Defence Innovation Day: kuidas Ukraina kogemus ja idufirmad kujundavad kaitsetehnoloogia tulevikku

22. septembril alanud kaitsetööstuse teemanädala – Estonian Defence Week 2025 – avas Tehnopoli korraldatud Defence Innovation Day, mis tõi Kultuurikatlasse kokku kaitsetööstuse arvamusliidrid, eksperdid ja idufirmad.   

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles oma avakõnes, et kaitseinnovatsioon sünnib koostöös riigi, kaitseväe ja ettevõtjatega. „Kui avalikud institutsioonid teevad koostööd innovaatoritega, kaitsevägi jagab oma vajadusi ja valitsus loob katsetamiseks ruumi, siis sünnivad lahendused, mis reaalselt tugevdavad meie julgeolekut,“ ütles Pevkur. 

Minister tõi näiteks Ukraina kogemuse, kus sõja tingimustes on loodud ökosüsteem, kus rindesõdurite tagasiside jõuab kiiresti insenerideni ning lahendused liiguvad ideest teostuseni nädalatega. 

Pevkur rõhutas sedagi, et Eesti panustab jätkuvalt kaitsetehnoloogia arengusse. Selleks on loodud tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, mis toob kokku valitsuse, kaitseväe ja ettevõtjad. Lisaks jätkab Eesti vähemalt 0,25% SKP suunamist Ukraina toetuseks. 

Idufirmad toovad kaitsetehnoloogiasse kiiruse ja paindlikkuse 

Saksamaa ettevõtte Quantum Systems müügijuht Martin Karkour nentis, et kaitsetehnoloogia tulevik pole ühe „superrelva“ käes, vaid süsteemide süsteemis, kus mehitamata ja traditsioonilised võimekused töötavad koos. Võitlus käib kättesaadavuse, kiiruse ja kohanemisvõime peale. 

Karkouri sõnul ei suuda traditsioonilised kaitsetööstuse ettevõtted kohaneda piisava kiirusega. Startupid ja uued tegijad on eelisseisus, kuna nad on paindlikumad ja arendavad lahendusi kiiremini, sageli otse lahinguvälja tagasiside põhjal. 

Karkour ütles, et kui ta ise peaks täna uut kaitsetehnoloogia idufirmat looma, siis ta alustaks sõjalise teadmise ja kogemuse kaasamisest, et mõista protsesse ning sõjaväelaste mõtteviisi, mis on tsiviilsektorist erinev. 

Quantum Systems on üks väheseid Euroopa kaitsetehnoloogia ükssarvikuid. 

Võimatu missioon või võimalik koostöö? Valitsuse, tööstuse ja kaitse tulevik 

Loodava tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse tulevane ülem Ivo Peets tõi arutelus välja, et kaitsevägi peab kiiresti kohanema, sest ohupilt muutub iga kuuga. Traditsioonilised, aastatepikkused protsessid ei tööta enam – vaja on lühikese tsükliga projekte, mis annavad tulemusi juba mõne kuu jooksul. Just seda hakkabki tegema tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus tulema: keskenduma 1-12 kuu pikkustele algatustele, mis viivad uued lahendused võimalikult kiiresti kasutusse. 

Peets rõhutas reservväelaste oskuste arendamist ja nende aktiivsemat kaasamist – reservväelaste oskuste ja võimete süsteemne arendamine aitab tagada, et kaitsevõime kasvab kiiresti muutuvas keskkonnas. Samuti on tähtis uute tehnoloogiate – droonid, sensorid, autonoomsed süsteemid – kiire integreerimine, ning valmisolek katsetada ja vajadusel kiirelt ebaõnnestuda, et liikuda järgmiste lahenduste juurde. 

NATO DIANA regionaalne direktor Kadri Tammai sõnas, et kaitseinnovatsioon ei tähenda alati täiesti uue tehnoloogia leiutamist – tihti seisneb edu olemasolevate lahenduste kohandamises kaitseväe ja sõdurite vajadustele. 

Tammai rääkis, et NATO DIANA toob kokku 32 liikmesriigi erinevad kultuurid, seadusruumid ja innovatsioonimudelid, et luua ühtne ja toimiv mehhanism. Ühe suure probleemina tõi Tammai välja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu kaitsetööstusele – DIANA roll ongi luua testkeskkondi ja aidata ettevõtetel alustada koostööd kaitsesektoriga. Edu saavutamiseks on tema sõnul vaja teha rahvusvahelist koostööd, sest kaitseturul ei piisa ainult kodustest partneritest. 

DefSecIntel Solutionsi tegevjuht Jaanus Tamm nentis, et kaitsetööstus on ajalooliselt olnud kinnine klubi, kuhu idufirmadel oli peaaegu võimatu siseneda. Ukraina sõda on aga murdnud barjääre ja toonud fookusesse paindlikud ning kiiresti kasutusele võetavad lahendused. 

