Tehnopol ja Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) viivad juba kolmandat korda ellu Küberkiirendit. RIA kübervaldkonna teadus-arendusjuht Lauri Tankler rääkis Vikerraadios sellest, kuidas käib küberohtudega võitlemine ja mida kujutab endast Küberkiirendi.

Lisaks tuli juttu sellest, millised on uusimad tehnoloogiad IT valdkonnas esinevate ohtude ära hoidmiseks ja millised ettevõtted on Küberkiirendis varasemalt osalenud.

Küberkiirendisse on oodatud ettevõtted, mis keskenduvad näiteks küberturvalisuse automatiseerimisele, sealhulgas tehisintellekti kasutamisele. Samuti oodatakse kiirendisse iduettevõtteid, kes tegelevad sotsiaalse manipuleerimise ennetamise ja tõkestamise, kvantarvutikindluse või kosmosetehnoloogiate küberturvalisusega. Iga kiirendisse valitud ettevõte saab kuni 60 000 eurot grantrahastust. Kandideerida saab kuni 13. juulini. Loe kiirendi kohta lähemalt siit!

Saadet juhtis Jakob Rosin.

Kuula saatelõiku siit!

Järgmisel nädalal, 21.-23. maini, toimub Tallinnas idusektori suursündmus Latitude59. Loomulikult oleme seal kohal ja pakume konverentsi jooksul nii mõndagi põnevat. Meiega on kaasas ka mitmed idufirmad, kes osalevad meie kiirendites ja projektides.

• Kolmapäev, 21. mai

NATO DIANA Eesti kiirendi kõrvalüritus, kus kiirendi iduettevõtted demonstreerivad oma kaksikkasutusega lahendusi. Tegemist on kutsetega üritusega.

• Neljapäev, 22. mai

14.00-14.25 Tehnopol Startup Inkubaatori juht Anne-Liisa Elbrecht osaleb paneelis “Where did all the founders go?” (Future Stage), paneelis osalevad veel Lauri Haav (kood/Jõhvi) ja Allan Martinson (Asutajate Selts)

14.00-14.30 Tehnopol Startup Inkubaatori demopäev (Black Box). Laval on Kulg, SoFutu, Raal, KontorVA ja KindelAI.

14.30-15.15 NATO DIANA Eesti kiirendi demopäev (Black Box). Laval on Telearmy, IS-Wireless, Microamp, Resquant, Factiverse ja Scaleout.

16.00-17.00 Prototroni demopäev (Black Box)

• Reede, 23. mai

12.05-12.40 Zebra ScaleUp projekti demopäev (Black Box). Laval on Antscape, Contractok, Kontorva, Kratt Services, Marleq, Renster Online, KindelAI, Tuntu ja Bondauttaja.

Leia meie boks demoalalt üles ja tule vaata, millega me seekord üllatame!

Tehnopol Startup Inkubaatori ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) koostöös toimuv Küberkiirendi ootab kandideerima küberturvalisuse valdkonnas tegutsevaid iduttevõtteid. Iga kiirendisse valitud tiim saab oma toote või teenuse arendamiseks kuni 60 000 eurot.  

Küberkiirendi pakub varajase faasi küberturvalisuse iduettevõtetele tuge, et arendada innovaatilisi lahendusi, mis aitavad ettevõtetel end kaitsta digitaliseerimise ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevate küberohtude eest. Kiirendi panustab ka Euroopa Liidu küberturbe sektori konkurentsivõimesse, edendades teadus- ja arendustegevusi. 

„Sarnaselt paljudele teistele valdkondadele on ka küberturvalisuse ärisektoris suur ootus uute, odavamate, kiiremate ja mittetraditsiooniliste lahenduste järele,“ rääkis RIA kübervaldkonna teadus-arendusjuht Lauri Tankler. „Tugeva kübervundamendiga ja start-up kultuuriga Eesti on ideaalne kasvulava järgmisele suurele murrangule küberturvalisuse tehnoloogias.“ 

Seetõttu eelistatakse kiirendisse kandideerimisel neid ettevõtmisi, mis keskenduvad näiteks küberturvalisuse automatiseerimisele, sealhulgas tehisintellekti kasutamisele. Samuti oodatakse kiirendisse iduettevõtteid, kes tegelevad sotsiaalse manipuleerimise ennetamise ja tõkestamise, kvantarvutikindluse või kosmosetehnoloogiate küberturvalisusega.  

Küberkiirendi toimub Tehnopoli ja RIA koostöös juba kolmandat korda. Tehnopol Startup Inkubaatori juhi Anne-Liisa Elbrechti sõnul on teema jätkuvalt aktuaalne ja ettevõtted vajavad selles valdkonnas tuge. „Viimased kuud on näidanud, kui haavatav võib olla meie digikeskkond – alates ulatuslikest ummistusrünnakutest kuni nutikate petuskeemideni sotsiaalmeedias. Küberkiirendi eesmärk on toetada just selliste innovaatiliste lahenduste sündi, mis aitavad neid riske maandada,” ütles Elbrecht ja lisas, et kiirendi eesmärk ühtib Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvat innovatsiooni ning tehnoloogiaettevõtlust.   

Kiirendisse on oodatud tudengitiimid, teadlased, iduettevõtjad ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete spin-off-meeskonnad, kellel on potentsiaal arendada lahendusi, mis tõstavad küberturvalisuse taset erinevates sektorites.  

Kandideerida saab kuni 13. juulini, lisainfot leiab startupincubator.ee lehelt. 

Küberkiirendit kaasrahastakse läbi Euroopa Liidu Digital Europe programmi ja Euroopa küberpädevuskeskuse. 

Pildil: Küberkiirendi II lend

ResQuant arendab kvantkindlaid turvalahendusi IoT-seadmete* jaoks, kaitstes neid tänaste küberohtude ja homsete kvantarvutite eest. Ettevõtte lahenduse keskmes on räni baasil Root-of-Trust kiip, mis tagab andmete ja kommunikatsiooni turvalisuse juba riistvaratasandil. ResQuanti tehnoloogia vastab Ameerika Ühendriikide standardiameti (NIST) poolt määratletud ja Euroopa Liidu poolt toetatud post-kvantkriptograafia (PQC) standarditele ning on loodud täitma 2030. aastaks kriitilistele süsteemidele seatavaid nõudeid. 

Ettevõtte juured on sügavalt seotud riigikaitse ja rahvusvahelise telekomisektoriga. ResQuanti tehnoloogiajuht ja asutaja Michał Andrzejczak on küberjulgeoleku ekspert, kes teenis 14 aastat Poola küberkaitsevägedes. Tema doktoritöö Poola Sõjaväeakadeemias lõi aluse ResQuanti tehnoloogiale, kuigi suur osa tema varasemast tööst on endiselt salastatud. 

