Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia instituut koostöös teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol avas kaks hotelli lülijalgsetele, teisisõnu putukatele, ämblikele jt. Hotellide eesmärgiks on pakkuda pisiloomadele aastaringset elupaika ja jälgida, kes ning mis tingimustel taolistes hotellides tegutsevad.  

„Toetades mardikate, sipelgate, liblikate, erakmesilaste ja -herilaste, ämblike, kakandite jt lülijalgsete tegemisi, panustame meid ümbritseva looduse heaolusse. Erinevad putukaliigid aitavad tolmeldada taimi, kontrolli all hoida kahjurite arvukust, rikastada meie metsatukkasid ja on ühtlasi toiduks lindudele ja teistele loomadele,“ selgitas ülikooli zooloogia õppejõud Üllar Rammul.  

„Jätkusuutikkust ja keskkonnateadlikkust silmas pidades on ehitamisel kasutatud peamiselt looduslikke ehitusmaterjale. Hotellides on uue otstarbe leidnud algseks põletamiseks mõeldud koduaia viljapuuoksad ja ülikoolilinnaku murdunud mändidest seatud paku, kuiv maha võetud pilliroog ja kasutuseta jäänud kaubaalused,“ rääkis üks projektijuhtidest Eliisabeth Kuldmaa.

Erinevate materjalidega täidetud pilude ja pragudega korrused saavad loodetavasti heaks elupaigaks nii mõnelegi pisielukale. Lihtsad ja kompaktsed hotellid panustavad loodusliku ökosüsteemi mitmekesisusse, võttes seejuures taaskasutusse mitmed oma elu ära elanud materjalid. 

Projekti algatajaks on teadus- ja ärilinnak Tehnopol. Tehnopoli eestvedamisel on hotellidesse paigaldatud ka tehnoloogia, mis mõõdab keskkonnanäitajaid ja hotellide sisekliimat (mh temperatuuri, õhuniiskust, süsihappegaasi jms). Tehnoloogia paigaldas ja seda haldab ettevõte Thinnect.

Tehnopoli kinnisvara- ja haldusjuht Marten Peiel ütles, et tehnoloogia abil on võimalik kindlaks teha, kuivõrd erinevad roheluses mõõdetud andmed näiteks linnatänaval kogutud andmetest. „Meil on väga hea meel, et see projekt sai ellu viidud – see on hea näide sellest, kuidas teaduslinnak saab aidata kaasa ülikoolis tehtavale teadusele. Tudengid hakkavad ise hotellidest kogutud andmeid jälgima ning andmete põhjal saab teha järeldusi, missugustel tingimustel toimuvad muutused, millal esineb anomaaliaid ning milline on loodusliku mitmekesisuse mõju linnaruumis,” lausus Peiel. Tema sõnul aitavad just sellised koostööd kaasa maailma muutva innovatsiooni sünnile.

Hotellid asuvad Raja tänava äärses metsatukas – ülikoolile kuuluval kinnistul aadressiga Raja tn 21 ja Mustamäe linnaosavalitsuse nõusolekul kinnistul Raja tn 17b. Kes hotellides endale suve-, kes talvekodu leiavad, selgub järgmisel kevadel. Tulemuste põhjal selgub, kas hotelle võiks juurde ehitada ja neist saadud info pinnalt teha mõne uurimustöö. 

Mustamäele on analoogseid hotelle paigaldatud ka varasemalt, kuid esmakordselt kogutakse hotellidest ka andmeid ja tehakse nende põhjal järeldusi.

Tehnikaülikooli poolt vedasid projekti geenitehnoloogia eriala teise aasta tudengid Martin Paggi ja Eliisabeth Kuldmaa. Neid juhendas zooloogia õppejõud Üllar Rammul. Hotellide korrasoleku eest hoolitseb Tehnopol.  

20. juunil külastasid Eesti aukonsulid teadus- ja ärilinnakut Tehnopol, et saada ülevaade Eesti rohetehnoloogia sektorist ning tutvuda valdkonna silmapaistvamate ettevõtetega. 

Tehnopoli külastus toimus 19.-23. juunini toimuva aukonsulite konverentsi raames, millest võtab osa ligi 120 Eesti aukonsulit kogu maailmast. Konverentsi eesmärk on tutvustada aukonsulitele Eesti sise- ja välispoliitika olulisemaid teemasid ning üheskoos arutada, kuidas tutvustada Eestit maailmas senisest veelgi paremini, aidata Eesti ettevõtteid välisturgudele, meelitada siia investeeringuid ning edendada turismi- ja kultuurisektorit.

