fbpx

Digilahendused parandavad südamehaiguste ravi kvaliteeti

5.-6. oktoobrini korraldab Euroopa kardioloogide selts (European Society of Cardiology) Tallinnas digitaalse kardioloogia tippkohtumise, kus eriala eksperdid arutavad digitaalse kardioloogia hetkeseisu ning milliste võimaluste ja takistustega tulevikus vastamisi tuleb seista. Connected Health klastri juht Piret Hirv osaleb kohtumisel ekspertide paneelis, kus räägitakse Eesti kogemusest digitervise arenguks soodsate tingimuste loomisel.

Connected Health klastri juhi Piret Hirve sõnul on tervist puudutavad väljakutsed üle Euroopa üsna sarnased – rahvastik vananeb, järjest enam tuleb tegeleda krooniliste haigustega ning valitseb ressursipuudus. „Probleemid on komplekssed ning väljakutsetele vastamine tehnoloogiliste lahendustega pole vaid arstide ülesanne. Siin tulevad appi uued meetodid, näiteks kasutatakse koosloome platvorme, lahenduste välja töötamiseks kaasatakse kogukonna esindajaid, ettevõtteid ja teadusasutusi.  Selleks, et võimalikult hea tulemus inimeste terviseseisundi parandamisel innovatiivsete tehnoloogiate abil saavutada, on vajalik erinevate osapoolte koostöö tervisemaastikul,“ selgitab Piret Hirv.

„Tervishoiusüsteem on keerukas ning head lahendused lähtuvad nii patsientide kui arstide tegelikest vajadustest. Klaster on Eesti tervisetehnoloogia lahenduste tekkeks ja kasvuks parim paik,“ kinnitas Piret Hirv.

Digilahendused kardioloogias

Tervisetehnoloogiate instituudi professori ja kardioloogi Margus Viigimaa sõnul on kardioloogias võrreldes teiste erialadega digilahendusi rohkem – tehnoloogiamahukas aparatuur on erialaga ikka kaasas käinud. Erinevatest digilahendustest, mis kardioloogi arsenalis kasutada, loetleb ta mitmeid, mis eelkõige mõeldud krooniliste haiguste raviks ja jälgimiseks: „Näiteks ööpäevaringseid monitore südame rütmihäirete ja vererõhu jälgimiseks kasutame kogu aeg. Südame rütmihäirega patsiendid kasutavad uusi stimulaatoreid, mis on telemeditsiini abil ühendatud rütmihäirete keskusega ning eriväljaõppega õed jälgivad nende näitajaid, et patsiendid saaks vajadusel kiiresti haiglasse kutsuda.“

Tehnoloogia võimalusi loetledes tuleks hoopis alustada ehk digilooga: „Eesti tohutu eelis on üleriigiline digilugu, ilma selleta ei kujuta enam tööd ettegi. Varasemalt oli keeruline erinevatest polikliinikutest patsientide kaarte saada ning igal haiglal oli oma süsteem. Praegu on ülevaade patsiendi kohta olemas, ükskõik, kas ta on käinud perearsti juures, kardioloogi juures Tartus või Pärnus. Näeme seda, millised ravimid on patsient välja ostnud, millised uuringud on talle tehtud. Näiteks Rootsis on patsiendi andmed nähtavad vaid maakonna piires,“ selgitab Viigimaa, kes on ka tippkohtumise Eesti korraldaja. „Terviseandmete baasil tehakse järjest enam ka praktilisi uurimistöid, näiteks jälgitakse, kuidas hüpertensioonipatsiendi ravi tulemus sõltub ravisoostumusest. Saame jälgida, kui palju on patsient ravimeid välja ostnud, millised on tema vererõhuväärtused olnud ning millistel põhjustel on need kõikunud. Siin on võimalik tulemusi lihtsasti parandada,“ lisab ta.

Hetkel on suur rõhk seatud otsuste tugede kasutamisele meditsiinis. „Eriti oluline on see perearstide jaoks. Näen siin palju praktilisi võimalusi, näiteks kui perearsti töökeskkonda ilmub uue ravimi väljakirjutamisel märkus, et sellel on mõne eelmise ravimiga koostoime ja peaksime mõnd muud ravimit kasutama. Või uuringute plaani tehes ilmub selgitus, milliseid uuringuid veel kaaluda. Samas oleks juures selgitused, millistel ravijuhenditel või uuringutel need soovitused põhinevad. See oleks ideaalne tööriist ning parandab märkimisväärselt ravi kvaliteeti,“ räägib Viigimaa.

„Järjest enam kasutatakse ka geeniandmeid. Praegu on meil koos perearstidega käsil projekt, kus Geenivaramu doonorite baasil oleme välja selekteerinud ülikõrge päriliku südame-veresoonkonnahaiguste riskiga patsiendid. Vaatame, kas sekkumine ning riskitegurite modifitseerimine annab riski olulise languse,“ toob arst näiteks.

Tulevikusuunad

Prof Viigimaa kinnitab, et kardioloogide konverentsidel räägitakse digilahendustest järjest enam. Juba fakt, et hiljutisel Euroopa kardioloogide seltsi konverentsil oli digilahenduste ala võrreldes eelmise konverentsiga kolm korda suurem, näitab tõusvat trendi. Lahendusi pakuti mitmest valdkonnas: „Palju esitleti jälgimisseadmeid, näiteks kodade virvendusarütmia kindlakstegemiseks, näidati defibrillaatoreid, mis näevad välja nagu vestid. Erinevaid rakendusi on palju, kuid arstina näen, et valdav enamik neist pole tõenduspõhised. Arstid näevad aga äppidel suurt potentsiaali, sest need jagavad soovitusi, milleks arstidel sageli aega pole,“ toob ta välja.

Euroopa kardioloogide selts tahab digilahenduste arengus kindlasti kaasa rääkida, sest digimeditsiinist pääsu pole. Nii esitletakse ka Tallinnas praktilisi näiteid, mille hulgast selts loodab leida rakendused, kellega koos edasi töötada ning teatud mõttes lahendusi ka standardiseerida laiemaks kasutuselevõtuks.

Millist rakendust kardioloog ise kasutab?

Prof Viigimaa julgeb soovitada äppi, mida ise oma töös sagedasti kasutab – ESH Care. Tegu on Euroopa hüpertensiooniühingu väljatöötatud rakendusega vererõhu jälgimiseks ning see on veebilehelt vabalt allalaetav.

Tallinna tippkohtumine toob kokku nii arstid, arvamusliidrid, tehnoloogiate arendajad ja idufirmade esindajad ning või ravimi- ja meditsiiniseadmete ettevõtted.

Lisainfo ja programm: https://www.escardio.org/Congresses-&-Events/ESC-Digital-Summit

Eestist pärit osalejatele pakub korraldaja pileteid 50% soodustusega. Registreerumine hiljemalt 26. septembriks.

Ole kursis põnevate innovatsiooniuudistega

Meie partnerid