„Suurim risk ei ole enam ebaõnnestunud projekt, vaid see, kui aegkriitilised võimalused jäävad kasutamata,“ rõhutab peatselt loodava tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse tulevane ülem major Ivo Peets. Uue väejuhatuse roll on pakkuda raamistikku, mis kiirendab kaitseväe võimekuste arengut ja toob lahinguväljal toimiva innovatsiooni kiiremini väestruktuurideni. 

Uued raamistikud ja rahvusvaheline roll 

Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutab, et kaitsevägi on võtmerollis uute tehnoloogiate sobivuse hindamisel. Kui lahendused vastavad vajadustele, liiguvad nad edasi võimearendusprogrammidesse, mille eelarvestab kaitseministeerium ja mille hankeid viib ellu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Peets täiendab, et vaja on „ühe ukse poliitikat“, mis annaks ettevõtetele selge kanali ideede esitamiseks ja looks ausa otsustuse mehhanismi. 

Eesti tugevus seisneb paindlikkuses – poliitiline ja strateegiline info liigub kiiresti otsese kasutajani. Samas on Eesti operatiivstruktuur rahvaarvu kohta väga suur: praegu umbes 43 000 kaitseväelast, millele lisandub veel ligi 200 000 väljaõpetatud reservväelast. See tähendab, et väikese tegevväelaste hulga kõrval tuleb juhtida väga laiaulatuslikku reservväge, mis seab paratamatult piiranguid. Seetõttu tuleb keskenduda niššidele, kus oleme kõige tugevamad – mehitamata süsteemid ja kiire reageerimine. Just nende niššide kasvatamisel on oluline roll ka rahvusvahelisel koostööl. Pevkur rõhutab, et NATO DIANA kaudu toimuvad kontaktid ka prime’idega ning Eesti äridiplomaatia avab uksi suurte rahvusvaheliste kaitsetööstuse tegijateni. 

Rahastuse poolel on fookus tasakaalul era- ja riigi osaluse vahel. NATO innovatsioonifond ja Eesti enda SmartCap loovad võimaluse VKE-del kasvada NATO tarneahelatesse, samas kui kiirendiprogrammid – NATO DIANA, Tehnopoli küberkiirendi ja Defence Business Lab – aitavad vältida ressursside raiskamist ja tuvastada kiiresti skaleeritavaid lahendusi. 

Innovatsioon laiemas ökosüsteemis 

Peetsi hinnangul on Balti kaitsevöönd suurepärane platvorm, kus traditsiooniline kaitsevõime ja innovatsioon saavad kokku. Kaitsevöönd ei tohi jääda staatiliseks, vaid peab kasutama mehitamata tugipunkte, autonoomiat ja muid tehnoloogiaid, mis tõstavad valmisolekut ja vähendavad riske inimeludele. Kaasata tuleb kogu ühiskond, sealhulgas idusektor ja kaksikkasutuse tehnoloogiate arendajad. 

Tsiviil- ja kaitsetehnoloogia ühitamine ei ole lihtne. Tempoerinevused, töökindluse nõuded, õiguslikud piirangud ja intellektuaalomandi kaitse on olulised väljakutsed. Peets toob välja, et lisaks võivad takistuseks saada konkreetsete komponentide, näiteks lõhkeainete käsitlemise reeglid, mis piiravad tehnoloogiate laiemat kasutamist. Samuti seab sõjaline kasutus sageli ekspordipiiranguid, mis vähendavad investorite huvi ja võivad jätta lahenduse turu ja kaitseväe vahele. „Võtmeküsimus ongi aidata ettevõtetel leida väga konkreetne sõjaline kontekst, kus nende lahendus on tõesti vajalik ja kasutatav,“ ütleb Peets. Pevkur lisab, et riigi roll on tagada seadusandlik raamistik intellektuaalomandi kaitseks ning seda vajadusel tugevdada. 

Ukraina sõda on muutnud ka hoiakuid: kaitsevägi on avatum koostööle iduettevõtete ja teadusasutustega. Reservvägi ja ajateenistus loovad usaldust, mis võimaldab senisest tihedamat koostööd. Peets peab järgmise põlvkonna jaoks oluliseks avatust, riskijulgust ja pika vaate hoidmist. 

Sama oluline on aga ka see, et koostöö toimiks ausalt ja selgete ootustega. Tema sõnul peab kaitsevägi suutma kiiresti öelda, millised lahendused ei ole meie kontekstis kriitilised või kus ollakse valmis riski aktsepteerima. Nii välditakse ressursside raiskamist ja antakse ettevõtetele varajane signaal, kas idee on perspektiivikas või mitte. See aitab suunata pingutused just nendele lahendustele, millest on Eestile kõige rohkem kasu. 

Kui Peetsilt küsida, milline liftikõne paneks teda Defence Innovation Day’l hetkega kuulama, ütleb ta: “Mind paneks kohe kuulama idee, mis aitab Eestil esimeses lahingus vastu pidada, säästa inimelusid ja tekitada agressoris heidutuse juba esimestest minutist alates. See võib olla autonoomne tehnoloogia, lahendus mehitamata süsteemide tuvastamiseks ja tõrjumiseks, uus juhtimissüsteem või olukorrateadlikkuse tööriist, mis annab otsustajale kiiremini selguse ja eelise.“ 

“Kõige mõjusam liftikõne oleks see, kui ettevõte pakuks lahenduse, mis täidab konkreetse sõjalise võimelünga ja samal ajal loob paindliku tootmisvõime, mis töötab nii rahu- kui ka sõjaajal,“ võtab ta kokku. 

Pevkuri sõnul on Defence Innovation Day edu mõõdupuu lihtne: “Kõige olulisem on saada kokku õiged inimesed ühte ruumi – see on innovatsioonipäeval juba juhtumas.“ Ta on seda kirjeldanud kui headest komponentidest võimalikult hea eine kokku panemist – ja tema hinnangul on need komponendid sel päeval olemas. 

22. septembril toimub Tallinnas Defence Innovation Day. Registreerimine on avatud kõigile huvilistele.

 
Defence Innovation Day toimub Tehnopoli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu. Ühe programmilõigu kaas­korraldajaks on Sparkup Tartu Teaduspark. 

*Avafoto: Kaitsevägi, pildid.mil.ee

Iduettevõte FindMyAccountant panustab ettevõtluskeskkonna parendamisse. Platvorm aitab nii kohalikel kui rahvusvahelistel ettevõtjatel leida endale sobivaima kohaliku raamatupidamisteenuse – olgu selleks raamatupidaja, tarkvara või nende kombinatsioon. FindMyAccountant osaleb Tehnopoli Startup kiirendis. Kui ka sinu idufirma on kiirendiks valmis, siis ära mõtle pikalt, praegu on just parim aeg oma avaldus teele panna. Loe lisa startupincubator.ee!

FindMyAccountant’i tegemisi tutvustas lähemalt üks asutaja, Berit Janson.

Kuidas sündis idee luua oma startup?

FindMyAccountant’ile panid aluse õed ja endised kolleegid raamatupidamisbüroos, Berit Janson ja Grete Michelson. Grete on raamatupidaja ning juhtinud raamatupidamise meeskondi, strateeg ja eestvedaja. Berit on müügi- ja partnerlussuhete inimene, maailmaparandaja. Lisaks on asutajate ringis ka arendaja Kristjan Eichler ja turundaja Katrin Primak.

„Töötasime varasemalt Gretega koos raamatupidamisbüroos. Mina müügi poolel nägin, et uued kliendid ei osanud küsida seda, mida neil vaja on, ning tihtipeale ala- või ülehinnati oma ettevõtlusmahtusid. Grete raamatupidamise poole pealt lisas juurde, et kõik küsimused raamatupidajatele on korduvad ning et see esmane küsimustik ning konsulteerimine on väga ajamahukad. Rääkimata siis veel olukorrast, kus klient on rahvusvaheline,“ rääkis Berit. „Nii panimegi kokku „targa tellija“ idee, kus küsimustiku abil sisestab ettevõtja andmed, platvorm genereerib sellest standardse hinnapäringu ning ettevõtja saab ühe ainsa päringuga kõik pakkumised ühte võrreldavasse tabelisse. Ja raamatupidajatele sai samal ajal loodud müügi- ja turunduse tööriist.“

Mis on seni olnud suurim väljakutse/ebaõnnestumine ja suurim võit?