Tehnopolis toimuva kohtumise eesmärgiks oli viia aukonsulid paremini kurssi Eesti rohetehnoloogia valdkonnaga ning tutvustada neile meie kogukonna ettevõtteid. Aukonsulite ürituse programmi, mis sisaldab paneelvestlusi ja ettevõtete tutvusi, on kokku pannud Tehnopol koostöös CleanTech Estoniaga. Tehnopoli rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing juhtis paneelvestlust, mis keskendus ekspordivõimalustele rohetehnoloogias. Paneelis osalesid ettevõtete Zero Terrain, Roofit.Solar, Bisly, Timbeter ja Hepta Insights esindajad. CleanTech Estonia juht Kädi Ristkok modereeris paneelvestlust rahvusvahelise raha kaasamise teemal rohetehnoloogias. Arutlesid Raiku, Fuseboxi ja Sunly esindajad.  

Viiel Eesti rohetehnoloogia ettevõttel oli võimalus oma ettevõtet lähemalt tutvustada. Lavale astusid eAgronom, SFV, Myceen ja Gelatex.  

29. mail toimus Tehnopoli Rohehommik, mis võttis seekord fookusesse tööstussümbioosi. Teemast andis osalejatele ülevaate tööstusökoloog ja TalTechi doktorant-nooremteadur Margit Kull ning praktilisi näiteid tõi ringmajanduse ekspert Mayri Tiido Materjalivoog tiimist. 

Tööstussümbioos on ettevõtete vaheline innovatiivne koostöömudel, milles ühe ettevõtte jäätmed on teise tooraineks. Ülemaailmne ressursside nappus ja toormehindade tõus mõjutavad nõudlust ringse lähenemisviisi järele tootmissektoris. Lisaks sellele, et koostöös kasutatakse vähem nt materjali, vett ja energiat, suurendab see ettevõtte püsimisvõimet ja omab ka majanduslikku mõju. Ühtlasi vähendab see tootmise keskkonnamõjusid. 

Mayri Tiido tõi esile, et kahjuks on täna Eesti ettevõtjate valmisolek oma aega ja ressursse tööstussümbioosi panustada väga väike ning on vähe neid, kes selles väärtust näevad. Tööstussümbioos toimub meil küll, aga enamjaolt on see tutvuste kaudu ja pigem juhuslik. Näiteks saeveskist üle jääv saepuru jaotub töötajate ja tuttavate vahel laiali. Isegi, kui ettevõte tegelikkuses kasutab oma tootmises kellegi teise jääke või tema tootmise ülejääk läheb teise ettevõtmise tooraineks, siis Eesti tootja ei too seda isegi välja. Samas, kui tahetakse eksportida Põhjamaadesse või Lääne-Euroopasse, siis seal vägagi vaadatakse, kui jätkusuutlik on tootmine. 

Tööstussümbioosist on ka väga häid ja toimivaid näiteid tuua. New Rustic ja Trendbag toodavad mööblitootmise kangajääkidest kotte. Pulo Disain toodab valgusteid ja sisustuselemente puidutööstuse jääkidest. Täiesti uut moodi materjali saab mahla- ja moositööstusjääkidest – õunte jääkidest toodetakse nahalaadset materjali, millest tehakse kotte ja jalanõusid. Tööstussümbioosi saab rakendada ka ettevõtte sees. Näiteks Liviko on loonud täiesti uue karastusjoogi džinni destillatsioonis töödeldud kadakamarjadest.  

Tehnopoli Rohehommikud lähevad nüüd väikesele suvepausile, et naasta uue hooga juba sügisel. Toome teieni kogenud ettevõtjad, motiveerivad esinejad ning uusimad trendid keskkonna- ja energiavallast, et aidata kaasa Eesti rohetehnoloogia valdkonna arengule ja energiasäästlike äriideede elluviimisele. 

Sparkup Tartu Teaduspargi eestvedamisel toimuvasse rohekiirendisse valiti esmalt 20 iduettevõtet, kellest omakorda valiti põhiprogrammi välja viis, kes hakkavad koostöös kohalike omavalitsustega lahendama keskkonnaküsimusi.  

Rohekiirendi pakub ühelt poolt tuge iduettevõtetele, kes keskenduvad uuenduslikele rohepööret võimendavatele toodetele või teenustele, teisalt aitab kiirendi kaasa idufirmade ja kohalike omavalitsuste koostööle, et kohalikul tasandil rakendada rohkem innovatsiooni ning leida lahendusi keskkonnaküsimustele. Iga kiirendi eelprogrammi valitud tiim läbis koolitusprogrammi ja viis põhiprogrammi pääsevat tiimi saavad lisaks 25 000 euro väärtuses tuge erinevate teenuste kaudu. Põhiprogramm lõpeb käesoleva aasta detsembris.      