Tamm rõhutas, et innovatsioon peab algama sõdurist ja tema praktilisest vajadusest, mitte pelgalt uuest tehnoloogiast. Silmas tuleb pidada seda, et tehnoloogia väärtus sõltub sellest, kui hästi sõdur oskab seda kasutada – väljaõpe ja kasutuselevõtt on sama tähtsad kui arendus. Tamme sõnul peavad lahendused olema odavad, kiiresti asendatavad ja kohandatavad vastavalt olukorrale. 

Kuidas Ukraina kogemus kaitsetehnoloogiat muudab 

Ukraina kogemusele keskenduvas arutelus võeti luubi alla see, kuidas on seal toimuv kaitsetehnoloogia arengut muutmas. HIMERA tegevjuht Misha Rudominski kinnitas eelkõnelejate öeldud, et sõda on näidanud, et kaitsetehnoloogia tsüklid peavad olema oluliselt lühemad – ideest lahinguväljal kasutuseni peab jõudma nädalatega.  

Tema soovitus neile, kes soovivad hakata kaitsetehnoloogia startuppi ehitama, oli see, et alustada väikese ja selge probleemiga, mida saab kiiresti lahendada ja lahinguväljal kohe testida. Ei tasu korraga üritada lahendada kogu sõja tehnoloogilist vajadust. 

Farsight Visioni tegevjuht Viktoriia Yaremchuk rõhutas, et tehnoloogia väärtus seisneb kasutajas – kui sõdur ei saa lahendust lihtsasti kasutada, pole sellest kasu. 

Startuppidel soovitas Yaremchuk teha koostööd sõduritega ja kuulata nende tagasisidet iga arendusetapi juures. Edukas innovatsioon sünnib siis, kui lahendus on sõdurile intuitiivne, mitte ainult tehnoloogiliselt muljetavaldav. 

Ukraina sõjaväe divisjoni ülem Yevhenii Panchenko rääkis, et sõdurite vaatenurgast on kõige väärtuslikumad lahendused odavad, lihtsalt vahetatavad ja töökindlad – kallid ja keerulised süsteemid ei pruugi sõjatingimustes vastu pidada. Ukraina kogemus näitab tema sõnul seda, et kaitsetehnoloogilised lahendused peavad olema modulaarsed, kiiresti uuendatavad ja lihtsasti treenitavad.  

Panchenko soovitas startuppidel mõelda ennekõike lahenduste vastupidavusele ja paindlikkusele – kuidas need töötavad siis, kui ühendust pole, varustus kulub või väga kiiresti tuleb juurde uusi kasutajaid.  

Väike riik, suur eelis 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo rõhutas, et riik on Eestis kaitseinnovatsiooni ökosüsteemis aktiivne partner ja katalüsaator. Eesti väiksus annab meile olulise eelise – kõik tunnevad kõiki ning oma ideede ja murega saab otse ministeeriumi poole pöörduda. 

Rajalo sõnul on riigil terviklik tugi- ja arendusmehhanismide süsteem, mis katab kogu kaitsetehnoloogia arendustsükli: 

• uute ettevõtete loomine ja kasv (Defence Business Lab, NATO DIANA kiirendi), 
• tehnoloogia arendus (teadus-arendus grantid, arendusprogramm, IP nõustamine, MOD tugi, Euroopa kaitsefond, ESA, CERN), 
• testimine (eksperimentaalraamistik, RTO droonid, CR14, Nurmsi väljaõppekeskus), 
• tootmiskeskkond (Defence Industry Park 2027, Ämari mini industry park), 
• eksporditugi (ühisstendid, messid, ekspordiprogrammid, Ukraina toetuseks suunatud 0,25% SKP), 
• kapitali kaasamine (Defence Fund, laenud, garantiid, suurinvestorite tugi). 

Piiriülesest koostööst rääkides tõdeti, et kaitse on pikalt olnud eelkõige siseriiklik küsimus, mida iga riik on pidanud ise lahendama. Programmid nagu NATO DIANA on aga avanud uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks. Sparkup Tartu Teaduspargi juhatuse liikme Pirko Konsa sõnul võiks avalik sektor teha koostööd idufirmadega ja kaasata nende teadmisi ning talente oma ridadesse, kuna see aitaks paremini mõista innovatsioonitsükleid.  

Päeva vältel käisid laval ka erinevad startupid, kes esitlesid oma lahendusi publikule ja ekspertidest paneelile, kuhu kuulusid Karin Künnapas, Jaan Kokk, Heidi Kakko ja Taavi Veskimägi. Oma lahendusi esitlesid NATO DIANA Eesti kiirendis osalenud Factiverse, Scaleout, Resquant, IS-Wireless ja GaltTec; lisaks neile veel ka Farsight Vision, Asvel, AEREUS, Harlequin Defense ja 18°C Thermal. 

Vaata sündmuse galeriid siit!

Defence Innovation Day korraldasid Tehnopol ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium NATO DIANA Eesti kiirendi kaudu, ühe programmi osa pani kokku Sparkup Tartu Teaduspark.