Temaga liitus tegevjuhina ja kaasasutajana Sven Zagala, kelle tugevuseks on äriarendus. Endine Motorola ja Harris Stratexi juht Sven vastutas 22 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi tegevuse eest. Pärast oma ettevõtte juhtimist ja viit aastat startup’ide mentorina ning ingelinvestorina liitus ta 2023. aastal ResQuantiga, et viia süvatehnoloogiline visioon turukõlbuliku tooteni. 

Kuidas sündis idee ResQuanti loomiseks?

ResQuanti idee sündis COVID-19 pandeemia ajal, kui Michał hakkas otsima võimalusi oma doktoritöö tulemuste äriliseks rakendamiseks. Esimene arendus toimus omavahenditest aastatel 2020–2021. Ettevõte hakkas hoo sisse saama pärast esimese pre-seed investeeringu saamist 2021. aastal, mis võimaldas liikuda teadusprojektist elujõuliseks ettevõtteks. 

Milline on olnud seni suurim väljakutse või suurim võit?

Suurimaks väljakutseks kujunes 2023. aastal ettevõtte esialgse tegevjuhi suutmatus startup’i kasvu juhtida, mis viis ResQuanti nn “surmaoruni”. Pöörde tõi kaasa see, kui Sven võttis tegevjuhi rolli üle, suutis kaasata lisarahastust ja suunas ettevõtte kasvule. 

See strateegiline muutus õigustas end. 2024. aasta lõpuks sõlmis ResQuant 185 000-eurose lepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga, mis oli tugev tehnoloogia valideerimine. Hoo andis juurde ka valimine NATO DIANA kiirendiprogrammi 2024. aasta detsembris, kinnitades ettevõtte positsiooni kvantkindlate, kaksikkasutusega turvalahenduste valdkonnas.

Mis eristab ResQuanti konkurentidest?

ResQuanti eristab konkurentidest nende strateegiline fookus luua ligipääsetavaid, usaldusväärseid ja skaleeritavaid lahendusi. Ettevõte keskendub tugevalt kaksikkasutusele ehk toodetele, mis sobivad nii tsiviil- kui ka kaitsetaristu jaoks erinevates sektorites. 

Miks kandideerisite NATO DIANA kiirendisse?

Meie strateegiline fookus kaksikkasutuse tehnoloogial teeb NATO DIANA-st ideaalse partneri. Osalemine kiirendis on võtmeosa meie kasvustrateegiast ning aitab kinnistada meie rolli kaitsetehnoloogia ökosüsteemis. 

Kus näete oma ettevõtet 12 kuu ja 5 aasta pärast? 

12 kuu pärast: meie eesmärk on toota räni baasil, sertifitseeritud kiibid, millesse on integreeritud meie intellektuaalomand. Neid kasutatakse mitmetes kaksikkasutuse pilootprojektides. 

5 aasta pärast: näeme miljardeid IoT-seadmeid, milles on meie kiibid ja mis loovad globaalse standardi kvantkindlale turvalisusele. Need seadmed ei ole mitte ainult kaitstud kvantsete ohtude eest vaid avavad ka uusi tuluvõimalusi turvaliste uuenduste ja teenuste kaudu. 

Kes on järgmine ükssarvik Eestis või teie koduriigis Poolas?

Muidugi tulevane Cybernetica ja ResQuant PQC ühisettevõte! 

Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopoli Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark.   

*IoT-seade on nutikas ese, mis ühendub internetiga ja jagab andmeid, näiteks nutikell või kodune termostaat. 

Litegrav on biotehnoloogiaettevõte, mis kasutab kosmose unikaalseid tingimusi – kaaluta olekut (mikrogravitatsiooni) – bioloogiliste protsesside täiustamiseks. Sellised ekstreemsed keskkonnad pakuvad olulisi võimalusi haigus- ja vananemismudelite täppishäälestamiseks ning rakkude struktuurse kvaliteedi parandamiseks. Litegravi bioreaktor võimaldab süsteemset testimist ja uute ravimeetodite, spetsialiseeritud rakutüüpide ning vastupidavamate põllukultuuride ja mikroobide arendamist siin samas Maal. 

Ettevõtte asutas neurobioloogia doktor Patrik Hollós, kellel on pikaajaline kogemus teaduse ning tööstuse valdkondades. Tema tugevusteks on  teadusarenduse kommertsialiseerimine, biotehnoloogia riskikapitali projektide analüüs ning innovatsiooninõustamine. Litegravi kasvav kaheksaliikmeline meeskond ühendab teadmised arvutitehnikas, matemaatikas, bioinseneerias ja äriarenduses, tuues kokku teadusliku tipptaseme ja tööstusliku praktilisuse. 

Litegrav on ESA BIC Estonia vilistlane. Ettevõtte asutaja Patrik Hollós jagas meiega mõtteid ja kogemusi Litegravi teekonnast. 

Mis inspireeris sind looma kosmosetehnoloogia idufirmat? 

Minu enda teadustöö. Meil oli potentsiaalne ravimiarenduslik leid, mida tuli testida ja optimeerida kosmosesarnastes tingimustes, kuid olemasolevad lahendused olid piiratud võimekusega ning väga kallid. Kui hakkasime erinevate ettevõtetega suhtlema, sai selgeks, et kõik näevad suurt potentsiaali, aga keegi polnud olemasolevate süsteemidega tegelikku läbimurret saavutanud. 

Millised on seni olnud teie suurimad väljakutsed ja ebaõnnestumised? Ja millised suurimad võidud? 

Meie suurim väljakutse on ühtlasi meie suurim saavutus – arendasime platvormi, mida saab kasutada paljudes valdkondades. Väljakutse on seejuures fookuse hoidmine, et me ei läheks liialt laiali, vaid keskenduksime valdkondadele, kus näeme nii selget teaduslikku tõestust kui ka ärilist potentsiaali. 

Ebaõnnestumised tulevad õppimise kaudu – vahel mõistan alles aastaid hiljem, et mingi otsus polnud õige. See puudutab peamiselt raskeid arendus- ja fookusotsuseid. 

Oluline võit on kindlasti rahvusvaheline nähtavus: meil on käimas koostöö näiteks Korea farmaatsiaettevõttega Boryung ning NASA GeneLab uurimisrühmaga, kellega töötame välja viise, kuidas ennustada ja optimeerida SpaceX-i FRAM2 missiooni bioloogiliste katsete tulemusi. Need tulemused võivad tulevikus viia kahese kasutusega(dual-use) ravimite arenduseni. 

Mis aitab sul keerulistel päevadel motivatsiooni säilitada? 

