud arusaam kaitsetööstusest annab Factiverse’ile võimaluse selles sektoris kiiresti kasvada. 

Kus näete Factiverse’i 12 kuu pärast? Aga 5 aasta pärast? 

Factiverse’il on järgmise 12 kuu jooksul tohutu kasvupotentsiaal. Meil on kliente nii meediamaailmas kui avalikus sektoris ning plaanime korraldada rohkem reaalajas faktikontrolli sessioone just meediamajadega, käivitada oma online-faktikontrolli kogukond ning rakendada mitmeid tootearendusi. 

Arvestades meie praegust arengutrajektoori, soovime 5 aasta jooksul olla eelistatuim ettevõte, kes pakub täpseid ja usaldusväärseid teadmisi nii era- kui avalikule sektorile. 

Kes võiks olla järgmine ükssarv Eestis või teie koduriigis? 

Norras Curipod või Databutton. Eestis Wayren (*kuulub samuti NATO DIANA Eesti kiirendi teise kohorti). 

Milliseid raamatuid ja podcaste soovitate teistele teie valdkonnas tegutsevatele startup-ettevõtjatele? 

Raamatud:
Hans Rosling “Factfulness”
Yu-Kai Chou “Actionable Gamification”

Podcast’id:
The Weekly Show with Jon Stewart
Business Wars with David Brown 

Pildil (vasakult): Vinay Setty, Maria Amelie, Gaute Kokkvoll

Eesti kiirendiprogrammi viivad ellu Tehnopoli Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga.

Tallinnas toimus 20.-21. maini rahvusvahelise projekti Scale-Able üritus, mis tõi kokku 13 korporatsiooni ja 45 kasvufaasis ettevõtet Eestist, Soomest ja Rootsist. Kohtumise keskmes oli koostöövõimaluste kaardistamine kaksikkasutusega tehnoloogiate ja turvatehnoloogiate vallas – valdkondades, mille tähtsus üha kasvab. 

Scale-Able projektipartnerid on Ignite Sweden, Norrköping Science Park (Rootsi) ja Tehnopol ning seda toetab Central Baltic Interreg programm. Eesmärk on toetada ettevõtteid rahvusvahelistumisel ning kiirendada koostööd üle riigipiiride. 

Fookuses kriitilise tähtsusega tehnoloogiad 

„Selle ürituse muudab ainulaadseks just selle temaatiline suunitlus – kaksikkasutusega ja turvatehnoloogiad on praegu kogu piirkonnas väga aktuaalsed,“ ütles Tehnopoli äriteenuste juht Martin Goroško. „Nende valdkondade vastu tuntakse üha suuremat huvi, investeeringud kasvavad ning nii idu- kui ka suurettevõtted otsivad lahendusi, mis aitaksid neil paremini valmistuda ebakindluseks.“ 

Ekspertettekanded ja kogemuslood 

Ürituse esimene päev keskendus teadmiste jagamisele. Esinesid mitmed valdkonna tippspetsialistid – teiste seas NATO Küberkaitsekeskuse direktor dr Mart Noorma ning Marleen Rootamm, kes tutvustas NATO DIANA tegevusi. 

Ettekandega astusid üles ka Laura Toodu (DefSecIntel Solutions) ja Tauri Tuubel (Defendec), kes jagasid praktilisi kogemusi riigikaitseinnovatsiooni ja iduettevõtete koostöö teemal.  

Kui tavaliselt astuvad lavale startup’id, et oma lahendusi tutvustada, siis seekord said sõna hoopis korporatsioonid – nad esitlesid oma tegevussuundi ning tõid selgelt välja valdkonnad, kus ootavad koostööd ja tuge kasvufaasis tehnoloogiaettevõtetelt. 

Matchmaking tõi kokku õiged inimesed 

Teisel päeval toimus 75 eelnevalt kokku lepitud üks-ühele kohtumist, kus kasvuettevõtted ja korporatsioonid uurisid koostöövõimalusi konkreetsete projektide raames. 

