Eesti e-tervis ootab pikisilmi uusi innovaatilisi lahendusi

Sel kolmapäeval kohtusid tervisevaldkonna innovatsiooni eestvedajad ja eksperdid kärajatel, et üheskoos arutleda selle üle, mis suunas liigub Eesti e-tervis kümne aasta perspektiivis, kuidas arendada e-tervist nii, et kõik osapooled oleksid kaasatud ja milline roll on selles kõiges riigil ning milline ettevõtetel.

Töö- ja terviseminister Tanel Kiik ütles oma tervituses, et on väga oluline, et jätkaksime e-tervise lahenduste arendamist ja olemasolevate lahenduste täiendamist. Palju on veel teha ja mitmeid väljakutseid alles ees, ent Eestil on juba ette näidata häid digilahendusi – näiteks digiretsepti käivitamine, e-kiirabi, üleriigilise digiregistratuuri loomine. “COVID-19 kriis näitas, et paljud seni keeruliseks või võimatuks peetud lahendused said kasutusele võetud, seda nii Eestis kui Euroopa Liidu tasandil tervikuna,” sõnas Tanel Kiik ja lisas, et kriisiajal loodud lahendused ei tohiks jääda ajutiseks, vaid peaks peegeldama uut ajajärku Euroopa Liidu e-tervise arendamisel.

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar rääkis, et tema näeb COVID-kriisis ennekõike võimalust: “Vaadates kümne aasta perspektiivi, siis see on oluline verstapost, mis viib meid nii mõtteviisi kui arenguhüppe aspektist uuele tasandile.” Killar rääkis ka sellest, et riik ei pea kõike ise ja üksinda tegema, vaid peaks rohkem kaasama erasektorit. Tema sõnul on neil juba päris mitu head näidet, kuidas avaliku ja erasektori koostööst on sündinud tõhusaid lahendusi.

Iduettevõtte HelloBetter looja ja juht Victor Stephani andis ülevaate sellest, kuidas on Saksamaal kulgenud digitervises muudatuste elluviimine ja digitervise rakenduste kasutuselevõtt. Sellest, kuidas uuenduslike lahendustega Sakamaal turule jõuda, rääkis ka ProCarementi asutaja ja juht Sebastian Eckl. Kuigi Saksamaal võeti eelmisel aastal vastu seadus, mida on mitteametlikult nimetatud ka “digirakenduste kiirteeks”, on reaalsus see, et kiirelt pole juhtunud midagi, sest bürokraatia ja muu asjaajamine on osutunud keerukamaks, kui esialgu arvati.

Tervisekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo rääkis sellest, kuidas jõuda innovaatiliste lahenduste rakendamiseni tervishoius. Ta tõdes, et kasutajate digivõimekust tuleb oluliselt järele aidata – kõik patsiendid pole võrdselt nutiteadlikud. Selle probleemiga seisame Kitty Kubo hinnangul silmitsi veel vähemalt kümme aastat. “Me ei saa vahel isegi rakendusi testida, kuna sihtgrupil puudub digivõimekus,” nentis ta. Rääkides katmata vajadustest, tõi Kubo välja selle, et praegu on turult puudu videoplatvormid kaugvastuvõtuks ja teraapiaks; lahendused, mis koguks patsientide tagasisidet ning hinnanguid oma tervisetulemitele ja saadud teenuskogemusele; erinevad raviteekonna koordinatsiooni lahendused.

Peavalukliiniku Migrevention looja Katrina Laks esindas erasektori vaadet ja tõdes, et tänane olukord pole kindlasti innovatsiooni soodustav, seda tuleks parandada. Katrina Laks tõi välja ka selle, et uusi lahendusi tuleks luua patsientide ja spetsialistide koostöös. “Kui sa ei loo lahendust koos lõppkasutajaga, siis ei hakata seda ka kasutama,” ütles Laks.

TalTechi e-meditsiini keskuse e-tervise analüütik Maarja-Liis Elland tutvustas TalTechi poolt välja töötatud terviserakenduste hindajat. Tegemist on lahendusega, mis võimaldab kindlate kriteeriumite alusel hinnata terviserakendusi. Lahendust alles arendatakse ja testitakse, ent loodetavasti saab sellest tulevikus justkui kvaliteedimärgis erinevatele terviserakendustele.

Tartu Ülikooli Genoomika instituudi asedirektor ja Eesti Geenivaramu arenduskeskuse juht Tõnu Esko sõnas, et kui rääkida sellest, kes vastutab e-tervise arendamise eest, siis ei tohiks unustada teaduse poolt. Tema näeb seda kui kolmainsust: teadlased mõtlevad välja innovaatilisi lahendusi, mis seejärel ettevõtjate abil ja riigi toel jõuavad inimesteni. Tõnu Esko sõnul on Tartu Ülikool välja töötanud andmekiirendi, mis tähendab seda, et ettevõtte saab oma idee välja käia ja kui idee on pädev, siis antakse ettevõttele ligipääs andmetele, et testida ja välja töötada erinevaid tooteid ning teenuseid. Sel sügisel on plaanis avalikustada ka portaal “Minu geenivaramu”.

Kärajaid korraldab Tehnopoli juhitud Connected Health klaster. Klastri tegevusi kaasfinantseerib EAS.

Ole kursis põnevate innovatsiooniuudistega

Meie partnerid