Minu pere ning oskus meenutada, mida tähendab „kõhutunne“. Minu elu edukaimad otsused on sündinud analüüsi ja sisetunde koosmõjul. Kui vaatan meie visiooni, tunnen alati, et oleme õigel teel. Samuti aitab mõistmine, et idufirma „baasolek“ tähendabki pidevaid tõuse ja mõõnu. 

Mis eristab Litegravi teistest kosmosetehnoloogia idufirmadest? 

Kuigi meie tehnoloogia tugineb kosmoses ja simuleeritud kosmosekeskkonnas täheldatud nähtustele, oleme tegelikult keskendunud maapealsetele lahendusete ning eelkõige just bioloogilistele protsessidele. Kasutame ära leide ja kõrvalefekte, mis ilmnevad, kui simuleerida kosmose bioloogilisi tingimusi. Me otsime ja leiame „kosmost“ seal, kus keegi pole seda varem otsinud – maises bioloogias. 

Miks otsustasite kandideerida ESA BIC Estoniasse? 

Meie teadus- ja arendustöö juured olid algselt Soomes. Kandideerisime ESA BIC Estoniasse, kuna rahastusmehhanism tundus lihtsam ja olime kuulnud häid asju nende kiire prototüüpimise võimekuse kohta. See osutuski tõeseks – kuigi pidime palju katsetama ja lahendusi mitu korda läbi proovima, aitas keskendumine praktilisele ehitamisele kohe algusest peale oluliselt kaasa. 

Milline on teie visioon järgmiseks aastaks? Ja kuhu tahate jõuda viie aasta jooksul? 

Töötame selle nimel, et kaasata suuremaid tööstuspartnereid, kelle jaoks oleksime eelistatuim testimisplatvorm. See hõlmab  suurte konsortsiumide projekte, mis arendavad järgmise põlvkonna kosmosejaamu biotehnoloogia ja materjaliteaduse uurimiseks – eesmärgiga tuua kasu nii Maale kui tulevastele süvakosmose missioonidele. 

Kes võiks olla järgmine Eesti kosmosetehnoloogia ükssarvik? 

Praegu on veel liiga vara öelda. Me vajame rohkem julgeid ja ambitsioonikaid ideid. Talenti on, kuid kapital ja rahvusvaheline olukord ei ole hetkel kõige soodsamad. 

Milliseid raamatuid, podcaste või arvamusliidreid sa jälgid ja soovitad? 

Spaceinsider on ilmselt paljudele tuttav ja nad teevad väga häid ülevaateid. Olen ise huvitatud heade kosmoseteemaliste raamatute ja podcastide soovitustest. Mõjuisikute maailm on üsna mürarikas, aja jooksul õpib igaüks filtreerima välja neid, kellel on oma valdkonnas tõesti asjakohane ja väärtuslik sisu. 

Millise nõuande annaksid tulevastele kandideerijatele? 

Lihtsalt proovi ära – too mängu ka kvanttehnoloogia, kaevandamine, materjaliteadus, biotehnoloogia, ajamid ja kasulasti tagastamine. Kosmosetehnoloogia pole ainult satelliidiandmed.

ESA BIC Estonia, mida juhib Sparkup Tartu Teaduspark koostöös Tehnopoliga, kuulub Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) inkubaatorite võrgustikku. Programm aitab Eesti idufirmadel viia kosmosetehnoloogia ja -andmed uutele turgudele, pakkudes kuni 60 000 € suurust toetust tootearenduseks ja intellektuaalomandi kaitseks, rahvusvahelist võrgustikku, tehnilist ja ärialast mentorlust ning ligipääsu ESA kaubamärgile ja toetavale keskkonnale.
Kandideerimise tähtaeg on 8. mai! Rohkem infot: https://www.esabic.ee

Raimonds Skuruls on Lätist pärit helitehnik ja insener, kelle idufirma Acoustic Power Lab osaleb Tehnopoli Filmi- ja multimeedia kiirendiprogrammis. Ta on leiutanud ainulaadse mikrofoni, millel pole analooge; on valmis värbama tiimi turundusspetsialiste ja sisenema suurtele turgudele.

Raimondsil on aastatepikkune kogemus helirežissöörina nii kontserdisaalis kui stuudios, kogemusi selleks tööks vajalike seadmete väljatöötamise ja kokkupanemisega ning kõlarite mõõtmise ja reguleerimise vahendid nii kontserdisaalis kui stuudios.

“Kui helitehnik töötab mikrofoniga, peab ta pingutama, et saada täiuslik salvestus. Mida helitehnik selle nimel alati teha püüab? Asetada mikrofon esinejale võimalikult lähedale. Ja kui me seda teha proovime, näeme, kuidas stuudio, kus salvestatakse näiteks suurt sümfooniaorkestrit, täitub lugematu hulga mikrofonide ja stendidega. Seal on justkui mikrofonide mets,” rääkis Raimonds.

Selle kõige juhtimiseks ja tulemuste saamiseks on vaja palju kogemusi ja kvalifikatsiooni ning isegi siis pole tema sõnul hea tulemus garanteeritud. “Hoopis teine ​​asi on see, kui kuulame sellist orkestrit oma kõrvaga, ütleme siis lähedalt, esireas… Me naudime esituse sügavust ja helide nüansse. Aga niipea, kui paneme ühe mikrofoni samasse kohta, kus kuulasime ja nautisime, salvestasime ja siis kuulame, mis sellest mikrofonist saime, selgub, et seda ei saa kasutada – helikvaliteet on nii halb,” kirjeldas ta probleemi, millega paljud heliinsenerid silmitsi seisavad.

Raimondsi sõnul muutub korraliku kvaliteediga heli salvestamise probleem eriti teravaks siis, kui kontserdist on vaja salvestada ka video. Siis kannatab ka visuaali režissöör, kelle jaoks see mikrofonide mets lihtsalt ette jääb.

Olles probleemi sõnastanud, leiutas Raimonds mikrofoni, mis osutus tõeliseks imerohuks. “Sellel mikrofonil on ebatavaliselt terav fookus, millest tulenevad selle omadused ja parameetrid. Samas võimaldavad kaasaegsed signaalitöötlusmeetodid eemaldada selle heliprobleemid, mis tulenevad füüsilistest konstruktsioonidest ja saada väga loomulik, kvaliteetne heli. Ta võtab kogu orkestri kõla, säilitades loomuliku tasakaalu ja tulemus on väga lähedane sellele, kuidas me seda oma kõrvaga kuuleme,” ütles Raimonds.

Raimonds ei leiutanud ega monteerinud lihtsalt mikrofoni, ta katsetas oma toodet ja müüs isegi esimese partii üsna kapriissele kliendile, kes jäi kaubaga rahule.