„Suurim väljakutse on loomulikult leida ressursse, aega ja raha. Ma ütleks, et hetkel ei ole olnud väga suuri ebaõnnestumisi, võib-olla oleme olnud liiga aeglased oma arengus. Suurim võit – minu arvates on neid kohe mitu, kuid kindlasti üks suurimaid on see, et meiega on kuue kuu jooksul üle-eestiliselt liitunud üle 100 raamatupidamisteenuse pakkuja. Meid on hästi vastu võetud ning raamatupidajad soovivad meid aidata ning annavad pidevalt tagasisidet ja sisendit.“

Mis eristab teie idufirmat konkurentidest?

„Meid eristab see, et meil ei olegi konkurente. On küll Facebooki grupid, e-Residency Marketplace, Fiverr jms platvormid, kuid sellist „targa tellija“ süsteemi pole veel turul kohanud.“

Miks just Tehnopol Startup Inkubaator?

„Oleme kõik olnud ettevõtjad ja teadsime, mida peame toote mõttes tegema ja ehitama, ning tulimegi Tehnopoli plaaniga, et saaksime oma startupi siit edasi investeerimisvalmidusse. Täna ütleks, et kõige rohkem on meil vaja läinud erinevate valdkondade mentoreid ja kindlasti võtmementoreid, kes siin virr-varris aitavad meil fookust suurele pildile tagasi tuua.“

Kus näete oma startupi 1 aasta pärast? Ja kus 5 aasta pärast?

„Aasta pärast on meil valmis vähemalt kolme turu (sh Eesti) lahendused, mida kasutavad tuhanded ettevõtjad ja raamatupidajad. Viie aasta pärast saame end nimetada globaalseks ettevõtteks ja plaanis on jõuda vähemalt kümnele turule, kümnete tuhandete kasutajatega.“

Kes on järgmine Eesti ükssarvik?

„Järgmine ükssarvik võib olla kaitsevaldkonnast, kedagi seal hetkel nimetada ei oska. Samas nägin Latitude59’l ka MarkeDroid’i, miks mitte nemad.“

Milliseid raamatuid/podcaste/väljaandeid ja oma valdkonna tegijaid jälgite ning soovitaksite ka teistele alustavatele iduettevõtjatele?

„See iduettevõtja elu, ma ütlen, suunab tegelikult lugema ohtralt eneseabi- ja motivatsiooniraamatuid. Mulle väga meeldib Mel Robbinsi podcast. Olen ka alles nüüd avastanud enda jaoks Seth Godini. Kui nüüd raamatupidamisest rääkida, siis Eestis tasub kindlasti jälgida Krista Teearu.“

Tehnopol Startup inkubaator on valmis sinuga koos ette võtma ühe käänulise, aga samas väga põneva teekonna. Kas sina oled ka valmis? Pane oma avaldus teele juba täna – võtame sinuga ühendust, valideerime su idee ja võidki olla järgmine startup, kelle lugu oma kanalites jagame! Loe lisa: startupincubator.ee.

22. septembril toimub Tallinnas Defence Innovation Day, mis toob kokku kaitse-, tehnoloogia- ja investeerimisvaldkonna liidrid NATO riikidest ja kaugemaltki. Üht paneeli modereerib Jaanika Merilo, kellel on lai kogemuste pagas Eesti ja Ukraina digireformides. Tema jaoks on see enam kui lihtsalt arutelu – see on võimalus tuua Ukraina lahinguvälja kogemused otse Euroopa julgeoleku tulevikku kujundavatesse vestlustesse. 

Kui see üritus toimuks Kiievis, oleks Merilo sõnul fookus hoopis teistsugune. Üldiste deregulatsiooniarutelude asemel võiks päevakavas olla sessioonid teemadel “kuidas alustada masstootmist, kui meil on juba palju MVP-sid (miinimumelujõulisi tooteid)”, “kuidas tellida ja hankida missioone ja tulemusi, mitte riistvara”, “võitluslik tehisintellekt ja autonoomia” või “lahinguvälja andmete ühendamine”. Ehk teisisõnu – vähem raamistikest ja rohkem sellest, kuidas saavutada tulemusi lahinguväljal. 

See teravam fookus on tingitud vajadusest. Euroopa on endiselt tugevalt reguleeritud, mis muudab kiire innovatsiooni keeruliseks, kui kiireloomuline vajadus põrkub kokku määruste kihtidega. Ukrainas võib drooni arendustsükkel olla vaid 24 tundi. Arendustiimid paiknevad rindele väga lähedal, saades droonidelt reaalajas andmeid. Vajalikud muudatused tehakse kohapeal ning täiustatud droon on mõne päeva jooksul taas töös. “Keegi ei küsi, kas see vastab AI act-ile (Euroopa Liidu tehisintellekti määrus) või teistele rahuaja regulatsioonidele, ainus küsimus on, kas see päästab elusid.” 

Kiire tegutsemisvajadus on muutnud ka seda, kuidas edu mõõdetakse ja kuidas innovatsiooni hangitakse. Ukrainas ei loeta, mitu drooni on tarnitud, edu mõõdupuuks on näiteks lõpule viidud missioonide arv või mitut sihtmärki tabati ja hävitati. Ühekordsete rahasummade asemel on kasutusel lahinguvälja tulemustest sõltuvad  soorituspõhised boonused. See loob kohese motivatsiooni, kuid paljudes lääne süsteemides peetakse sellist lähenemist endiselt liiga radikaalseks. 

Innovatsioonil peaks olema palju suurem roll kaitsehariduses

Tuginedes oma magistriõpingutele Londoni King’s College’is kaitse-, luure- ja seirevaldkonnas, leiab Merilo, et innovatsioonil peaks olema palju suurem roll kaitsehariduses. Ukraina sõda on näidanud, kui väärtuslik on siduda akadeemiline pool, sõjavägi ja uuenduslikud ettevõtted. Seda mitte ainult läbi teadustöö vaid ka ühiste projektide, kiire prototüüpimise ja päriselulise eksperimenteerimise. Ta rõhutab vajadust regulatiivsete liivakastide* ja testimiskeskkondade järele, et valmistada kaitsevaldkonna juhte ette töötama sujuvalt koos iduettevõtete, tehnoloogiafirmade ja erialaüleste meeskondadega. 

Selline paindlikkusele rõhumine hakkab Eestis juba toimima. Alates 2025. aasta sügisest hakkab Merilo õpetama uut magistriprogrammi avatud allikate luure (OSINT) erialal Sisekaitseakadeemias. See on samm, mis aitab õppekavu hoida ajakohasena ja innovatsioonile suunatuna. 

Kui tahta aidata iduettevõtetel tsiviilsektorist kaitsetööstusesse üle minna ilma, et nad takerduksid bürokraatlikusse labürinti, näeb Merilo nelja prioriteeti: 

• Esiteks tuleb rakendada hankemudeleid, mis seavad varude kogumise asemel esikohale innovatsiooni, soetades võimekusi siis kui neid vaja on, mitte kogudes kokku riistvara, mis võib ajapikku vananeda. 

• Teiseks tuleb Eestis laiendada arenenud testväljade ja polügoonide võimalusi, et vältida aeglasi ja kalleid sõite Ukrainasse kriitiliste testide tegemiseks. 

• Kolmandaks on oluline hoida tihedat koostööd Eesti Kaitseväega ning kasutada Ukrainat maksimaalselt testkeskkonnana. 

• Neljandaks on vaja arendada regulatiivseid liivakaste, millega Kaitseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juba tegelevad. 