„Matchmaking algab sellest, et leiame ettevõttes õige inimese, kes vastutab innovatsiooni eest. Seejärel kaardistame nende vajadused ja otsime iduettevõtteid, kelle tehnoloogia ja fookus sobituvad nende ootustega,“ selgitas Ignite Sweden projektijuht Arwin Zendehrokh. „See on kvaliteedile suunatud protsess, mille eesmärk on luua koostöösuhteid, millel on tegelik äriline potentsiaal.“ 

Rootsi iduettevõtte Norgald kaasasutaja Elin Sandahl lisas: „Silmast silma kohtumised aitavad paremini mõista, millised probleemid on partneritel päriselt lahendamist vajavad. Just sellistes vestlustes kerkivad esile koostöövõimalused, mida kaugemalt ei märkaks.“ 

Eesti ettevõtte TrackDeep juht Andy Viikmaa ütles, et kohtumised olid edukad: „Meil on juba mitme ettevõttega jätkukohtumised kokku lepitud – see näitab, et üritus täitis oma eesmärki.“ 

Korporatsioonide huvi oli suur 

Üritusel osalesid ka Enefit ja Elomatic, kelle esindajad tõid välja iduettevõtete paindlikkuse ja võimekusel põhineva mõtteviisi. 

„Mulle meeldivad just varase faasi idud – neis on palju loovust ja potentsiaali,“ ütles Elomaticu esindaja Jukka Turunen. 

Enefiti innovatsioonijuht Kaisa Einsok lisas: „Startup’id aitavad meil mõista, millised teemad on ühiskonnas tõusuteel. Nägime seda energiatehnoloogia puhul kriisiajal, ja nüüd paistab sama trend kaitsevaldkonnas.“ 

Koostöö jätkub 

Kuigi Scale-Able projekti ametlik viimane kohtumine sai peetud, ei tähenda see koostöö lõppu. 

„Soome on väike turg, ja võimalused suurte partneriteni jõudmiseks on piiratud. Sellised piiriülesed projektid aitavad laiendada meie haaret ja tugevdada sidemeid naaberriikide ettevõtetega,“ selgitas Oinride’i esindaja Eetu Silvennoinen. Oinride toodab autonoomseid roboteid kaevandustööstusele. 

„Eesti, Soome ja Rootsi koostööl on märkimisväärne väärtus. Meie riigid on geograafiliselt lähestikku, meil on sarnane innovatsioonikultuur ja ühised huvid,“ lisas Klara Ewald, Norrköping Science Parki projektijuht. „Scale-Able on hea näide sellest, kuidas luua tugevaid piiriüleseid sidemeid.“ 

„Kuigi projekt ametlikult lõppes, meie töö sellega ei lõpe,“ ütles lõpetuseks Martin Goroško. „Kohtumised andsid tugeva lähtekoha ja nüüd keskendume sellele, et need kontaktid areneksid reaalseks koostööks.“

9.-11. mail toimus kaheksas EL-i liikmesriigis – Poolas, Leedus, Lätis, Saksamaal, Taanis, Tšehhis, Hispaanias ja Itaalias – järjekorras teine Euroopa Liidu Kaitseinnovatsiooni Skeemi (EUDIS) kaitsehäkaton „Kiired kaitselahendused Ukraina lahinguväljale ja kaugemale“. Kaitsehäkatoni keskne korraldaja on Tehnopol.

Häkaton keskendus Ukrainat toetavatele lahendustele, arendades prototüüpe ja ideid sõjalise lahinguvälja jaoks. Esmakordselt osalesid häkatonil ka Ukraina tiimid, tugevdades koostööd Euroopa ja Ukraina vahel kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas.

11. mail kuulutati igas riigis välja võidutiim, kes pääseb EUDIS-e kahekuulisse mentorlusprogrammi ning saab esitleda oma lahendust ideede esitlusvõistlusel 9. juulil.