“Läti Riiklik Sümfooniaorkester oli nõus lubama mul oma seadmesse otsekontserdi salvestada. Kontserdil kõlas Gustav Mahleri ​​kolmas sümfoonia ja vaatamata igasugustele tehnilistele kapriisidele, salvestati kogu poolteist tundi sümfooniat sellise kvaliteediga, et mina helitehnikuna ei häbenenud seda kuulata,” rääkis Raimonds. Reaktsioon sellele salvestusele oli selline, et kuulaja jäi sõna otseses mõttes sõnatuks.

Kuna mikrofonil pole analoogi, otsustas Raimonds käivitada oma projekti startupina. Avalikku reklaami ega aktiivset müüki pole seni olnud. “Näitan seda suletud režiimis tuttavatele, sõpradele, potentsiaalsetele klientidele. Tehnopoli inkubatsiooniprogrammis osalemine aitas mul aga mõista, et on aeg edasi liikuda.”

Raimonds rõhutab, et eesmärk on kohe siseneda suurtele turgudele; ei ole plaanis tegutseda näiteks esmalt Eesti turul. Seetõttu on ta otsimas spetsialisti, kellel on kompetentsid äriarenduse, müügi, turunduse ja iduettevõtlusega.Oleks hea, kui see inimene tunneks audiotööstust, selle funktsioone ja turgu. Raimondsil endal on juba kontaktid esimeste potentsiaalsete ostjatega; ühega neist, Euroopa produtsendiga, kohtus ta oma mikrofoni raskemates tingimustes katsetades.

“Pärast Läti orkestriga salvestamist hakkasin raadio ja televisiooniga rääkima ja ütlesin: “Mul on selline mikrofon, võime seda proovida.” Ja siis saabus hetk, mil raadio salvestas koos televisiooniga Läti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdi. See oli proov. Ma seadsin üles oma mikrofonid, TV ja raadio. Ja ma nägin, kuidas produtsent kannatas, üritades statiivi varjata, sest oluline on saada täiuslik pilt, mitte ainult heli. Seadsin oma varustuse nii, et see oli täiesti nähtamatu ega seganud kedagi, ei kaameraid ega orkestrit ennast,” meenutas Raimonds.

Kui proov oli läbi, tuli produtsent tema juurde ja ütles, et on mikrofonist huvitatud.

Mida saab Raimonds Tehnopoli filmi- ja multimeediakiirendiprogrammis osalemisest? “Kontaktid, pidev suhtlus õigete inimestega. See on väga väärtuslik. Olen valdkonda sukeldunud, saan aru, et investorite jaoks on see veel veidi “roheline”, toode vajab täiustamist, kõigele tuleb läheneda strateegiliselt. Aga on aeg toode turule tuua,” lõpetas Raimonds.

Endiste küberväelaste asutatud Eesti idufirma Wayren sõlmis 7,9 miljoni euro suuruse strateegilise investeerimislepingu maailma ühe juhtiva kaitsetööstuskontserni EFA GROUP-iga. Eesmärk on töötada ühiselt välja uue põlvkonna kõrgtehnoloogilisi digitaalseid lahinguvälja süsteeme, mis ühendavad sõdurid, droonid, sõidukid ja relvastuse terviklikuks olukorrateadlikkuse lahenduseks. Wayren on rahastuse saanud Prototronist, osalenud Tehnopol Startup Inkubaatori kiirendis ja osaleb NATO DIANA Eesti kiirendis.

“Tänapäeva lahinguväli on muutunud keerukaks ja dünaamiliseks keskkonnaks, kus individuaalsest varustusest ja väljaõppest üksi ei piisa. Vastase ees otsustava eelise saamiseks on hädavajalik lahinguvälja digitaliseerimine, mis võimaldab andmete kogumist, töötlemist ja jagamist reaalajas. See kiirendab oluliselt otsustusprotsesse. Seni on enamik taktikalisi sidesüsteeme rasketes olukordades hätta jäänud, sest need ei ole piisavalt töökindlad, et toimida „viimase miili” keskkonnas. Wayreni arendatud süsteemid on loodud töötama ka siis, kui miski muu enam ei toimi,” ütles Wayreni tegevjuht ja kaasasutaja Henry Härm.

Wayreni välja töötatud Singularity kommunikatsiooniplatvorm võimaldab lahinguväljal keerulistes tingimustes sidet pidada sõdurite, staabi ja mitmesuguste platvormide vahel. Ettevõtte patenteeritud süsteem loob üksuste, sõidukite või juhtimispunktide ühendamiseks töökindla hübriid-mesh-võrgu, sünkroniseerides andmeid  paralleelselt läbi mitmesuguste tsiviil- ning militaarside tehnoloogiate, mis on parasjagu kättesaadavad, nagu mobiil-, satelliit- või raadioside.

Selles kahe kaitsetööstuse innovaatori strateegilises partnerluses mängib keskset roll EFA GROUPi kuuluv SCYTALYS. Ettevõte pakub täiustatud, modulaarseid ning koostalitlusvõimelisi lahingjuhtimissüsteeme, mis on loodud lahendamaks relvajõudude keerukaid mitme domeeni väljakutseid.

SCYTALYSe tegevjuhi George Menexise sõnul seab see koostöö uue mõõdupuu täielikult koostalitlusvõimelistele ja paindlikele mitme domeeni operatiivvõimetele. “Meie tõestatud missioonide info- ja juhtimissüsteemi (MIMS) platvorm ühendatuna Wayreni innovatsiooniga vastupidava rindeside valdkonnas toob kaasa järgmise põlvkonna ühenduvuse ja koordineerimise võime tänapäeva võrgukesksetes operatsioonides. Ühine olukorrapilt (Common Operational Picture – COP) püsib pidevalt sünkroniseerituna kogu ühendatud jõudude ulatuses, tuginedes tugevale sidearhitektuurile, mis säilitab operatsioonilise järjepidevuse isegi degradeerunud keskkondades. Integreerides THEON Internationali kõrgtehnoloogilisi öönägemis- ja liitreaalsuse tehnoloogiaid, tagame üksustele terviklikku olukorrateadlikkuse ja taktikalise eelise,” selgitas Menexis.

Wayreni platvorm on kaasaegse lahinguvälja vajaduste selgroog – alates sensoritest, tehisintellektipõhisest analüüsi ja olukorrateadlikkuse süsteemidest. Lahendus tagab, et kriitilised andmed jõuavad kohale isegi tugevalt häiritud, madala ribalaiusega või ebakindlates võrgukeskkondades.