Juulis 2025 käivitas Ukraina kaitseministeerium K4 Startup Studio. See on innovatsioonikiirendi, mis keskendub suure mõjuga tehisintellekti iduettevõtetele ja sõjatehnoloogiale. Ettevõtetele antakse kuni 250 000 dollari suurust toetust koos kiire lahinguvälja testimise ja otsese teega hankeni. Ukrainas toetab programmi Saksamaa kaitseministeerium. Merilo usub, et sarnane mudel oleks Eestile väga kasulik. 

Tema sõnul on Eestis juba palju vajalikke eeldusi: NATO DIANA, CR14 küberturbe­pädevus, tugev droonitööstus, kiiresti liikuv iduettevõtluskultuur ning seadusandja valmisolek luua liivakaste. Riiklik stuudio võiks alata riigieelarvelise ja erasektori rahastuse ning EL/NATO programmide kombineerimisest, ning kus Kaitseministeerium ja Kaitseliit looksid selge nõudluse. MVP-sid võiks testida nii Eesti liivakastides kui ka Ukraina lahinguväljal, seejärel anda tulemuspõhist jätkutoetust. 

Kaitsevaldkond vajab investoreid, kes on valmis töötama ettearvamatus ja poliitiliselt vastuolulises keskkonnas. 

Valmisolek katsetada ja lahendust pidevalt täiustada seostub ka Merilo vaadetega kaksikkasutusest. Kuigi drooni saab kasutada nii kaitse- kui tsiviilotstarbel, on vajalikud funktsioonid, inseneritöö ja turundus täiesti erinevad. Suurettevõtted suudavad ehk mõlemat hallata, kuid idufirmade puhul võib fookuse jagamine toodet nõrgendada. Mõni tsiviillahendus sobib kaitsesse kohandamiseks, kuid see eeldab riiklikku rahastust, mis võimaldaks katsetamist, ebaõnnestumist ja miinimumelujõulise toote (MVP) loomist. Merilo moto on siinkohal: try fast, fail fast. Ukrainas on läbikukkumine sageli osa korduvast arendusprotsessist, mis on vajalik, et kiiresti muutuval lahinguväljal ajaga kaasas käia. 

Kiirus ei tähenda siiski kohest kasvu. MVP võib sündida kiiresti, kuid masstootmine vajab tootmisliine, tarneahelaid ja kvaliteedikontrolli. Koostöö Ukraina ettevõtetega lisab väärtust: Eesti ettevõtted saavad pakkuda tootmist, kvaliteedikontrolli, juurdepääsu Euroopa turgudele ja insenerioskusi, samal ajal kui Ukraina partnerid panustavad esirinde arenduse ja pideva tagasisidega. 

Kuigi hea toode ei taga automaatselt müüki. Ukraina eelistab sageli oma kaitsetööstuse ettevõtteid ja neil võib olla analoogne lahendus juba olemas. Riigihanked on aeglasemad kui B2B (ettevõttelt ettevõttele müük) või B2S müük (ettevõttelt riigile või avalikule sektorile müük) ning poliitiline tundlikkus piirab sobivate investorite hulka. Kaitsevaldkond vajab investoreid, kes on valmis töötama ettearvamatus ja poliitiliselt vastuolulises keskkonnas. 

Samas on olukord muutumas, sest üha rohkem fonde loobub piirangutest ja uurib kaitsetehnoloogia võimalusi. Praegu on investorite nõudlus suurem kui ettevõtete pakkumine. 

See on soodne hetk, et tugevdada Eesti atraktiivsust välismaiste kaitse- ja kaskikkasutuse ettevõtjate jaoks. “On kurb, et see eelis on tekkinud sõja tõttu, kuid Ukraina on valmis testimiseks vastu võtma innovaatilisi ettevõtteid ning Eesti saab olla tugev sild.” 

Eesti esimesed kaitsevaldkonna ükssarvikud

Tulevikku vaadates toob Merilo välja kaks Eesti ettevõtet, kes lahendavad kriitilisi probleeme ja kellel on potentsiaali saada meie esimesteks kaitsevaldkonna ükssarvikuteks: Frankenburg Technologies, mis arendab madala hinnaga pealtkuulajaid odavate, kuid tõhusate Shahed**-droonide vastu, ja KrattWorks, mis toodab elektroonilise sõjapidamise suhtes vastupidavaid luure- ja ründedroone, mis suudavad tegutseda parvena. 

Merilo sõnum Defence Innovation Dayks on selge: Eestil on Ukrainalt palju õppida – eelkõige kiirust, paindlikkust ja tulemusele keskendumist. Lühendades tagasisideahelaid, investeerides päriselus testimisse ja sidudes hanked tulemustega, saavad NATO riigid oluliselt kiiremini uuenduslikest ideedest lahinguvalmis lahendused. 

Ühine meiega 22. septembril Tallinnas Defence Innovation Dayl, et kuulata Jaanika Merilot ja teisi kaitseinnovatsiooni võtmeisikuid laval.

Defence Innovation Day toimub Tehnopoli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu. Ühe programmi­ploki kaas­korraldajaks on Sparkup Tartu Teaduspark. 

* Regulatiivne liivakast on katsetuskeskkond, kus uusi lahendusi saab proovida ajutiselt leebemate reeglite järgi. 

**Shahed-droonid on Iraanis välja töötatud rändmoona tüüpi (kamikaze) droonid, mida Venemaa kasutab Ukrainas. 

Foto: sTARTUp Day

Kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi, oli Misha Rudominski reaktsioon kohene: „Ma pean midagi tegema.“ See tahe pole kadunud. Alguses tähendas see kriitiliste lahenduste võimalikult kiiret kohaletoimetamist, isegi kui need polnud täiuslikud, et katta kõige pakilisemad vajadused. Rahvusvaheliselt laienedes on sama tahe muutunud standardite tõstmise jõuks, sest „mida rohkem me kasvame, seda rohkem elusid saame aidata kaitsta.“ 

Selle põhimõtte ümber on kujunenud HIMERA, mis arendab turvalisi ja isetervendavaid sidesüsteeme, mis on loodud säilitama töökindlust ka intensiivse elektroonilise sõjapidamise tingimustes. Modulaarse arhitektuuriga tehnoloogia teenib nii sõjaväeüksusi kui ka tsiviilpäästjaid loodusõnnetuste, elektrikatkestuste ja piirikonfliktide ajal. Näiteks võrgusilmpõhine (mesh) side, mis võimaldab seadmetel omavahel otse suhelda ja infot jagada ka ilma tugijaamadeta, lisati otse rindelt saadud tagasiside põhjal. 

Selline reageerimisvõime on ettevõtte tööviisi keskmes. Tsiviiltehnoloogiale omaste kvartalipõhiste arendusplaanide asemel reageerib Rudominski meeskond otse rindelt saabuvale tagasisidele, vahel isegi missiooni käigus. Üks näide pärineb signaaliülemalt, kes pidi hoidma üht sõdurit mäe otsas, et ühendada kaks tugipunkti kahe erineva raadio kaudu. Kahe nädalaga viis see tagasiside püsivara uuenduseni, mis võimaldas võrgusilmpõhise ühenduse. Kolme aastaga on samal põhimõttel valminud üle 80 püsivara- ja 20 riistvarauuenduse, iga versioon loodud kiire lahenduse vajadusest. 

Kirjeldatud tingimustes töötamine on kujundanud Rudominski arusaama sellest, mis on tõhusa kaksikkasutustehnoloogia loomisel oluline. Ta võtab selle kokku kolme õppetunnina teistele founderitele: “ehita kiiresti, aga ära tee järeleandmisi olulises; räägi otse lõppkasutajatega; ja hoia fookus missioonil, et vältida läbipõlemist”. Sama põhimõte juhib ka partnerite valikut – ta eelistab neid, kes kuulavad tegelikke vajadusi ja kohanduvad, ning väldib neid, kes keskenduvad ainult oma lahenduse pealesurumisele või meediakajastusele. 