Tehnopol koordineeris kaheksa kohaliku korraldaja tegevust ja toetas ühtset rahvusvahelist koostööd kogu sündmuse vältel. Häkatoni moderaator oli Triin Ilves.

Koostöös sündinud lahendused Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks

Kolme päeva jooksul tegid meeskonnad koostööd ja võistlesid, et arendada kõige paljulubavamaid lahendusi Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks. Häkatoni ajal kuulsid osalejad keskse voogedastuse kaudu tervitus- ja avaettekandeid Euroopa kaitse- ja kosmosevolinikult Andrius Kubiliuselt, Eesti kaitseministrilt Hanno Pevkurilt, Ukraina endiselt kaitseministri asetäitjalt kindralmajor (err.) Volodymyr Havrylovilt ning kaitseiduettevõtte GaltTec esindajalt Laura Elise Arvistolt.

Osalejaid toetasid mitmed mentorid, eksperdid ja esinejad, kes aitasid ideid edasi arendada. Igas kohalikus asukohas toimus ka inspireerivaid tegevusi ning võidutiime premeeriti rahaliste auhindade, mentortundide ja võimalusega testida oma lahendust Ukrainas.

Osalejad lahendasid järgmisi väljakutseid: täiustatud olukorrateadlikkus ja taktikalised jälgimissüsteemid; kuluefektiivne kaitsevarustus rindele, ning arenenud meditsiiniline tugi eesliinil. Häkaton oli avatud 18+ vanuses üksikisikutele ja tiimidele EL-i liikmesriikidest, Norrast ja Ukrainast – sealhulgas teadlastele, arendajatele, tudengitele, innovatsioonihuvilistele ja kaitsevaldkonna ekspertidele.

Ja võitjad on…

11. mail valiti igas osalevas riigis välja üks võidutiim:

• Poola: 18°C Thermal – termokaamerate eest kaitsev varustus, mis aitab varjata rindel viibijaid.
• Leedu: Harlequin Defense – autonoomne FPV-vastaste droonide süsteem, mis tuvastab, jälgib ja hävitab vaenlase droone.
• Läti: EchoSentinel – kerge ja kuluefektiivne lahinguvälja luuresüsteem, mis tuvastab ja analüüsib sõidukite ja droonide helisignaale.
• Saksamaa: AEREUS – reaalajas 3D-stseenide taasloomine drooniandmete abil, et parandada olukorrateadlikkust ja operatiivseid otsuseid.
• Taani: BFT Frontier – droonide sõbralikkuse tuvastamise süsteem, mis vähendab „sõbraliku tule“ riski.
• Tšehhi: Aegis Medic – väikese keelemudeliga (LLM) töötav elupäästev offline-meditsiinitugi.
• Hispaania: Battle Field Network – sensorite ja serverite võrgustik olukorrateadlikkuse tõstmiseks lahinguväljal.
• Itaalia: SPECTRE – järgmise põlvkonna akustilise varguse tehnoloogia mitmerootorilistele UAV-dele.

Hindamiskomisjon koosnes EL-i kaitsetööstuse, liikmesriikide teadusasutuste ning innovatsiooni- ja ärisektori ekspertidest. Kokku töötas häkatonil 478 osalejat 119 projekti kallal.

Impulss Euroopa kaitsevaldkonnale

2025. aasta kevadine EUDIS häkaton tähistab olulist sammu Euroopa kaitsevõime arendamisel – see kiirendab innovatsiooni, ühendab erinevad valdkonnad ja riigid ning toetab andekaid meeskondi. Sel aastal välja arendatud ideed näitavad, millist mõju saab EUDIS programm avaldada Euroopa julgeoleku tulevikule – üks murranguline idee korraga.

Mis edasi?