Praegu on süsteem pilootprojektina tarnitud Kaitseliidule ning seda testitakse aktiivselt Eesti Kaitseväe ja Ukraina relvajõudude poolt. “Tihe koostöö kaitseväega on võimaldanud meil märkimisväärselt tõsta süsteemi kasutusmugavust ja usaldusväärsust reaalsetes lahingutingimustes. Nende väärtuslik tagasiside koos meie põhjalike katsetuste tulemustega annab kindlustunde, et toode on valmis täiemahulisteks tarneteks ja riigihangeteks. Eesti ja Ukraina on meie esimesed võtmekliendid,” väitis Härm.

Lisaks näevad nad oma Singularity kommunikatsiooniplatvormil märkimisväärset potentsiaali ka tsiviilvaldkonnas, mis võib tulevikus kujuneda isegi nende äri võtmefookus. Tehnoloogia abil saab näiteks suurendada operatiivset efektiivsust ning olukorrateadlikkust kaevandustes, politseitöös, päästeteenistuses, tööstussektoris ja paljudes teistes missioonikriitilistes valdkondades.

Wayren asutati viis aastat tagasi kolme endise küberväelase – Henry Härma, Oliver Tiidu ja Tarmo Aia – poolt, kuid täiemahuline arendustegevus sai hoo sisse 2022. aastal, mil ettevõte sai Kaitseministeeriumilt arendustoetuse. Toetust on saadud ka Euroopa kaitsefondist ning eelmisel aastal kaasati 725 000 eurot erainvestorite vahendeid pilootprojekti arendamiseks ja testimiseks. Seda investeeringut juhtis BSV Ventures ning osalesid DEPO Ventures ning mitu ingelinvestorit, sealhulgas Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi. Hiljuti valiti Wayren ka NATO DIANA Eesti kiirendisse.

EFA GROUP on ülemaailmse haardega lennundus-, julgeoleku-, kaitse- ja tööstuskoostöö kontsern, mille peakorter asub Ateenas. SCYTALYS on 1993. aastal Kreekas asutatud kaitsetööstuse ettevõte, mis kuulub EFA GROUPi ja on spetsialiseerunud kriitilise tähtsusega tarkvara arendamisele ja süsteemide integreerimisele. Ettevõtte peamine partner on THEON International, üks maailma juhtivaid öönägemise, soojuskujutiste ja liitreaalsuse süsteemide arendajaid ja tootjaid, kellega koos ollakse teerajaja „Tuleviku sõduri“ lahenduste valdkonnas.

Autoremondi töökodades kulub sageli palju aega sellele, et tuvastada sõidukite rikkeid. Eesti iduettevõte KindelAI on välja töötamas tehisintellektil põhinevat tarkvara, mis võimaldab sõidukite diagnostikat kiirendada koguni 200 korda. Antud lahendus ei aita mitte ainult tõhustada autoremondi töökodade protsesse, vaid näitab ka, kuidas tehisaru saab muuta tervet tööstusharu. 

Ettevõtte kaasasutaja Indrek Reimann rääkis, milliseid väljakutseid nad on ületanud ja kuhu oma lahendusega jõuda soovivad.

Kuidas sai KindelAI alguse?

„Olen tegutsenud autoremondi valdkonnas kogu elu ja viimased 13 aastat juhtisin oma töökodasid. Töö käigus puutusin pidevalt kokku diagnostika probleemidega ning nägin vajadust tõhusama lahenduse järele. Meie kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Andrei Aksjonov uuris oma doktoritöö ja järeldoktorantuuri raames samu probleeme ning arendas erinevaid AI-põhiseid tehnoloogiaid.

Oleme koos mitmeid lahendusi testinud juba paar aastat, kuid päevatöö kõrvalt ei jõudnud väga kaugele. Eelmisel sügisel Tehnopol Startup Inkubaatoriga liitudes jätsime eelmised töökohustused seljataha ja ettevõtte areng võttis kiire tempo: tegime mentorite toel pivot’i, panime fookuse paika ja mõne kuuga jõudsime ideest tooteni, mida tänaseks kasutavad esimesed kliendid USA turul.“

Millised olid teie ootused Startup Inkubaatoriga liitudes?

„See on minu teine kord Startup Inkubaatoris. Kui ehitasin oma esimest iduettevõtet, ei osanud ma kõiki kiirendi pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutada. Seekord on lähenemine hoopis teistsugune – võtame kohe algusest maksimumi, otsime kontakte, räägime kõigiga ja kasutame aktiivselt kõiki programmis pakutavaid ressursse.

Eesti iduettevõtluse kogukond on väike, enamik ongi Tehnopoli ümber koondunud. Meie jaoks on suureks väärtuseks olnud see, et kolisime paremasse keskkonda ja oleme kontaktidele lähemal.“

Te olete alustanud investeeringute kaasamist. Kuidas sellega läheb?

„Optimistlikult ja aktiivselt. Oleme suhelnud juba mõnekümne investoriga ning esimesed huvilised on tekkinud, keda teavitame regulaarselt oma edusammudest. Arvestades, et oleme alles hiljuti alustanud, on esialgne tagasiside olnud positiivne.“

Kuhu investeering suunatakse?

„Meie eesmärgiks on kaasata 1,2 miljonit eurot, et laiendada oma meeskonda ja kiirendada toote arendust. Meil on vaja juurde kiiresti kasvava GenAI valdkonna tippspetsialiste, et tõsta toote võimekust ja jätkata juba suuremas mahus USA turul klientide leidmist. GenAI arendamisel on ka pilvekulud märkimisväärsed – kuna me ei sõltu APIst ega spetsiifilisest GenAI mudelist, nõuab meie lahenduse käivitamine palju arvutusvõimsust.“

Kas värbate ka välismaalt?

„Jah, enamik tehisintellekti spetsialiste, kellega oleme rääkinud, ongi välismaalt. Eestis pole selle valdkonna spetsialiste piisavalt ning seetõttu otsime eksperte rahvusvaheliselt. Esimesed neist on tänaseks juba meiega liitunud.“

Kui lihtne on olnud investoritele selgitada, et KindelAI on tulevikutehnoloogia?

„Kuna sellise tehnoloogiaga ettevõtteid on maailmas aina enam, siis näeme, et investorid mõistavad ka selle väärtust ja on valmis panustama. Samas on meie regioonil omad piirangud ning seetõttu oleme avatud investeeringutele ka väljastpoolt Eestit.

Selgitustöö tegemine pole olnud lihtne, kuid sarnase tehnoloogiaga idufirmad on saavutanud tohutut edu – mõned neist on vähem kui aastaga saanud ükssarvikuks. GenAI startupid on täna edukalt demonstreerinud, kuidas kordades väiksema meeskonnaga kui traditsioonilistel SaaS tüüpi ettevõtetel, jõutakse tulemusteni, mis purustavad kõik senised kasvu- ja käiberekordid.“

Kus on KindelAI viie aasta pärast?