Koostöö ja üksteise kogemusest õppimine

Hangete valdkonnas on Ukrainal kogemus, millest teised võiksid õppida. Suurem otsustusõigus operatiivüksustele on toonud kiiremaid ja asjakohasemaid tulemusi kui ülalt-alla juhitud mudelid. Rudominski usub, et ka teised riigid võiksid viia innovatsiooni lähemale tegelikele vajadustele. 

Rudominski osaleb Tallinnas toimuval Defence Innovation Day arutelul „How Ukraine is Redefining Defence Tech“ ja soovib vahetada mõtteid Balti kolleegidega kaksikkasutuse arenduse, piiriülese koostöö ja NATO struktuurides tegutsemise teemadel. Tema sõnum publikule on selge: „Euroopa tulevik sõltub meist sama palju kui meie Euroopast. Mõlemad pooled peaksid vastavalt ka tegutsema.“ 

See vaatenurk hõlmab samuti hiljutisi muudatusi Ukraina kaitsejõududes. Rudominski tervitab droonivägede (Unmanned Systems Forces ehk USF) loomist, pidades seda sõja pöördepunktiks, mis koos inimeste sihikindluse ja vaprusega on võimaldanud tõhusalt vastu seista suuremale vastasele. USF on ainulaadne sõjaväe haru, mis loodi 2024. aasta juunis ning koordineerib Ukraina mehitamata õhu-, maa- ja meresüsteemide kasutamist lahingus – tegu on esimese sellise üksusega maailmas. 

Tegutsemine konfliktis, kus tsiviilisikuid sihilikult rünnatakse, mõjutab ka Rudominski suhtumist rahvusvahelisse humanitaarõigusesse. Tema jaoks on eristamise ja proportsionaalsuse põhimõtted igapäevased eetilised piirid, mis juhivad otsuseid nii lahenduste projekteerimisel kui ka kasutuselevõtul. HIMERA süsteemid on mõeldud vormiriides kaitseväelastele ning väldivad funktsioone, mis võiksid hägustada piiri tsiviil- ja sõjaliseks kasutuseks. Usaldusväärne side aitab parema koordineerimise kaudu vähendada tahtmatuid kahjusid. 

Laiemalt järgib Rudominski ka Martensi klauslit, mis tagab humanitaarsed põhimõtted ja avaliku südametunnistuse järgimise ka siis, kui konkreetne seadus puudub. See tähendab tema jaoks süsteemide loomist, mida on raske kuritarvitada, mida on lihtne auditeerida ja mis vastavad standarditele, mida ta soovib näha järgimas ka teisi. 

Kui soovid kuulata Misha Rudominski arutelu koos teiste ettekannetega ja osaleda võrgustumisel, siis registreeru Defence Innovation Day’le.

Ürituse korraldavad Tehnopol ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu, ühe programmi osa paneb kokku Sparkup Tartu Teaduspark. 

Tänapäevase sõjapidamise arenedes muutub ka viis, kuidas kaitsetehnoloogiat arendatakse ja kasutusele võetakse. Quantum Systems Saksamaalt on üks väheseid Euroopa kaitsetehnoloogia ükssarvikuid. Enne septembris Tallinnas toimuvat Defence Innovation Day’d esitlust jagab ettevõtte müügijuht Martin Karkour oma vaadet AI-põhistele droonidele, idufirmade kasvule ja Eesti rollile NATO innovatsioonis. 

Kiiresti muutuvates keskkondades nagu Ukrainas ja Punasel merel, ei ole autonoomsed ja tehisintellektil põhinevad mehitamata õhusüsteemid (UAS) enam katsetusjärgus vaid on operatiivne vajadus. Sellised lahendused peavad suutma töödelda sensorite andmeid, kohandama lennutrajektoori ning reageerima ohtudele reaalajas. 

Kuigi inimene jääb otsustusprotsessis oluliseks, aitab AI oluliselt vähendada operaatorite koormust. Ukrainas on Quantum Systems’i VECTOR-droonid suurendanud lennuvõimekust ja parandanud olukorrateadlikkust, võimaldades kiiremaid ja paremaid otsuseid. 

Quantum Systems müügijuhi Martin Karkouri sõnul on AI rakendamine rohkem kui pelgalt navigeerimine või pildituvastus. See võimaldab koostööd mehitamata ja mehitatud platvormide vahel (MUM-T) ning toetab ka parvena tegutsemise võimekust, pakkudes eelist kiiruses, ulatuses ja paindlikkuses. 

Quantum Systems sõlmis hiljuti kaks olulist koostöölepet: aprillis RENK Gears Private Ltd-ga ning juunis Airbus Defence’iga. Need partnerlused näitavad muutust kaitsetööstuses, kus seni isoleeritud arendusprotsesside asemel on välja kujunemisel koostöisem ökosüsteem. Idufirmad toovad paindlikkuse ja tehnoloogilise fookuse, suured ettevõtted tootmismahu ja toimiva taristu. 

„Suurtegijad vajavad kiirust, idufirmad mastaapi,“ ütleb Karkour. Ta toob välja, et koostöö Airbusiga põhineb juba varem toiminud koostööl õhuluure valdkonnas, samas kui RENK tugevdab Quantum Systems’i suunda maismaapõhise autonoomia arendamisel. Eesti on tema sõnul üks väheseid riike, kus selline koostöö erinevate osapoolte vahel juba edukalt toimib. 

Kaitsetehnoloogia või kaksikkasutusega idufirmade jaoks peab Karkouri hinnangul olema esikohal kolm asja: tagasiside lõppkasutajatelt, korraga nii kliendi- kui investorihuvi ning missioonile kindlaks jäämine. Kiirendid võivad toetada arengut, kuid reaalne väärtus tekib alles siis, kui lahendusi katsetatakse tõelistes operatsioonides. „Ainult päris sõdurid päris sõjas näitavad, kas sinu tehnoloogia peab vastu.“ 

Ta julgustab idufirmasid tegema koostööd valitsustega, kes suudavad kiiresti reageerida. Eesti geopoliitiline asukoht ja tugev digitaristu annavad selge eelise uute lahenduste testimiseks ja juurutamiseks, eriti võrreldes suuremate ja aeglasemate bürokraatiatega. 

Saksamaa kaitsekulutused on lähiaastatel oluliselt suurenemas. Karkour peab seda positiivseks, kuid hoiatab, et üksnes eelarvekasvust ei piisa. „Oluline on ka vastupanuvõime, tööstuslik suutlikkus ja riigihangete reformimine.“ Tema sõnul innustab enim see, et Bundeswehri (Saksamaa Kaitseväkke) on tekkinud uus põlvkond innovaatoreid, kes on töötanud koos Eesti ja Ukraina kolleegidega ning mõistavad, mida tähendab innovatsioon lahinguolukorras. 

Quantum Systems tegutseb Saksamaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Ukrainas ja Rumeenias. Karkour selgitab, et igast turust õpitakse midagi eriilmelist: Ukraina puhul on keskne paindlikkus, USA-s rõhutakse skaleeritavusele ning Austraalias hinnatakse suveräänsust ja pikaajalist vastupidavust. 

Selles kontekstis paistab Eesti silma oma tugeva digitaalse vundamendi, küberturvalisuse kompetentsi ja kiire rakendusvõimega. Quantum Systems on juba osa oma tarneahelast Eestisse toonud ning näeb siin võimalusi laienemiseks. 

Euroopa strateegilise autonoomia ja NATO-ga koostalitlusvõime tasakaalustamine ei ole Karkouri hinnangul vastuoluline. „Süsteemid peavad töötama NATO struktuurides alates esimesest päevast, kuid olema võimelised vajadusel iseseisvalt toimima ka teisel päeval.“ Quantum Systems’i MOSAIC UXS-tarkvara on loodud just sellise lähenemisega: avatud arhitektuur, NATO-ühilduvus ja Euroopa arendus. 