2025. aasta sügishäkatoni korraldusõigus on nüüd avatud kohalikele partneritele. Seekordne teema on „Tehnoloogiad kosmose ja kaitse jaoks“, keskendudes kolmele väljakutsele: kosmosevarade kaitse; kosmose kasutamine kaitseks, ja suveräänne lennundus. Häkaton toimub 17.–19. oktoobril 2025 kaheksas asukohas.

Lisainfo ja registreerimine: https://eudis-hackathon.eu

Eesti kaitsesektoris tehnoloogiat arendav Telearmy alustas koostöös Saksa taksoplatvormiga Bliq Tallinna avalikel teedel kaugjuhitava taksoteenuse pakkumiseks. Seni on Telearmy tehnoloogia olnud kasutusel Ukraina eesliinidel – juhita taksoteenus näitab tehnoloogia selget kaksikkasutuse võimalust ning nõudlust ka teistes sektorites.

Telearmy valiti enam kui 2600 kandidaadi seast NATO DIANA Eesti kiirendisse ning ettevõte on viimasel kuuel kuul osalenud Tehnopoli ja Sparkup Tartu Teaduspargi eestveetavas kiirendis.

“NATO DIANA kiirendis osalemine on andnud meile kvaliteedimärgise, mis toetab Telearmy kaugjuhitava tehnoloogia müüki Ukraina suunal. See omakorda on teiste sektorite esindajad, nagu Saksa Bliq’i, pannud suuremat huvi tundma ja tugeva koostöö tulemusena saame uhkusega avalikel teedel juhita taksosid juba liikumas näha,” ütles Telearmy kaasasutaja ja tegevjuht Enn Laansoo, Jr.

Alternatiiv isejuhtivatele autodele

Kaugjuhitavad taksod on üle viie korra kuluefektiivsemad ja tehnoloogiliselt küpsem alternatiiv täielikult autonoomsele taksoteenusele ning sõidukitele. Erinevalt robottaksodest, mis nõuavad ulatuslikku taristut ja keerukat regulatiivset raamistikku, võimaldab kaugjuhtimistehnoloogia kiiremat ja paindlikumat kasutuselevõttu linnakeskkonnas, säilitades kõrge turvalisuse ja kasutusmugavuse. Lisaks aitab kaugjuhtimine säilitada töökohti, muutes autojuhi töö mugavamaks ja ettevõttele kuluefektiivsemaks.

Bliq on kiiresti kasvav Saksa sõiduvahendusplatvorm, mis koondab ühte äppi mitmed olemasolevad  teenuseosutajate äpid, nagu Bolt, Uber jt ning pakub lisaks  oma sõidukiparki ning teenuseid. Kasutaja jaoks tähendab see mugavust: mitmele teenusele pääseb ligi ühest kohast ehk kogu protsess on kiire ja sujuv.

Rahvusvahelised laienemisplaanid

Kahekuulise perioodi järel hindavad Telearmy ja Bliq teenuse tulemusi ning teevad otsuse laienemiseks uutele turgudele. Ettevalmistustööd, sealhulgas vajalike lubade taotlemine ja sobivate sõidukimudelite valimine kaugjuhtimistehnoloogia integreerimiseks on juba alanud.

Teenust saab testida ka Tehnopoli kogukond

Esimesed 100 kaugjuhitavat taksoteenuse sõitu saavad lisaks NATO DIANA kiirendi ettevõtetele teha ka Tehnopoli kogukonnas olevate ettevõtete töötajad, sealhulgas on testima oodatud Microsoft, Cybernetica, Starship Technologies ja paljud teised. Kliendid saavad tellida kaugjuhitava takso, mis viib nad kaugjuhitavana soovitud sihtkohta üle kogu Tallinna. Teenuse kasutamiseks tuleb alla laadida Bliq rakendus aadressilt bliq.ai.

Tehnopoli linnaku suvepäeval, 11. juunil, on kaugjuhitav takso linnakus ja ootab sõitma!