„Viie aasta pärast oleme tugev tegija nii USA kui Euroopa turul. Võimalik, et oleme selleks ajaks ka juba ettevõtte maha müünud. Kuna tehisintellekt areneb väga kiiresti, võib KindelAI juba mõne aasta pärast välja näha hoopis teistsugune.“

Kas olete valmis ka ärisuunda muutma?

„Iduettevõtluse maailmas peab olema paindlik. Kui näeme, et sektorit on võimalik aidata veel laiemalt, oleme valmis kohanema. Meie eesmärk on lahendada päris probleemi ja tuua innovatsiooni autoremondi sektorisse.“

Kuidas on seni kliendid ja testkasutajad KindelAI lahendusele reageerinud?

„Väga positiivselt! Nad on juba ammu oodanud sellele probleemile lahendust. Hiljuti testisime oma lahendust USA, Suurbritannia, Eesti ja Soome klientidega ning saime väärtuslikku infot, kuidas edasi liikuda. Paljud kliendid on meie lahenduse ise üles leidnud, arvatavasti Google’ist. See näitab, et lahendus on hädavajalik.

Suurimad edusammud ja kogu meie edasine fookus on USA turul, kus oleme kiirelt leidnud aktiivsed varajased kasutajaid ja ka AI toodete vastuvõtlikkus on oluliselt parem. Klientide seisukohast on tähtis, et töökoja protsessid muutuks kiiremaks ja efektiivsemaks – see ongi see, mida KindelAI pakub.“

KindelAI osaleb Tehnopol Startup Inkubaatori kiirendis ja Zebra ScaleUp projektis.

Tehisintellekt ehk AI ei ole lihtsalt tehnoloogiatrend – see on võimalus kasvatada äri kiiremini, nutikamalt ja rahvusvahelisemalt. Kui juhid ambitsioonikat iduettevõtet, mis on valmis sisenema uutele turgudele ja soovib AI abil oma äri järgmisele tasemele viia, on nüüd just õige aeg tegutseda. 

Growth and Scaling through AI (GSAI) on 9-kuuline programm, mis on loodud spetsiaalselt selleks, et aidata iduettevõtetel rakendada tehisintellekti praktiliselt ja tulemuslikult – nii ärimudelis kui ekspordis. 

„Me ei õpeta AI-d lihtsalt õppimise pärast – me aitame ettevõtetel sellest reaalset väärtust luua. Kui sul on soov laieneda ja kasutada AI-d konkurentsieelisena, siis see on sinu võimalus,” ütleb Tehnopoli Startup Inkubaatori projektijuht Kristiina Libe (pildil). 

Miks kandideerida? 

AI ei ole enam pelgalt tehnoloogiline moesõna – õigesti rakendatuna võib see olla võimas kasvukiirendi. Programmis osalejad saavad teadmised ja tööriistad, kuidas tehisintellekti kasutada oma toote, teenuse või ärimudeli täiustamiseks, et luua turul eristuv ja eskaleeritav lahendus. Fookuses ei ole üksnes tehnoloogia, vaid selle praktiline mõju ettevõtte väärtuspakkumisele ja kasumlikkusele. 

Lisaks avaneb ettevõtetel võimalus testida oma valmidust välisturgudele sisenemiseks – Rootsis, Soomes ja Eestis toimuvad kohtumised ning sihtturu avastusmissioonid annavad praktilise tunnetuse, mida rahvusvaheline kasv tegelikult tähendab. Ka investoritega suhtlemine ei jää teoreetiliseks – osalejad töötavad välja tugeva pitch’i ja saavad otsest tagasisidet rahvusvahelistelt investoritelt, kes otsivad just järgmisi edulugusid. 

Selle kõige juures ei jää ettevõtted üksi. Neid toetavad kogenud mentorid, kelle taust ulatub AI-rakendustest äriarenduse ja ekspordini. Füüsiliste kohtumiste puhul kaetakse ka kuni kahe tiimiliikme reisikulud ja majutus, et kogu fookus saaks olla sisulisel arengul. 

Kes on programmi oodatud? 

Kandideerima on oodatud vähemalt viis aastat tegutsenud iduettevõtted, kes on saavutanud koduturul esialgse toote-turu sobivuse ning näevad tehisintellektis võimalust oma lahenduse või ärimudeli järgmisele tasemele viimiseks. Välisturgudele laienemise soov, motiveeritud tiim ja juurdepääs kliendi- või rakendusandmetele on samuti olulised eelduseks. 

Kui ettevõte otsib rahvusvahelisi investeerimisvõimalusi ja on valmis tegema teadlikke samme kasvu suunas, siis on nüüd täpselt õige hetk kandideerimiseks. 

Kandideerimise tähtaeg on 15. mai 2025. Loe lähemalt ja esita avaldus siin! 

Küsimuste korral kirjuta kristiina.libe@tehnopol.ee.  

GSAI – Growth and Scaling through AI on Movexumi (Gävle, Rootsi), Yrityssalo (Salo, Soome), AI Sweden(Stockholm, Rootsi) ja Tehnopoli (Tallinn, Eesti) ühine algatus. Programm kestab aastatel 2025–2028 ning toetab kokku 45 Kesk-Läänemere piirkonna iduettevõtet nende kasvu ja rahvusvahelistumise teekonnal, kasutades selleks tehisintellekti rakendusi. Programmi eesmärk on aidata ettevõtetel täiustada oma väärtuspakkumist ja ärimudelit, et edukalt siseneda esimesele või järgmisele EL-i turule.  

Rahastaja: Interreg Central Baltic Programme. 

NATO DIANA Eesti kiirendi neljas kohtumine jõudis eelmisel nädalal eduka lõpuni, tuues kokku iduettevõtted sedapuhku mitte ainult Eestist kiirendist. Aprillikuu sessioon toimus koostöös NATO DIANA Taani kiirendiga, pakkudes tugevamat rahvusvahelist koostööd ja vahetut kokkupuudet kaitsevaldkonna reaalsete vajadustega. 

Sel korral ühinesid meie seitsme tiimiga (ResQuant, Telearmy, Wayren, IS-Wireless, Scaleout, Factiverse ja Microamp), kuus ettevõtet, kes osalevad DIANA kiirendis Taanis, mille tegevust juhib BioInnovation Institute Kopenhaagenis: 52North, Cogitat, Sensible Biotechnologies, Alea Quantum Technologies, CUbIQ Technologies ja Quantropi Inc. Kuigi ettevõtted on seotud konkreetsete DIANA kiirenditega, pärinevad nad eri riikidest ja esindavad väga erinevaid valdkondi. 