Kaubanduslike riiulilt võetavate tehnoloogiate (COTS) kiire kasutuselevõtt lahinguväljal on tõstatanud küsimusi nende töökindluse kohta. Karkour ütleb otse: “Piir jookseb seal, kus kaalul on inimelud. Prototüübist võib piisata demo jaoks, aga usaldus tekib alles siis, kui süsteem peab vastu häirete, halbade ilmastikutingimuste ja otsese tule all.”

Toetusvõimaluste nagu EDF, EDIRPA ja NATO DIANA lisandumine tähendab, et kaitseiduettevõtted peavad suutma tasakaalustada kiiret arendustsüklit ja aeglasi avaliku sektori hankeprotsesse. Karkour soovitab kolmesuunalist lähenemist: kiire kasutajate tagasiside, toetuste toel pikaajaline arendus ja läbimõeldud turuleviimise strateegia, mis hoiab investorite huvi. „Ära lase avalikul rahastusel oma toote ja turu sobivust paigast nihutada,“ ütleb ta. 

Lõpetuseks kommenteerib ta nii-öelda uue laine investoreid, kes on sisenemas kaitsesektorisse. Tema hinnangul tähendab kaitsevaldkonnaks valmisolek arusaamist pikematest arengutsüklitest, eetilisest vastutusest ja pühendumust demokraatlikele väärtustele. „Meil on vedanud, et meie investorid mõistavad, et kaitse ei ole moevool, vaid missioon.“ 

Tulevase visiidi eel Defence Innovation Day raames Tallinnasse sõnab Karkour: „Eesti näitab, mida on võimalik saavutada, kui riik panustab korraga innovatsiooni, julgeolekusse ja suveräänsusse.“ Tema sõnul kehastab Eesti oma kiiruse, digivõimekuse ja tugevate liitlassuhetega just seda, mida NATO tulevik vajab. 

Kui sa soovid kuulata Martin Karkour’i esitlust, lisaks veel põnevaid paneele ja kasutada networkimise võimalusi, siis rohkem infot ja Defence Innovation Day’le registreerimise leiad siit.

Defence Innovation Day toimub Tehnopoli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel läbi NATO DIANA Eesti kiirendi. Ühe sessiooni kaasautor on Sparkup Tartu Teaduspark. 

Puhkuste aeg on veel käes, aga vaikselt liigub mõte juba sügise suunas. Vähemalt meil. Seega anname lahkesti teile väikse ülevaate, mida on sügisel Tehnopolis oodata. Nimekiri ei ole täielik, nii et kindlasti tasub silma peal hoida meie kanalitel, et saada kõige värskemat infot toimuva kohta. 

Startup Inkubaator 

Kiirendid:  

• Juba augustis on võimalik oma tehnoloogiapõhise idufirmaga kandideerida Startup kiirendisse – avaldusi ootame alates 11.08. 
• Septembri keskpaigas avame AI kiirendi avalduste vooru, täpsem info siin. 
• ESA BIC kiirendisse on kandideerimine avatud, avaldusi saab teele panna novembri lõpuni. 

Sündmused: 

• 28.08 ootame kõiki after hours sündmusele “Build Faster and Smarter with AI agents: Practical tools for founders and product developers”. 
• 11.09 Ready2Scale Future Founders kohvihommik. 
• 12.–13.09 Filmi- ja multimeedia TECH HÄKATON Jõhvis.
• 22.09 Defence Innovation Day. 
• 08.10 projekti BSI4_Women lõpuüritus. 
• 09.10 Foreign Founders meetup.  
• 09.10 AI kiirendi demopäev. 
• 17.-19.10 EUDIS kaitsehäkaton. 
• 18.10 AI kiirendi eelkiirendi sündmus. 

Äriarendus 

Digitehnoloogia

Sügisel on ettevõtetel võimalus liituda mitmete ärimissioonidega: 

• 22.-25.09 Usbekistan 
• 20.-24.10 Jaapan 

Huvi korral võtke ühendust anu.puusaag@tehnopol.ee.  

Peagi avame ka Kagu-Aasia suuna ja selle raames on võimalik 03.10 osaleda Vietnami turgu ja 14.10 Hong Kongi turgu tutvustavatel veebiseminaridel.  

25.08 avame Pärnu innovatsioonifondi, kuhu on oodatud targa linna pilootprojektid, mida saaks testida suvepealinnas. Täpsem info peagi.  

Tervisetehnoloogia 

25.-29.08 toimub Tartu Biotehnoloogia Pargi eestvedamisel ning partnerluses koos Tehnopoli, TalTechi, Helmese, Kuopio Health, EISi, ScanBalt, SFMI, Startup Estonia poolt korraldatud konverents Estonian Healthtech Week, mille raames külastavad Eestit kõrgetasemelised delegatsioonid. Eesmärgiks on jagada parimaid praktikaid tervisetehnoloogia arengutes, tutvustada uusi tehnoloogilisi lahendusi, külastada kliinilisi tippkeskusi ning sõlmida väärtuslikke kontakte pikaajaliseks koostööks. 

• 25.08 toimub EHTW raames Tehnopoli ja TalTechi ühissündmus “HealthTech Synergy – The Intersection of Academia and Industry in HealthTech”. Lisainfo ja registreerimine.
• 29.08 toimub EHTW raames “Estonian Health Tech Week: Exploring Export Markets for Health Sector Companies – USA, UAE, and Germany”. Lisainfo ja registreerimine.

12.09 toimub aasta oodatuim tervistehnoloogia tippsündmus “Tervise Kogukonna Kärajad” koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. Registreerumine on avatud ja seda saab teha siin. Täpne ajakava ning esinejate ülevaade avalikustatakse augusti keskel. 

Sügisel toimuvad H3-2-1 projektis osalevatele tervisetehnoloogia ettevõtetele ärivisiidid:

• 23.-26.09 Maryland, USA 
• 6.-9.10 London, Suurbritannia

Lisaks projekti H3-2-1 Suurbritannia missioonile korraldame koos EIS-i ja Health Foundersiga 6.-8.10 visiiti, mille käigus toimuvad kohtumised ja vastuvõtud Londonis ning hiljem külastatakse vastavalt ettevõtete tegevusvaldkonnale Cambridge’i (biotehnoloogiad) või Oxfordi (digitaalsed) tervisetehnoloogia ettevõtteid. Täpsem info siin.  

5.-6. novembril on võimalus liituda Müncheni ärimissiooniga, mis toimub koostöös Saksa-Balti Kaubanduskojaga. Visiidi eesmärgiks on tutvuda kohapealsete innovatsioonikeskuste, haiglate ja partneritega, et sillutada teed pikaajaliseks koostööks, jagada ja ammutada parimaid praktikaid ning sõlmida väärtuslikke koostöökontakte. 

Linnak 

12.08 ootame kõiki linnakusse, kui toimub traditsiooniline linnaku suvepäev. Kohal on erinevad toidubussid, muusikalise vahepala eest hoolitsevad Robert Linna ja Marten Kuningas ning neljaliikmelistel tiimidel on võimalus end proovile panna ninja-rajal. Loe siit, mida ninja-rada endast täpsemalt kujutab ja pane oma tiim kirja.  

Sügisperioodil on oodata veel ka linnaku teadusvõistlust, mille korraldame novembris, ning kindlasti mahutame plaani ka mõne spordiürituse. 

Detsembris ootame kõiki linnaku laste jõulupeole.  

Kuku raadio „Ettevõtlusminutite“ saates räägiti seekord sellest, miks on oluline, et iduettevõtted ja tehnoloogiafirmad panustaks riigikaitsesse ning kuidas aitab NATO DIANA kiirendi riigikaitse tugevdamisele kaasa.

Juttu tuli ka Eesti ettevõtetest, kes on edukalt NATO DIANA kiirendiprogrammi läbinud ja juba kaasanud suuremaid investeeringuid.

Lisaks räägiti Defence Innovation Day’st, mis toimub 22. septembril Kultuurikatlas. Sündmus on kõigile huvilistele avatud, täpsem info ja registreerimine siin.