Põhiprogrammi valitud iduettevõtted ja nende lahendused 

Solintel arendab ja toodab mitmefunktsioonilisi nii võrguühendusega kui ka võrguväliseid tänavavalgusteid, mis genereerivad rohelist energiat vertikaalsete päikesepaneelide ja vertikaalse tuuleturbiiniga, hoides posti sees akupanka. Sel viisil luuakse platvorm mitmefunktsionaalsete teenuste jaoks nagu õhukvaliteedi jälgimise intelligentsus, elektrisõidukite laadimine, energiasalvestus ja muud rohelisel energial põhinevad energiateenused.  

Ettevõte soovib rohekiirendi abiga muuta oma autonoomset või võrku ühendatud tuule- ja päikeseenergial toimivat multifunktsionaalset energia salvestuse võimekusega tänavavalgustite süsteemi veelgi efektiivsemaks ja sobivamaks erinevatesse keskkondadesse. Selle aasta lõpuks on Soliteli valgustid Eestis paigaldatud vähemalt viide omavalitsusse. 

GreenDice toob kokku vastutustundlikud ettevõtted, kellel on suured IKT-seadmete pargid ja kogukonna liikmed. Tänu headele partneritele pakub GreenDice kogukonnale kasutamiseks hästihoitud äriklassi arvuteid. Partneritel on võimalus jälgida oma seadmete käekäiku ja nad saavad veenduda selles, et seadmed jõuavad õigesti materjalide ümbertöötlusesse. 

GreenDice’il on plaanis viia läbi koolitusi ja loenguid nii kooliõpilastele kui ka väärikatele erinevates kohalikes omavalitsustes. Tõrva vallas on toimumas eakate koolitusseeria, mille eesmärgiks on suurenenud internetipettuste varjus kõige haavatavama sihtgruppi harimine ja ohumärkidele tähelepanu juhtimine. Järva ja Häädemeeste vallavanematega on läbirääkimised peetud ning edasised plaanid paika pandud. 

Gruff Technology pakub Wi-Fi võrgus toimivat nutipistikut, mis võimaldab kasutajal optimeerida elektritarbimist. Pistik tuvastab kord päevas Nord Pooli hinnad MQTT-serverist ja kasutaja saab määrata maksimaalse hinna, mille juures näiteks elektriline veesoojendi töötab.  

Gruff Technology’l on käsil Viimsi ja Kose valla haldusettevõtetega testprojekti alustamine. Niipea kui uued tooted on valmis, saab ette võtta järgmisi samme. Sügisel plaanitakse alustada müügi- ja teavitustööga ka teistele valdadele. Ettevõte on osalenud Test in Tallinn programmis ja selle raames jätkub koostöö Tallinna linnaga. 

Better Than Driving arendab lihtsat modulaarset elektrijalgratast ILUS, et standardiseerida jagatud mobiilsuse turgu, võimaldades operaatoritel laieneda erinevatele turgudele, suurendada laevastiku kasumlikkust ning tõsta linna transpordi efektiivsust. Modulaarsus võimaldab operaatoritel kasutada ühte jalgratast erinevatel turgudel, kus reeglid, trendid ja ärimudelid võivad olla täiesti erinevad.  

Suvel käivitab ettevõte esimese piloodi Tartus, koostöös Euroopa ühe edukaima rattaringlusega.   

Soldera võimaldab taastuvenergia tootjatel teenida lisaraha läbi automaatse energia päritolutunnistuse kauplemise süsteemi. Soldera koondab tootjate müügipakkumused, muutes sellega kauplemise lihtsaks ja bürokraatiavabaks, tagades võimalikult soodsad tingimused turul.  

Soldera on alustanud lepingulist koostööd mitme KOV-iga, sealhulgas Alutaguse, Väike-Maarja ja Nõo vallaga. Alutaguse vallas on juba rakendatud Soldera platvormi, et suurendada kogukonna energia tootlikkust ja tulu. Väike-Maarja ja Nõo vald on aktiivselt kaasanud oma elanikke, levitades infot Soldera platvormi ja selle eeliste kohta. Pooleli on läbirääkimised ka mitme teise vallaga.

Projekti juhtpartner on Sparkup Tartu Teaduspark, konsortsiumi kuuluvad teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Baltic Innovation Agency ja Energex Energy Experts. Rohekiirendi elluviimist toetavad Kliimaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.