Nädal algas e-Estonia esitluskeskuses Tallinnas, kus toimus praktiline paneel teemal, mida kaksikkasutusega iduettevõtted ei peaks tegema. Glen Kelp (GaltTec) ja Silver Lodi (Spaceit) jagasid ausaid kogemusi oma ettevõtete arenguteekonnalt, mis lõi aluse praktilisele ja avatud arutelule kogu nädalaks. 

Pärast hommikust kohtumist ja võrgustumist liikus grupp Tartusse, kus külastati Kaitseväe Akadeemia Sõja- ja katastroofimeditsiini keskust.  

Teine ja kolmas päev olid pühendatud oskuste arendamisele: meeskonnad sukeldusid töötubadesse, mis olid loodud selleks, et valmistada neid ette olulisteks ja pingelisteks olukordadeks – alates NATO lõppkasutajatele esitlemisest kuni kaitsesektorile spetsiifilise kommunikatsiooni ja turuletuleku strateegiate mõistmiseni. Need sessioonid olid teadlikult mitte pelgalt teooria vaid valmistasid teeme ette nt hetkeks, mil on vaja esitleda oma lahendusi NATO lõppkasutajatele või kohandada tsiviiltehnoloogiate esitlusi julgeoleku- ja kaitsekeskkonda sobivaks.

Suur tänu Nicholas Hawtinile, Lisbeth Holdt Jørgensenile, Rainer Saksale, Raimond Kaljulaidile, Katrin Kiviseljale, Gleb Maltseville ja Raido Sarematile oma teadmiste jagamise ning NATO DIANA meeskondade toetamise eest nende teekonnal!

Üheks nädala kõrghetkeks kujunes visiit Tapa sõjaväelinnakusse, kus ettevõtted tutvustasid oma lahendusi Eesti Kaitseväele ja NATO eelpaigutatud vägede (eFP) esindajatele. Pärast ülevaadet esitasid ettevõtted kuulajatele kolmeminutilised pitch’id, mis näitasid, kuidas nende tehnoloogiad võiksid toetada nii riiklikku kui rahvusvahelist kaitsevõimet. 

Programmi rahvusvahelist haaret suurendas ka Loren Bailey NATO DIANA Kanada kiirendist COVE. See kiirendi keskendub peamiselt meretehnoloogiatele ning Bailey külastas Eestit, et tugevdada koostööd DIANA arenevas võrgustikus. 

Selline eri kiirendite koostöö – Eesti, Taani ja Kanada osalejate vahel – toob esile nii innovatsiooni kui julgeolekuprobleemide rahvusvahelise olemuse. Samuti kinnitab see NATO DIANA programmi pühendumust globaalsele koostööle ja tõhusale probleemilahendusele. 

Kui tiimid naasid programmi lõppedes Tallinnasse, jäi kõlama üks oluline mõte: koostöö on edasiviiv jõud. Tallinnas valitsev tehnoloogiline vaade ja Tartu kaitsevaldkonna kompetents moodustasid koos tugeva aluse, mis iseloomustab kogu Eesti kiirendi lähenemist. Programmi veavad ühiselt Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark.   

Järgmisena ootab meid ees maikuine kohtumine Tallinnas, kus programmis osalejad astuvad muuhulgas üles ka Latitude59 laval ning tutvustavad oma lahendusi messialal.

IS-Wirelessi Liquid RAN (raadioside juurdepääsuvõrk) on kaksikkasutusega tehnoloogia, mis keskendub võrgu kiirele taastamisele ja võimaldab kahjustatud tugijaamade dubleerimist olenemata asukohast. Liquid RAN võimaldab mobiilsidevõrgu rajamist ka väga ebastabiilse arvutusvõimekusega infrastruktuuri peale, seda pole teised tänapäeva RAN-lahendused suutnud pakkuda. 

Lihtsamalt öeldes on Liquid RAN tehnoloogia, mida saab kasutada nii igapäevastes kui ka eriolukordades. Nimetus “Liquid” viitab tehnoloogia paindlikkusele – kui mõni tugijaam saab kahjustada, suudab võrk kiiresti ennast taastada ja ühenduse uuesti luua. 

See on eriti kasulik kriisiolukordades (nt loodusõnnetused või sõjalised sündmused), kus side kiire taastamine on kriitilise tähtsusega. Rahuajal aitab see mobiilioperaatoritel oma võrke tõhusamalt rajada ja hallata, vähendades kogukulu ja säästes energiat. 

Palun tutvustage lühidalt IS-Wirelessi võtmeisikuid. 

IS-Wirelessi juhtkonda kuuluvad tegevjuht ja asutaja Slawomir Pietrzyk, operatiivjuht Kamil Pluskwa-Dąbrowski ning tehnoloogiajuht Robert Cieloch. 

Slawomir on juhtmevabade tehnoloogiate ekspert ja 2006. aastal ilmunud esimese OFDMA*-teemalise raamatu autor. Tal on doktorikraad Delfti Tehnikaülikoolist Hollandis. 

Enne IS-Wirelessiga liitumist töötas Robert 18 aastat T-Mobile Poland S.A.-s RAN-eksperdina. Oma varasemas karjääris teenis ta Poola mereväes 11. sideväeosas teise leitnandina (rühmaülemana). 

Kamil on advokaat (Varssavi advokatuur), kelle õigusvaldkondadeks on telekommunikatsioon, e-kaubandus, kaubandusõigus, äriõigus, intellektuaalomand jms. Varem on ta olnud Poola Tarbijate Föderatsiooni tegevjuht. 

Kuidas sündis idee luua see iduettevõte? 

Ettevõtte juured ulatuvad mobiilsidetehnoloogiate koolitustegevusse. IS-Wireless osales aktiivselt LTE** standardimise protsessis ning andis otsese panuse 4G arengusse. See praktiline kogemus andis selge ülevaate juhtmevabade võrkude arendamise väljakutsetest ja võimalustest. Mõistes, et 5G on järgmine suur samm mobiilside arengus, alustati paralleelselt ka 5G standardimisega. 

Millised on olnud suurimad väljakutsed ja takistused? 

Suurimaks väljakutseks on olnud turu vastupanu Private 5G lahenduste kasutuselevõtule. Paljud kliendid leiavad endiselt, et Wi-Fi on piisav, ning pelgavad uusi tehnoloogiaid. Teiseks oluliseks takistuseks on olnud avatud mobiilsidevõrkude aeglane omaksvõtt telekomiettevõtete poolt, hoolimata avalikust toetusest – see venitab projektide ajakavasid. Samas muutused toimuvad ja teadlikkus kasvab järk-järgult. 

Miks on teie tehnoloogia just hea kaksikkasutusega lahendus? 