Saatekülaliseks oli NATO DIANA Eesti kiirendi kogukonna- ja kommunikatsioonijuht Sabina Sägi. Saadet juhtis Ingela Virkus.

Aitäh Eesti Kaubandus-Tööstuskojale saatesse kutsumast!

Kuula saadet:

Tehnopol Startup Inkubaatori kiirendis arendab oma toodet või teenust igal aastal kümneid suure potentsiaaliga idufirmasid. Üheks neist on Spiiker, saame nendega lähemalt tuttavaks!

Spiiker on tehisintellektil põhinev AAC (alternatiivkommunikatsiooni) rakendus, mis teisendab suhtluspildid automaatselt kõneks ja aitab inimestel, kellel on raskusi rääkimisega, end arusaadavalt väljendada.

Spiikeri asutajad on Elery Vaik ja Georg Sten Toots. Eleryl on taust teenusedisainis ja tegevusteraapias ning ta on aastaid töötanud erivajadustega inimestega. Georg on UI/UX-disainer ja tarkvaraarendaja. Spiikeri tegemisi tutvustas Elery.

Kuidas sündis idee luua oma startup?

“Idee sündis otse praktikast – tegevusterapeudina sain iga päev vastu vaadata olukorrale, kus high-tech suhtluspiltide kasutamine oli kas liiga keeruline, liiga kallis või lihtsalt jaburalt ebaefektiivne (loe: väga ajakulukas). Kliendid küsisid pidevalt, kas tõesti midagi normaalset pole olemas. Kui jagasin oma frustratsiooni Georgiga, sain lõpuks tunde, et äkki ei peagi lihtsalt silmi pööritama – võib-olla saabki midagi paremaks teha. Nii hakkasimegi pihta!”

Mis on seni olnud suurim väljakutse/ebaõnnestumine ja suurim võit?

“Seni suurim väljakutse on olnud rahastuse leidmine – hea idee on tore, aga ilma rahata jääbki ta lihtsalt heaks ideeks. Suurim võit on ikka olnud aus ja vahetu tagasiside kasutajatelt ja spetsialistidelt – see “miks seda varem tehtud pole?” küsimus kõlab ikka ja jälle. See kinnitab, et see, mida teeme, on päriselt vajalik!”

Mis eristab teie idufirmat konkurentidest?

“Me loome AI abil suhtluspilte (piktogramme)! Eesti turu jaoks on meie suurim tugevus eestikeelne kõnesüntees – siiski lahenduses toetame ka teisi keeli, potentsiaaliga kasvada rahvusvaheliselt! Rakendust saab kasutada igas nutiseadmes ja veebipõhiselt – jah, see on endiselt suur probleem aastal 2025, mida meie lahendus lahendab.”

Miks just Tehnopol Startup Inkubaator?

“Kõik on meis seni potentsiaali näinud, aga keegi pole tahtnud päriselt appi tulla – kuni jõudsime Tehnopol Startup Inkubaatorini. Nemad olid esimesed, kes mitte ainult ei kuulanud ära, vaid ka ütlesid: “Teeme ära!”. Nelja kuuga oleme jõudnud disainikontseptsioonist MVP-ni ning usume, et just siit saab meie lahendus lõpuks selle hoo, mida oleme kaua otsinud.”

Kus näete oma startupi 1 aasta pärast? Ja kus 5 aasta pärast?

“1 aasta pärast on Spiikeri täisversioon turul ja meil on üle 2000 aktiivse kasutaja. 5 aasta pärast on Spiiker tuttav nimi paljudele peredele ja spetsialistidele. Loodetavasti, oleme kanda kinnitanud ka lähiriikides ning meid usaldab üle 20 000 kasutaja.”

Kes on järgmine Eesti ükssarvik?

“Lightyear! Elame väga kaasa ka 7sense-ile! Ja tulevikus oleme loodetavasti ka meie ükssarviku staatuses!”

Milliseid raamatuid/podcaste/väljaandeid ja oma valdkonna tegijaid jälgite ning soovitaksite ka teistele alustavatele iduettevõtjatele?

“Olen suur raamatute fänn! Soovitan J. Margus Klaari “Kuidas tootest rohkem kasu lõigata” – selge, otsekohene ja praktiline. Ideede genereerimiseks on mu salarelv “The Design Thinking Toolbox” – see on nagu teenusedisaineri Šveitsi taskunuga, kõik kenasti disainitsükli järgi lahti pakitud. Emotsionaalse kaose jaoks (ja olgem ausad, startupi elus seda jagub) soovitan Liz Fosslieni ja Mollie West Duffy “Suured tunded” – aus ja inimlik lugemine, mis aitab aru saada, mis su peas tegelikult toimub. Ja ausalt, suurim nipp üldse? PubMedi saab panna nii tööle, et sulle laekuvad õigete märksõnadega teadusuudised postkasti, tänu millele olen alati uue erialase kirjandusega kursis.”

Tehnopol Startup Inkubaator hakkab uusi avaldusi vastu võtma 11. augustist. Jälgi meie kanaleid ja registreeri oma huvi juba täna, et aegsasti teavitusi saada!

Saaremaal toimunud esimestel HIMARS raketiheitjate laskeharjutustel testiti edukalt Eesti kaitsetööstuse idufirma Wayren tehnoloogiat, mis tagab kriitilise tähtsusega kommunikatsiooni üksuste vahel ka siis, kui traditsioonilised sidevahendid enam ei toimi. Wayren osales NATO DIANA Eesti kiirendis. 

Diviisi suurtükiväepataljoni raketisuurtükipatarei õppekogunemisel osalenud reservväelased kasutasid õppusel Wayreni loodud Singularity tarkvara, mis võimaldas jagada üksuste asukohainfot ja toimis täiendava sidemehhanismina logistika korraldamisel. Kuna Wayreni tehnoloogia on kerge ja skaleeritav, laiendati selle kasutust harjutuse käigus, pakkudes asukoha jagamist ka luure- ja relvataseme info edastamiseks.

Wayreni tegevjuht ja kaasasutaja Henry Härm ütles, et lahinglaskmisel imiteeriti võimalikult realistlikku olukorda, kus keerulise maastiku ja asukoha tõttu puuduvad üksustel tavapärased sideühendused – internet, andme- ja raadioside. “Tulemused näitasid, et meie tehnoloogia on töökindel. Singularity tarkvara hoidis üksused operatiivsed ka väga rasketes tingimustes,”ausus Härm.

Wayreni juhatuse liige ja kaasasutaja Tarmo Aia märkis, et õppus näitas nende lahenduse vajadust kaitseväelastele, kelle jaoks töökindel side on eluliselt oluline igas olukorras, et täita oma põhilisi tööülesandeid. “Oleme uhked, et meie pingutused kergekaaluliste hübriid-mesh-võrgutehnoloogiate arendamisel on kandnud vilja. See annab meile kindlust, et jätkata investeerimist selles valdkonnas,” lisas Aia.

Saaremaal, Undva poolsaarel korraldatud õppus toimus 4.-12. juulini ning selle eesmärk oli tõsta üksuse lahinguvalmidust, arendada koostalitusvõimet ning kinnistada sõdurite teadmisi ja oskusi relvasüsteemide kasutamisel. Suurtükiväe raketiheitjad M142 HIMARS loetakse üheks kaasaegsemaks pikamaa kaudtulesüsteemiks maailmas. Selle kasutuselevõtt Eesti kaitseväes tähendab riigikaitse vaates olulist tulejõu kasvu nii võimsuses kui ulatuses.

Wayren on viis aastat tagasi kolme endise küberväelase – Henry Härm, Oliver Tiit ja Tarmo Aia – asutatud idufirma. Tänavu kevadel sõlmis Wayren 7,9 miljoni euro suuruse strateegilise investeerimislepingu.