NATO DIANA innovatsioonikiirendi avalikustas oma kolmanda tegevusaasta väljakutsed ja kuulutas uue taotlusvooru avatuks. DIANA eesmärk on leida järgmise põlvkonna kaksikkasutusega süvatehnoloogiaid, et aidata edendada missiooni luua rahumeelne, turvaline ja kindel tulevik. 

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on Eesti kaitsetööstus viimastel aastatel kiiresti kasvanud, kuid kasvupotentsiaali veel jagub, nii kaitse kui kaksikkasutusega tehnoloogiate vallas. „NATO DIANA kiirendi on heaks näiteks, kus saavad kokku iduettevõtlus ja teadusmahukas kaitsevaldkond – need koos aitavad kasvatada meie majandust ja turvalisust. NATO senisest märkimisväärselt hoogsamad investeeringud innovatsiooni on avanud ettevõtetele võimaluse uute innovaatiliste tehnoloogiate arendamiseks Eestis, seega kutsun üles kiirendi võimalusi usinalt ära kasutama.“ 

Kõik liitlasriigid on kokku pannud kriitilise tähtsusega väljakutsed, millele otsitakse innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi. Kiirendisse on oodatud iduettevõtted üle kogu alliansi, kes arendavad tehnoloogiaid, millel on rakendusvõimalusi nii tsiviil- kui kaitsesektoris.  

„NATO DIANA uus taotlusvoor on suurepärane võimalus Eesti ettevõtjatele panustada julgeolekusse tipptasemel tehnoloogiate arendamise kaudu. Kutsun meie iduettevõtteid ja ettevõtjaid üles seda võimalust kasutama, et aidata kujundada atlandiülese kaitse tulevikku. Samuti ootame Eestisse ettevõtteid kogu alliansist – Eestis on viljakas pinnas kahese kasutusega tehnoloogiate arendamiseks ja katsetamiseks ning kindel pühendumus NATO innovatsioonieesmärkidele,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur. 

Kiirendisse pääsenud ettevõtted saavad 100 000-eurose lepingulise rahastuse, parimatel on võimalik saada veel kuni 300 000 eurot programmi järgmises faasis. Lisaks juurdepääs enam kui 180-le testkeskusele, kaitse- ja ärivaldkonda ühendav programm ning tippmentorite võrgustik üle alliansi. DIANA pakub tuge ja kontakte, mis aitavad tsiviilsektori ettevõtetel siseneda kaitseturule, mis on tavaliselt kõrge sisenemisbarjääriga.  

Tänavu otsib DIANA liitlasriikidest uuenduslikke süvatehnoloogiaid, mis pakuvad lahendusi 10 valdkonnas: energia ja jõusüsteemid, tipptasemel sidetehnoloogiad, vaidlustatud elektromagnetilised keskkonnad, inimese vastupidavus ja biotehnoloogiad, elutähtis taristu ja logistika, operatsioonid äärmuslikes keskkondades, meresõjalised operatsioonid, vastupidavad kosmoseoperatsioonid, autonoomsus ja mehitamata süsteemid, andmepõhine otsuste tegemine. 

„Suurendasime sel aastal väljakutsete arvu viielt kümnele, et anda võimalus veel rohkematele ettevõtjatele ja innovaatoritele pakkuda lahendusi, mis vastavad alliansi tegelikele kaitsevajadustele. Ettevõtjatele annab programm suurepärase sissevaate kaitsesektori eripäradesse ja ärivõimalustesse ning võimaldab varasemalt pigem suletud ökosüsteemis n-ö „jalg ukse vahele“ saada,“ selgitas NATO DIANA regionaalne direktor Kadri Tammai. 

Esimesel programmiaastal kandideeris DIANA kiirendisse üle 1300 ettevõtte ning tihedast konkurentsist pääses kiirendisse ka üks Eesti ettevõte, Tartu idufirma GaltTec. Teisel programmiaastal kandideeris juba üle 2600 ettevõtte, välja said valitud 74 firmat, millest 7 läbis programmi Eestis. Nende seas olid kaks kohalikku firmat, Telearmy ning Wayren. Viimane sõlmis hiljuti 7,9 miljoni euro suuruse strateegilise investeerimislepingu maailma ühe juhtiva kaitsetööstuskontserniga EFA Group.  