Liquid RAN sobib suurepäraselt kasutamiseks kriitilistes olukordades, kus RAN-võrgu selline käitumine on hädavajalik: isetervenemine, kiire taastamine, ressursside tõhus kasutus kulude minimeerimiseks ning parem kaitse küberrünnakute ja muude ohtude vastu. Mobiilsidevõrk on kriitilistes olukordades ülioluline ja seetõttu väga haavatav – olgu tegemist rünnakute või looduskatastroofidega. Sellised sündmused võivad põhjustada võrgu seiskumise ja katkestada põhiteenuste toimimise. 

Rahuaegsetes tingimustes võimaldab Liquid RAN märkimisväärseid kokkuhoiusid võrgu rajamisel, haldamisel ja energiakuludes. Lahendust saavad kasutada näiteks mobiilsideoperaatorid, kes tihedalt oma võrku laiendavad. 

Mis eristab IS-Wirelessi konkurentidest? 

Meie Liquid RAN tehnoloogia – arenenud, avatud ja jaotatud raadiosidevõrk, on loodud sideteenuste ressursside maksimaalselt tõhusaks kasutamiseks. Selle tulemusel on võrgu rajamise kulud väiksemad ning energiatarbimine madalam. Võrreldes konkurentidega on meie lahendus oluliselt rohkem jaotatud ja selgelt mitmekülgsem. 

Miks kandideerisite NATO DIANA kiirendisse? 

Kandideerisime NATO DIANA kiirendisse, sest usume, et meie tehnoloogia, mis on loodud missioonikriitilisteks ja kriisiohjamise olukordadeks, sobitub hästi NATO julgeolekueesmärkidega. NATO riigist pärit ettevõttena soovime anda oma panuse kollektiivsesse julgeolekusse ja suurendada oma nähtavust alliansi sees. 

Kus näete oma ettevõtet 12 kuu ja viie aasta pärast? 

12 kuu pärast näeme IS-Wirelessit tugeva turupositsiooniga ettevõttena, millel on mitmeid edukaid paigaldusi. Viie aasta jooksul soovime laieneda rahvusvaheliselt, avada kontoreid võtmeturgudel ja kujuneda juhtivaks Private 5G lahenduste pakkujaks. 

Kes on järgmine ükssarvik Poolas? 

Meie kindlasti soovime selleks saada! 

Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopoli Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga. 

*OFDMA on juhtmevaba sidetehnoloogia, mis jagab signaali mitmeks väiksemaks alam-signaaliks, võimaldades mitmel kasutajal samaaegselt samal sagedusel andmeid saata ja vastu võtta. See muudab võrgu kiiremaks ja tõhusamaks. 

**LTE (Long Term Evolution) on 4G mobiilsidevõrgu tehnoloogia, mis võimaldab kiiret ja usaldusväärset juhtmevaba andmeedastust.

Reedel, 4. aprillil, avalikustati Tapal kaitsetehnoloogia eelkiirendi esimese vooru ettevõtted. Kaitsetehnoloogia eelkiirendi on suunatud kaitsevaldkonna süvatehnoloogia idufirmadele. Eelkiirendi programmi viivad ellu Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark. 

Eelkiirendi aitab iduettevõtetel, kelle ideed on valideeritud ja kel on olemas esmane prototüüp, arendada oma lahendusi ja testida neid reaalses keskkonnas. Programm pakub osalejatele tuge koolituse, mentorluse ja võrgustikuvõimaluste näol, valmistades neid ette ka NATO DIANA kiirendi ja Euroopa Kaitsefondi tulevasteks voorudeks.   

Kaitsetehnoloogia eelkiirendit viivad ellu Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark – viis ettevõtet arendab oma lahendust Tallinnas, viis Tartus. 

„Töötades NATO DIANA kiirendi tiimidega näeme, et Eesti kaitsesektori ettevõtted on innovaatilised ja pealekasvu julgustamine on äärmiselt tähtis. Meie eesmärgiks on nende ettevõtete potentsiaali toetada ja aidata neil valmistuda järgmisteks olulisteks sammudeks. Kaitsevaldkonnas on tehnoloogilised lahendused väga oodatud, sest tehnoloogia areng on kiire ja see pakub uusi võimalusi nii reageerimisvõime kui ka ennetusmeetmete tõhustamiseks,” lausus Tehnopol Startup Inkubaatori juht Anne-Liisa Elbrecht.   

„Hea on näha, et Eestis on palju nutikaid tiime, kes tahavad riigi julgeolekusse panustada – alates demineerimisrobotitest kuni digitaalsete kaardilahendusteni. Programmi raames üritamegi mõelda, kuidas lahendused kõige paremini kaitsevaldkonda sobitada,” ütles Sparkup Tartu Teaduspargi juhatuse liige Pirko Konsa. 

Eelkiirendisse valiti:  

• Thistle OÜ arendab ja toodab mobiilseid droonitõrjesüsteeme. 
• Metamobilise lahendus kiirendab oluliselt käsitulirelvade laskeoskuse arengut ja muudab väljaõppe huvitavamaks, realistlikumaks ja ülevaatlikumaks. 
• UnMarSys arendab mehitama pinnasõidukeid (USV) merealade valveks, seireks ja kaitseks. 
• Asvel arendab iseliikuvat robotit, mis suudab miniinvasiivse operatsiooni ajal automaatselt juhtida endoskoopkaamerat. 
• Ratel Robotics arendab modulaarset mehitamata maismaasõidukit (UGV), mis on mõeldud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna väljakutseteks, keskendudes autonoomiale, vastupidavusele ja kiirele kohandamisele sõltuvalt ülesandest.
• Max Joule arendab järgmise generatsiooni akukeemial põhinevaid akusüsteeme eriotstarbelistele rakendustele. 
• Taara Robotics on spetsialiseerunud autonoomsetele koostöörobotitele ja keskkonnakaardistamisele. 
• Falconers arendab järgmise põlvkonna kaugseire tehisintellekti ja Maa digitaliseerimise riistvara. 
• Milmech Systems arendab kiiret, kuluefektiivset ja kaugjuhitavat demineerimisseadet, et päästa elusid konfliktipiirkondades. 
• C2Grid loob videotest momentaalselt tehisintellektil põhinevaid 3D-olukorrateadlikkuse lahendusi. 

Eelkiirendi programm pakub osalejatele 5000 eurost grantrahastust, põhjalikku koolitusprogrammi kogenud ekspertide juhendamisel ning võimalust teha koostööd suure mentorvõrgustikuga. Programm kulmineerub demopäevaga, kus hinnatakse projektide arengut ja potentsiaali edasiseks rahvusvaheliseks laiendamiseks. 

Eelkiirendit viivad ellu Tehnopol Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark. Programmi rahastab Kaitseministeerium ning toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.