Wayreni välja töötatud Singularity kommunikatsiooniplatvorm võimaldab lahinguväljal keerulistes tingimustes sidet pidada sõdurite, staabi ja mitmesuguste platvormide vahel. Ettevõtte patenteeritud süsteem loob üksuste, sõidukite või juhtimispunktide ühendamiseks töökindla hübriid-mesh-võrgu, sünkroniseerides andmeid paralleelselt läbi mitmesuguste tsiviil- ning militaarside tehnoloogiate. Praegu on süsteem pilootprojektina tarnitud Kaitseliidule ning seda testitakse aktiivselt Eesti Kaitseväes ja Ukrainas.

Wayren läbis hiljuti edukalt NATO Diana kiirendi, olles üks kahest Eesti ettevõttest, kes selleaastasse kiirendisse valituks osutus.

Founder2Founder Summer Meetup tõi Toilasse kokku Filmi- ja multimeediakiirendi kogukonna, et lõpetada hooaeg inspireerivate lugude ja tähenduslike kohtumistega. Üheks mõjukaimaks esinemiseks kujunes vendade Kallaste lugu ettevõttest Digital Sputnik – valguslahenduste tootjast, kelle tehnoloogia on jõudnud filmidesse nagu The Mandalorian, Dune, Batman ja Rogue One. Nende teekond on olnud silmapaistev mitte ainult rahvusvahelise edu, vaid ka aususe ja teadliku lõpuni viimise osas.

„Me lihtsalt ei teadnud, et see on võimatu“

Kaur ja Kaspar Kallas meenutasid, kuidas kõik algas: kaks Eesti meest, prototüübid käes, astusid Hollywoodi stuudiotesse ja küsisid otse: „Kas tahate meie valgust proovida?“. Nende otsustavus ja isiklik lähenemine avasid uksi, mis tavaliselt jäävad suletuks.

Tähtis roll oli ka toetajatel, näiteks legendaarne režissöör Werner Herzog, kes helistas isiklikult rendifirmadele ja soovitas Digital Sputnikut. „Režissöörid ei helista laenutusse. Mitte kunagi. Aga tema helistas. Ja sellest sai legend,“ meenutasid vennad.

Kõik algab tabelist, mitte inspiratsioonist

„Mina alustan alati Excelist. Kui numbrid ei klapi, siis ma isegi ei ava projekteerimistarkvara,“ sõnas Kaspar Kallas. See mõte kõlas selgelt – kui turgu pole, siis toodet pole. Iga Digital Sputniku prototüüp sündis praktilisest vajadusest ja äriloogikast: kes ostab, mis hinnaga ja millise marginaaliga.

Nad teadsid, et Hollywoodi pääseb ainult parimatest parim. Suurtel võtteplatsidel testiti lampe maksimaalsel võimsusel – kuigi tegelikus töös kasutati neid vaid 10–15%.
„See pole vajalik võtteks, vaid selleks, et üldse ruumi saada,“ selgitasid nad.

Kui sind kopeeritakse, oled midagi õigesti teinud

Digital Sputniku edu ei jäänud märkamata – ka mitte konkurentidele. Panavision üritas nende lahendust kopeerida, kuid tulemused ei vastanud ootustele. „See nägi välja nagu 8. klassi loovtöö,“ muigasid vennad. Üks endine insener tunnistas hiljem: nad võtsid lambi juppideks ja panid oma versiooni kokku, kuid see kukkus läbi Rogue One’i testides. Vorm on kopeeritav, sisu mitte.

Kliendi lood kui turunduse mootor

Digital Sputnik oli üks väheseid B2B ettevõtteid, kes suutis orgaaniliselt siseneda Instagrami. Nad ei kasutanud agentuure. Nad otsisid manuaalselt üles postitusi, kus operaatorite taustal paistsid nende lambid – isegi kui bränd polnud märgitud.

„Oluline oli visuaal, mitte see, kas meid tag’iti. Me jagasime neid pilte, ja sealt see nähtavus sündis,“ selgitasid nad. Samaaegselt viisid nad läbi kampaania American Cinematographer ajakirjas, kus nad suunasid fookuse valgusele – varem räägiti ainult kaameratest ja objektiividest. See muutis arusaama – ja muutis turgu.

10 mõtet, mis võiks olla iga alustaja töölaual

Vennad ei jaganud nõuandeid, vaid järeldusi. Siin on nende mõtted, mis võiksid olla iga alustava ettevõtja töölaual:

• Alusta turust, mitte inseneeriast.
• Kui Exceli numbrid ei klapi, ära ehita.
• Konkurents ei tapa. Turu puudumine tapab.
• Ütle investorile kümme korda „ei“, enne kui ütled „jah“.
• Investor peab tahtma sind. Mitte vastupidi.
• Tee oma turundust ise – keegi ei räägi sinust paremini.
• Su toode peab tootma sisu.
• Instagram töötab ka B2B-s – kui toode on visuaalne.
• Hiina ei tähenda odavat. See tähendab logistikat ja kiirust.
• Ole valmis lõpetama. Ja tunne ära, millal on õige hetk.

Lõpp ei ole läbikukkumine

2024. aastal esitas Digital Sputnik pankrotiavalduse. See ei olnud allaandmine, vaid teadlik otsus. Nende toode oli muutunud valdkonna standardiks – ja nemad ei soovinud olla lihtsalt veel üks rendifirma. „Me andsime endast kõik. Me ei olnud seotud. Kõigel on algus ja lõpp. Mõnikord tuleb osata õigel hetkel lahkuda,“ ütles Kaur Kallas.

Nende esinemine ei olnud lärmakas ega dramaatiline. Nad ei müünud. Nad ei tõestanud. Nad lihtsalt jagasid. Nende lugu polnud lampidest. See oli täpsusest, küpsusest, ajastusest – ja sellest, kuidas jääda valguseks tööstuses, kus kõik kardavad kustuda.

Soovid näha, milline see kõik välja nägi? Vaata fotogaleriid.

Tehnopol Startup Inkubaatori filmi- ja multimeediakiirendi tegevusi rahastab Euroopa Liit. 

Suvi algas energiliselt ja sisukalt – hooaja viimase akordina toimus Toilas mere ääres asuval kaunil rannikul Founder2Founder Summer Meetup, mille korraldas Tehnopol Startup Inkubaatori filmi- ja multimeediakiirendi. Sündmus tõi kokku asutajad, mentorid, eksperdid, partnerid ja sõbrad – need, kes usuvad tehnoloogia ja inspireerivate lugude jõusse.

Inspireeriv avakõne programmijuhi poolt

Ürituse avas filmi- ja multimeediakiirendi programmijuht Olga Kurdovskaja, kelle sissejuhatus oli lühike, kuid mõjus sõnumilt: „Me käivitasime programmi kõigest aasta tagasi ja soovin rõhutada, et maailm on avatud ning võimalusi on palju. Need, kes tõeliselt tahavad luua, teevad seda – ükskõik kus nad ka ei oleks. Need, kes ootavad ideaalset hetke, jätkavad enamasti lihtsalt ootamist. Sellepärast usume tegutsevatesse inimestesse. Nendesse, kes astuvad sammu, isegi kui kõik on ebakindel. Kaks korda aastas valime välja uued meeskonnad, kes loovad midagi põnevat kino ja tehnoloogia ristumiskohal. Nii et kui sul juba on idee, oled otsingul või lihtsalt uurid – oled õiges kohas.“

Need sõnad andsid õhtule tooni: aus, otsekohene ja keskendunud sellele, mis päriselt loeb. 

Lühikesed ettekanded: kogemused, mis loovad väärtust ja viivad edasi

Esinejate seas olid Anti Reinthal, Kaspar ja Kaur Kallas (Digital Sputnik) ning Scenesti meeskond, kes tutvustasid enda võttepaikade otsimise platvormi prototüüpi. Kõikide lood näitasid, kuidas isiklik kogemus, kohalik probleem või tehnoloogiline idee võivad saada aluseks uutele lahendustele.