„NATO DIANA kiirendi on suurepärane võimalus nii läbimurdeliste kaitsetehnoloogiate arendamiseks kui ka Eesti ettevõtete viimiseks rahvusvahelisele areenile. Et kahe vooru jooksul on programmi valitud koguni kolm Eesti ettevõtet, on märkimisväärne saavutus – konkurents on olnud erakordselt tihe,” sõnas Tehnopoli juhatuse liige Agnes Roos. Ta lisas, et kiirendi eesmärk toetada innovatsiooni, mis mõjutab kaitsetööstuse arengut ja üldist julgeolekut, ühtib Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvat innovatsiooni ning tehnoloogiaettevõtlust. 

DIANA kiirendisse kandideerimiseks saab taotlusi esitada kuni 11. juulini ning 6-kuuline kiirendiprogramm alustab 2026. aasta jaanuaris. Kandideerima on oodatud kõik kaksikkasutusega süvatehnoloogia ettevõtted, mis on registreeritud mõnes NATO liikmesriigis. Lisainfo ja kandideerimine: www.diana.nato.int   

NATO DIANA Eesti kiirendit juhib Tehnopol Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga. Kiirendi elluviimist Eestis rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn.  

21. mail kogunesid Eestisse NATO DIANA innovatsioonikiirendisse pääsenud kaksikkasutusega tehnoloogiate ettevõtted koos kohalike kaitsetehnoloogia ettevõttetega, et esitleda lahendusi, mis aitavad tugevdada NATO liikmesriikide kaitsevõimekust. Üritusel osalesid rahvusvahelised kaitsesektori investorid, kaitsevägede ja -ministeeriumide esindajad ning teised valdkonna eksperdid. Kiirendi ettevõtete lahendustega käis tutvumas ka ligi 30 NATO DIANA direktorite kogu liiget üle allianssi.  

Kohapeal ettevõtete tootedemosid jälginud NATO DIANA regionaalne direktor Kadri Tammai rõhutas innovaatiliste tehnoloogiate tähtsust. „Täna on meil turul olemas raha, valmidus ja võimalus, aga endiselt on liiga vähe kaitsele fokusseeritud ettevõtteid. Et meie kaitsevõimet kiirelt tõsta, ei tohi traditsioonilise kaitsetööstuse kõrval alahinnata uute innovaatiliste tehnoloogiate tähtust ning just sellistele ettevõtetele pakub tuge ka NATO DIANA,” sõnas Tammai.   

Viimase viie kuu jooksul on Eestis oma tehnoloogiaid arendanud seitse rahvusvahelist ettevõtet koostöös Eesti kaitseekspertidega ning valideerides oma tehnoloogiaid mitmetes testkeskustes.   

NATO DIANA Eesti kiirendi ja Tehnopol Startup Inkubaatori juht Anne-Liisa Elbrecht ütles, et onolnud suur au ja vastutus olla kaasas seitsme silmapaistva innovatsiooniettevõtte arenguteekonnal. „Ettevõtete dünaamilisus, tehnoloogiline kompetents ja siiras soov panustada ühisesse julgeolekusse peegeldavad süvatehnoloogia kasvavat rolli kaitsevõimekuse tugevdamisel. Selline pühendumus ja tempo kinnitavad, et koostöös teadus-, äri- ja julgeolekusektoriga suudame vastata tänastele ja homsetele julgeolekuväljakutsetele,“ sõnas Elbrecht. 

Võrreldes programmi pilootaastaga, mil kandideeris ligi 1300 ettevõtet, oli huvi 2025. aasta vooru suhtes märgatavalt suurem. Enam kui 2600 firma seast valiti välja 74. Kõrges konkurentsis osutus valituks kaks Eesti ettevõtet – Telearmy ja Wayren. Endiste küberväelaste asutatud Eesti idufirma Wayren sõlmis hiljuti 7,9 miljoni eurose strateegilise investeerimislepingu maailma ühe juhtiva kaitsetööstuskontserni EFA GROUP-iga.  

Wayreni kaasasutaja ja tegevjuhi Henry Härmi sõnul on just kontaktide loomine olnud NATO DIANA programmis võtmetähtsusega nende senises eduloos. „DIANA kiirendi on andnud meile juurdepääsu maailmatasemel võrgustikele, koolitustele ja testimisvõimalustele Tehnopoli ja Sparkup Tartu Teaduspargi kaudu. Programm on olnud võtmetähtsusega meie toote arendamisel ja ettevõtte kasvatamisel, mis viis lõpuks 7,9 miljoni euro suuruse strateegilise investeerimislepingu sõlmimiseni. Demoüritus annab DIANA ettevõtetele võimaluse luua väärtuslikke kontakte lõppkasutajate ja investoritega. Soovitame kaheotstarbelistel iduettevõtetel kindlasti programmiga liituda, et teha koostööd juhtivate uuendajate, ekspertide ja valdkonna osapooltega,” lausus Härm. Wayreni välja töötatud kommunikatsiooniplatvorm võimaldab lahinguväljal keerulistes tingimustes sidet pidada sõdurite, staabi ja mitmesuguste platvormide vahel. 

Majandusministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja ja Eesti esindaja NATO DIANA direktorite kogus, Sigrid Rajalo, sõnul on DIANA peagi, enne NATO suvist tippkohtumist, saavutamas oma täisvõimsust. „NATO DIANA alliansiülene kiirendi on juba muutunud kaitseinnovatsiooni vaieldamatuks eestvedajaks. Eesti on olnud selle algatuse tugev toetaja algusest peale, mistõttu oli äärmiselt suur au võõrustada Tallinnas DIANA direktorite kogu ametlikku koosolekut, et langetada viimaseid olulisi otsuseid NATO tippkohtumise eel,” märkis Rajalo. 

NATO DIANA järjekordne taotlusvoor ja järgmised kaitsevaldkonna jaoks kriitilised väljakutsed, millele tehnoloogilisi lahendusi oodatakse, avalikustatakse juunis, esimesed vebinarid huvilistele toimuvad mai lõpus. Kandideerida saavad kõik kaksikkasutusega süvatehnoloogia ettevõtted, mis on registreeritud mõnda NATO liikmesriiki.   

Kaitsetehnoloogia ettevõtete tootedemo üritus toimus koostöös Eesti Kaitsetööstuse Liidu, Defence Estonia ja Invest Estoniaga. Tegemist oli Latitude59 ametliku kõrvalüritusega. NATO DIANA Eesti kiirendit juhib Tehnopol Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga. Kiirendi elluviimist Eestis rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn. Alliansiülesesse testimiskeskuste võrgustikku annavad oma panuse Eestis TalTech, Tartu Ülikool, CR14, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia ja Metrosert. 

Demopäeva täielik pildigalerii asub siin.

NATO DIANA Eesti kiirendi jõudis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi konkursil „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2025“ finaali. Viimased esitlused toimuvad 26. mail, kus valitakse välja kuni 2 võitjat, kes esitatakse üleeuroopalisele konkursile „Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnad 2025”.

Varasemalt on Tehnopol antud konkursil edukalt osalenud Connected Health klastriga, mis käis Eestit esindamas ka üleeuroopalisel konkursil Bilbaos.

NATO DIANA Eesti kiirendit juhib Tehnopol Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga. Kiirendi elluviimist Eestis rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn. Alliansiülesesse testimiskeskuste võrgustikku annavad oma panuse Eestis TalTech, Tartu Ülikool, CR14, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia ja Metrosert.