Arutelu: mida me veel näe kino ja idufirmade ristumiskohas

Õhtu keskseks teemaks oli avatud arutelu, mida modereeris Mihhail Komaško. Ta pakkus välja alustada vestlust otsekohese küsimusega, mida paljud kohalikud osalejad tõsiselt endalt küsivad: „Ida-Virumaal pole me seni näinud edulugusid kino- ja tehnoloogia idufirmade seas. Kas see on üldse võimalik? Või kujutame me lihtsalt ette võimatut?“

See küsimus sai lähtepunktiks arutelule, kus kohtusid mitmed erinevad vaated: realism, ettevaatlik optimism, strateegiline mõtlemine ja piirkonna väljakutsed.

Kaur Kallas tuletas meelde, et kõik suured tehnoloogilised hüpped algasid sellest, et keegi julges teha võimatut. Tema sõnul, kui nad alles hakkasid arendama kino jaoks mõeldud LED-valgustust, naerdi selle üle, kuid nüüd on just sellised lahendused normiks saanud. „Ideed, mis täna tunduvad fantastilised, saavad homme tavapäraseks,“ ütles ta.

Anti Reinthal puudutas alati aktuaalset küsimust idufirmade maailmas: mis on tähtsam – idee või teostus? Tema seisukoht oli otsekohene: „Mõlemad on olulised. Kuid kui puudub see, kes ideed ellu viiks, ei maksa ka kõige võimsam idee midagi. Kõik sõltub asutajast: kas ta on valmis ideed lõpuni viima, vajadusel katkestama, kohanema ja mitte alla andma. Ja selleks, et leida just see õige idee, tuleb alustada sajaga ja heita üleliigne kõrvale,“ arutles ta. Seejärel esitas ta osalejatele väljakutse: „Mõtle välja kümme ideed. Viie päevaga leiame ühe, mis töötab. Pole oluline, kust sa pärit oled – oluline on, et oled valmis tegutsema.“

Jegor Kisseljov, Scenesti üks asutajatest ja filmikiirendi programmi osaline, rõhutas: „Loovus on hea, kuid kui ideid ei valideerita ega kuulata turgu, jääb kõik vaid kontseptsiooniks. Loomine tähendab toote valmimist.“ Jegori sõnul on uuringud täna kättesaadavamad kui kunagi varem. „See, mis varem nõudis meeskonda ja eelarvet, saab nüüd tehtud tehisintellekti abil. Peamine on esitada küsimusi ja otsida andmeid,“ märkis ta.

Kaur Kallas tõi samuti välja, et oluline pole mitte ainult tööriistade loomine, vaid ka sisu: „Tehnoloogia teeb sind teenusepakkujaks. Intellektuaalne omand (IP) on see, mis annab pikaajalise väärtuse.“

Lõpuks leidsid osalejad ühise arusaama, et kriis ei ole põhjus peatumiseks, vaid ruum ootamatute lahenduste tekkeks. Nagu Kaur märkis: „Kui kõik toimiks nagu varem, me ei muudaks midagi. Nüüd on aeg proovida midagi uut.“

Kogu pildigalerii vaadatav siin.

Tehnopol Startup Inkubaatori filmi- ja multimeediakiirendi tegevusi rahastab Euroopa Liit. 

Scaleout Systems muudab masinõppe (ML) rakendamist privaatsustundlikes keskkondades. Traditsiooniliselt eeldab tehisintellekti (AI) arendamine, et kõik tundlikud andmed koondatakse ühte kohta. See tekitab aga märkimisväärseid privaatsuse, turvalisuse ja regulatsioonidega seotud riske. Scaleouti tarkvaraplatvorm lahendab selle probleemi, kuna juhib hajusat masinõpet läbi Edge AI*, pilves ja turvalistes keskkondades, tuues arvutused võimalikult andmete lähedale. Selle lahenduse keskmes on federatiivne õpe, mis on privaatsusele keskenduv meetod võimaldades õpetada välja AI mudeleid hajutatud seadmetes ilma algandmeid liigutamata.

Kuidas tekkis idee luua startup?

Hakkasime federatiivse õppega tegelema Uppsala Ülikooli hajusarvutuse teadusrühmas Rootsis. Saime kiiresti aru, et see tehnoloogia saab tulevikus olema oluline aluskiht ML-rakendustes, kus on vaja ranget kontrolli andmete omanduse ja privaatsuse üle. Soovisime sellele keskenduda ja muuta tehnoloogia reaalselt rakendatavaks.

Mis on olnud seni teie suurim võit?

Meil oli võimalus juba varakult teha koostööd innovaatiliste suurorganisatsioonidega, näiteks Scania CV-ga.

Mis eristab teie startup’i teistest?

Scaleout Systems aitab ettevõtetel kasutada tehisintellekti ilma tundlikke andmeid ohtu seadmata. Tavaliselt tuleb AI treenimiseks kogu andmestik ühte kohta kokku koguda, kuid see võib tekitada privaatsus- ja turvaprobleeme. Scaleouti tehnoloogia töötab teisiti: AI saab õppida andmetest otse nende asukohas, näiteks lokaalses seadmes või turvalises keskkonnas, ilma et andmeid peaks liigutama. Federatiivne õpe võimaldab mitmetel organisatsioonidel teha koostööd AI projektides, säilitades samal ajal andmete privaatsuse ja turvalisuse.

Algusest peale on meil olnud selge visioon, kuidas viia federatiivne AI tootmisesse. Meie juured on sügaval masinõppe teadusuuringutes, kuid oleme alati keskendunud sellele, et arenguteekond liiguks edasi koostöös missioonikriitiliste organisatsioonide ja varajaste kasutajatega.

Miks valisite NATO DIANA kiirendi?

Saime aru, kui suur mõju võib Edge AI ja federatiivsel õppel olla kaitsevaldkonna rakendustes. Kandideerimine DIANA programmi oli loomulik järgmine samm, et õppida juurde ja arendada edasi meie kaksikkasutuse strateegiat.

Kus näete Scaleouti viie aasta pärast?

Viie aasta pärast on Scaleout Edge juhtiv platvorm missioonikriitilise AI jaoks edge-to-cloud continuum** lähenemises. Oleme kiirendanud autonoomsete süsteemide arengut ja aidanud NATO-l ja tema liitlastel tehisintellekti turvaliselt skaleerida.

Milliseid raamatuid või podcaste oma valdkonnas jälgite ja soovitaksite ka teistele alustavatele ettevõtjatele?

Praegu loen Karen Haighi ja Julia Andrusenko raamatut “Cognitive Electronic Warfare”. Startup-elu jaoks meeldib mulle kuulata Y Combinator podcast’i – alati meelelahutuslik ja informatiivne.

NATO DIANA innovatsioonikiirendi ootab avaldusi kuni 11. juulini. Kandideerima on oodatud idufirmad, kellel on uudsed ideed kriitiliste kaitse- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks. Kaitselahenduse tehnoloogia valmiduse tase peab olema 4+. Kui sinu idufirma tegeleb tipptasemel lahendustega ja ettevõtte tegevusvaldkond kattub selleaastaste väljakutsetega, anna endast märku. Uue vooru väljakutsetega saab tutvuda siin!

Eesti kiirendit viivad ellu Tehnopoli Startup Inkubaator ja Sparkup Tartu Teaduspark.

* Edge AI tähendab tehisintellekti käitamist otse lokaalses seadmes, näiteks sensoris, droonis või muus riistvaras ilma, et peaks toetuma pilvele või keskserverile. See muudab lahendused kiiremaks, privaatsemaks ja sageli ka töökindlamaks, eriti kriitilistes olukordades nagu kaitsevaldkond.

** Edge-to-cloud continuum viitab arvutivõimsuse sujuvale jaotusele erinevate keskkondade vahel, alates lokaalseadmetest kuni kesksete pilveteenusteni. See võimaldab tehisintellektil töötada seal, kus seda parasjagu vaja on – andmete lähedal või võimsas andmekeskuses, tagades kiire, paindliku ja turvaliste otsuste tegemise.